 |
| Myra kaljuhauad |
Et eelmisel aastal jäi lastega koos reisimine vahele, võtsime juba kevadel varakult plaani lastega sügisene koolivaheaeg suves veeta. Enne talve päikest ammutada, keha ning vaimu talveks ette valmistada. Kuna Egiptuses andis tunda laste eakaaslaste puudumine ning sugulased olid nõus kaasa tulema, läksime seekord 2 perega - suund Antalya.
Ööl vastu 22.oktoobrit saime magada vaid loetud tunnid, kell 1.10 oli takso meie juures, valmis Tallinna lennujaama suunduma. Kell 5.30 oli äralend ja juba kell 9.00 olimegi kohal. Lennureisil pikalt peatuda ei ole mõtet, enamus on sarnased - seekordne sinnalend oli ainsa vahega, et meie kohad oli esireas ja saime vabalt jalgu sirutada.
Transfeer hotelli, Rixos Lares, ning tubade osas läbirääkimisele - naabrimees oli õpetanud, et pange 20.- eur passi vahele ja saate paremad elamised. Meile oli oluline saada kõik 3 bronnitud tuba üksteisele võimalikult lähedale, seega mõlesime katsetada...tulemuseks pakuti Andresele sviiti. Esimese mõttena tekkis, et appi, kas me peame siis kaheksakesi kõik ühes toas hakkama saama? Pärimiste peale jäi letiteenindaja rahulikuks ja palus meil lihtsalt ''tuba'' üle vaadata...porisesime veel veidi kahtlevalt kuid otsustasime siis soovitatud teed minna. Üles 8.-ndale korrusele jõudes tabas meid välk!, jah just!, meie käsutusse pakutud ''tuba'' võttis enda alla terve korruse ühest hotelli tornist. Mõtlemisega läks kiirelt, muidugi meeldib meile eesolev nädal siin veeta, liiatigi et korrust ümbritses täisringis rõdu :)
 |
| Meie tore seltskond kõik koos :) |
Kuna see oli puhtalt hotellipuhkusena (lõõgastumiseks) mõeldud, siis enamus päev (v.a) 2 möödusid kas siis bassude ääres või rannas ning õhtul ''kodu''lähedal shopates. Avastasime endi jaoks tennise ning peale esimese päeva lõunat hotellist gym'i avastanutena olime ka hommikuti esimesed kes seal platsis olid kell 8.00. Hea avastus, et end mitte rulli süüa - toitlustamine 3 korda päevas oli hinna sees ja mõtle mis Sa mõtled, ikka lähed sööma kui on vastav aeg :) Nii ostsin endale esimesel õhtul kohalikust kaubandusest trenniriided ja kokku nädala jooksul silkasin trenazööril 19 km - 3km korraga ei olnud just palju, aga asi seegi :)
Neljapäevaks, oli vist...?, või siis äärmisel juhul reedeks oli meil plaanitud trippida
Demre-Myra-Kekova reisil. Sõit oli pikk, seega ka algus varane, kell 6 korjati hotellist peale, transporditi Antalyasse ja sealt edasi bussile, mis oli täis Alanyast reisi alanud venelasi. Kuidagi endile istekohad leidnutena ja ära mahutanutena (mis oli tõeline kunsttükk, kuna enamus bussis olnud reisijatest vajasid enda istumise alla 1,5 istekohta) sai sõidetud 2h. Aga see kõik oli seda väärt, kaljuhauad ja amfiteater, mis on säilinud Myras, olid (vähemalt minu jaoks) tõeline ajalooelamus. Teadaolevalt on selliseid ''ehitis'' Türgis 12, kuid ainult see on tänini leitud - otsingud käivad. Kahjuks vist oli arheoloogidel liiga kiire avastuste väljtoomise ja enda valdusse saamiusega, kuna enamus sarkofaagide välja sikutamisega olid lõhutud liiga palud ukse/aknapõsed. Ja muidugi hirmus kahju, et sellistesse asjadesse sisse ei saa.. Ma oleksin seal aga tahtnud veeta kohe mitu päeva - ja, teha polegi ju midagi, aga just see vaade, see tunne... Seal muide oli esimene amfiteater, kus tohtisid käia ka orjad! Ilsmelt neile olidki ehitatud need trellidega osad kõige üleval. Ja all olid istmed kuningate tarbeks.. Istmed muide, on kõik kivist - mõelgem sellele kui pehmetes teatritoolides etendust vaatame ;)
Giid oli meil väga heal tasemel ja tunda oli, et armastab oma tööd väga, kahjuks ei saanud lapsed venekeelsest jutust aga miskit aru ja see tegi neile reisi veidi tüütuks - aga, saime teada, et üsna samal alal on alles ka maaalused linnad, suured piirkonnad, kus aastatuhandeid tagasi elati. Maa all olevat isegi 7-8 korrust, millest neljale korrusele maa alla oli veel mõni aeg tagasigi sisse saadud. Linnak aga olevat keeruline labürint, kus oskamatu lihtsalt ära eksib ning kaarti omamata sinna alla jääbki.
Peale reisi leidsime ka väga super artikli:
Demokraatia sündis Lüükias - jutt just antud kohast, kus olime :)
Myras viist marsruut edasi Demresse, kus Pühak Nikolaus oli oma imetegusid teinud - osaliselt säilinud/taastatud klooster oli inimestele sissepääsuks avatud. See koht jäi aga mulle kõige igavamaks - giid rääkis palju, kuid et vene õigeusklikud trügisid ette, oli kuuldavus kehva ja noh, minu vene keel mitte just kõige parem.
Edasi aga, Kekova!! Veealune osaliselt säilinud linn, st et minek toimub paadiga! Hurraaa! Sättisime endid oma rsuure seltkonnaga paadi ninale kohe platsi ja nautisime vaateid. Imeilus piirkond...ja taas, hunnikus ajalugu, mida lihtsalt ei jõuta uurida. Aga jah, miks peakski, see ju ei kao kuhugi, kuna puuduvad klimaatilised suured temperatuuride kõikumised ja kivid ei lagune :) Laste jaoks oli siin kõige lõbusam muidugi ujumise osas - paat ''pargiti'' ilusasse helesinisesse laguuni ja kõik kes tahtsid, said vette. Mina tahtsin ka, väikseks ringiks :) Sealsamas lähedal oli ka übrerikaste jaoks ehitatud privaatne puhkuse koht, kus hinnad on kümneid kordi kõrgemad kui kõige luksuslikemates hotellides ja baarid suletakse juba kell 19, et kuulsused saaksidki pühendada end puhkamisele.
Ja oligi päev läbi. Tagasi hotelli jõudsime täpselt õhtusöögiks ja jätkus igapäevane rutiin :) Õhtusöök, mõned koktelid ja magama, et uut päeva taas spordisaalis alustada ja päikese käes õhtusse veeta. Muidugi ei saanud ma ka siin ilma käsitööta - kuniks Loora torudest alla vehkis liuelda, veetsin mina aega Ilonale Haapsalu rätti kududes. Ega see väga jõudsalt kasvada tahtnud, kuid mõned erad ikka ja seegi on abiks, et selle nüüd kohe -kohe lõpetada saan :)
Ja nii ta läks, see puhkus. Kahel korral käisime tennist harjutamas, mis oli ka omaette super kogemus. Karolin ja Erik, kes on kauaaegsed sulgpallurid, olid üsna hädas löökide tugevuse ja suunamisega - mõtled küll, et sarnane mäng, aga võta näpust! Minu arust läks mul ja Riinal tunduvalt paremini, meil kes me vägagi algajad reketite osas olime :) Teistkordselt mängides astus ka Andres kampa ja sai maigu suhu - mõnus mäng!
Pildid on ja jäävad läbisegi :)
 |
| kohe-kohe löön!, palli |
 |
| helesinine laguun Kekovas |
 |
| Myra müüride vahel |
 |
| Myras |
 |
| teel Kekova poole |
 |
| toidukunst restoranis |
 |
| Loora omas elemendis - hotelli külma bassein |
 |
| Andres ootab... |
 |
| Amfiteatri esineja :) |
 |
| suund lavale |
 |
| vaade hotellile |
 |
| paadil :) |
 |
| Kekova veealune linn |
 |
| Viljasaartest kuningad, printsid ja printsessid |
Nädal vedeledes möödub imekiirelt, tunduvalt kiiremini kui sama aega kasutada seljakotiga matkates ja pidevalt liikumises olles (vahetu kogemus Kreekaskäiguga). 29.10 hommikul (teisipäev) oli trabsfeer lennujaama kell 7.00 hommikul. Alles bussis istudes jäime mõtlema, et ei tea kas lennuk üldse tõuseb, Eestis oli ju torm. See siiski meie väljumist ei takistanud, küll aga oli maandumine minu senistest kogemustest kõige koledam...küll raputas ja väntsutas ning lõpuks oli maandumise hetkel lennuk pooldiagonaalis rajaga...aga siis olime me maas ja pidurdasime. Täistunniekspressiga koju ja saame selle loo lõppenuks lugeda :) Tänud reisikaaslastele!, Teiega läheks jälle!
Veidi räti saamisloost - nimelt on see mu esimene tellimuse peale tehtud Haapsalu rätt/sall. Sõbranna Rakverest nägi minu ohkamist, kui eelmise räti jaoks 3 korda pitsi pidin kuduma ja avaldas vargsi soovi endale üks analoogne jõuluks saada. Et tegemine võtab minul tublisti aega, saan ju teha vaid õhtuti ja ndl.vahetustel, siis alustasin kohe peale eelmise lõpetamist. Mustri valis Ilona ise - Lilleaiakiri, pitsi leidsin netiavarustest - SIIT
Ka seekord olin veidi hädas pitsiga, vihjest (2 x 210 silma veidi suurema salli jaoks) lähtudes tegin algselt 393 silma kahele lühemalt äärele kokku, kuid selgus, et kahe ääre jaoks jäi sellest siiski väheks, kuigi mul oli räti lõpus 25 silma vähem. Ehk ajas vihje andja segi 310ga?, ei tea..ja polegi oluline (tema rätt on valminud juba tükk aega tagasi). Pitsi kudumine läheb õnneks kiirelt, laupäeva/pühapäevaga olid uued pitsid (seekord tegin 2 eraldi) valmis ja eile õhtul sain räti ka kuivama. Ilus on :) Kui algul rätti õlgadele pannes tundus ta tibake väike, siis peale venitust on täpselt paras. 
Kokkuvõte:
