Boolero esitlus Katrinilt

See boolero sai tegelikult valmis juba augusti lõpus, kuid kuna tegelikult jäi ta justkui pooleli, ei saanud siiani ka pilte. Noh, pooleli on ta ju siiani, kuid Katriniga suheldes sain aru, et võib nii jäädagi - tegemata jäid aasad, millega saaks boolero eest kinni sõlmida, kuid eks selleks saa kasutada ka mõnda sõlge :)

Alguse sai see Eda soovist saada selline riietusese oma tütrele. Leidnuna ilusa mustri, tegin selle nobedasti valmis, KUID siis selgus kurb tõsiasi, et boolero on noore neiu jaoks liiga suur. Ise ma selliseid asju ei kanna ja kuna toona oli see kontoris kaasas, saigi pakutud Katrinile. Nog, eks kannab ta seda siis kunagi või mitte - võimalus vähemalt on olemas. Pilte muidugi vaadates olen veendunud, et ntx selle halli kleidikese peale on see päris seksikas, modellist endast rääkimata muidugi.

Kuna hetkel on kõike muud käsitööhullust nii palju järjest peale tulnud, siis Eda piiga peab oma pisemat varianti ilmselt jõuluni ootama...

Muster siin :)

Maailma kõige soojemad kindad

Umbes paar kuud tagasi avastasin ma sellest blogist oma lapsepõlvekindad...maailma kõige soojemad labakud, mida mul õnnestus lapsena kanda. Minu ema neid teha ei osanud, ega õppinudki ära - sain neid endale 2 paar Meerapalu vanaemalt (lahtikirjutatult minu onu ämm tegi neid oma lastelastele ja paar paari jagus mullegi). Need on mälus kinnastena, milledes käed iial ei külmetanud. Mitu aega on need mõttes mõlkunud....kuni siis komistasin juhuslikult blogi otsa, kus omanik oli neid teinud. Sellest jäi kripeldama..õpetust, kuidas neid teha ju korralikult seal blogis ei ole... Seega - otsingutele! Üle-
eelmisel nädalal kolleegi Merjega arutades kudumisteemasid järsku taipasin küsida, ehk tema oskab... Ei osanud, lubas uurida..kui veidi erinevaid otsingusõnu kasutades komistasin hoopis ise sellel videoõpetusele, KUIDAS AASASID KUDUDA :) Janika! vaata siia - selle järgi saad ise ka enda tibudele selgeks selle tehnika!

Pusimist oli tavakudumisega võrreldes omajagu, kuid kui aasategemise selgeks sain, läks juba ka kiiremini - see oli siis teise kindaga. Kuna teen aasa ümber ühe sõrme, siis kippusin esimese kinda puhul lõnga liiga kõvasti ümber kerima ja seega läks pool ajast selle nö. kättesaamisele. Teise kinda puhul oli aga juba targem :) ja nüüd Eriku omi alustanuna läheb juba lausa lennates. Nüüd tuleb vaid selgeks saada, kuidas saaks aasad teha selle ''täpivärviga'', kuid ega seegi saa keeruline olla - veidi ilmselt taas netiotsingut ja vastused käes :) hetkel jätkan omal lainel ja teen täpid lihtsalt ilu pärast (ja muidugi ka tingituna lapsepõlvemälestusest) kinnastesse :)

Ühesõnaga, kel vähegi kannatust jagub ja endale/lastele superkindaid soovib - julget pealehakkamist! Pole olemas ühtegi soojemat asja talvel kätte tõmbamiseks.

Mini-sidrunimuffinid..

..ehk kuidas teha muffineid, kui retsepti ei viitsi otsida aga lauale tahaks midagi sellist teha (endiselt olen kirjutistega pühapäeva õhtus) :p Kuna küpsetatud on juba omajagu, seega kogemust peaks jaguma, tegin seekordsed muffinid täitsa peast ja nendest asjadest, mida kapist leidsin. Algne plaan oli teha need pähklitega, kuid kuna unustasin Selveris lahtised pähklid kaalumata (igas poes ju nii erinev süsteem ja seal ntx puuvilju kaalutakse kassas) ning kassast tagasiminek oleks tähendanud terve poe taasläbimist, loobusin neist. Kodus oli idee kasutada shokolaadi, kuid kuna avastasin, et sedagi on vaid 4 ruudukest järel, loobusin taas... Külmikut avades avastasin 1,5 sidrunit - jess, midagi siiski oli :D ja nii saigi taigen selline:
200 g võid
3 muna
200 g suhkrut (või veidi rohkem)
1 tl küps. pulbrit
1,5 sidruni mahl (võib ka koort riivida, saab tugevam maitse)
0,5 kl piima 1
klaas (või veidi enam) jahu

Vahusta munad suhkruga, lisa toasoe või ja muud ained. Kõige lõpuks jahu. Taigen peab jääma suhteliselt vedelapoolne, et oleks parem vormikesi täita. Aseta muffinivormi paberist vormike lisaks ja tõsta igasse vormi 1 teelusika täis tainast. Küpseta 180-kraadi juures kuni on pealt kuldpruunid. Soovi korral kaunista valge shokolaadi puru või glasuuriga :)
Pildile olen nimelt jätnud ka naabrinaise Karini ''Punase sõstra iirisekoogi'', et teaks retsepti otsida ja isegi järele teha - oli vaniljejäätisega ülimaitsev!

Tortillakorvikesed kanaga

Alguse sai kõik Liisist ja tema pakutust töö juures...ja nüüd siis minu väljund sellele (jrohelise sibula unustasin värviks lisada).

Vaja läheb:
6 suurt nisutortillat
Täidis:
400 g ribadeks lõigatud kanafileed
2 sl õli
1 sl Meira grillmaitseainet
1 sl Tai magusat tšillikastet
3 kuni 4 talisibulat
3 sl majoneesi
jääsalatit
Valmistamine:
Lõika tortillad neljaks sektoriks, suru iga sektor muffinvormi põhja, nii et saad "korvikese". Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 8-10 minutit, kuni tortillad on servadest veidi kuldsed. Tõsta korvikesed ettevaatlikult metallrestile jahtuma.
Valmista täidis. Pruunista kanafileeribad pannil õlis, maitsesta grillmaitseainega. Jahuta.
Haki sibulate valge osa, majoneesi, tšillikastme ja jahtunud kanatükkidega. (Soovi korral lisa ka veidi sidrunimahla).
Lõika jääsalat õhukesteks ribadeks, jaota need tortiljakorvidesse. Tõsta peale kana-majoneesisegu ning kaunista hakitud rohelise sibulaga.

* Tortillade vormimise hõlbustamiseks võid neid esmalt 5-10 sekundit mikroahjus soojendada.

Siia sobib ideaalselt sisuks ka suitsukana salat jääkapsa ja tomatitega, mida me armastame lastega niisama tortillade vahele keerata, kuid see siis järgmisel korral ;)

Kuidas nädalavahetus kipub lühikeseks jääma

...ja nii ongi, nagu ütleb Fokin...
Reede õhtu möödus filmi, kala ja veini nautides - oli ju Andres üle hulga aja kodus ning jätsin vardad selleks õhtuks kõrvale :) Laupäev - teha tahtsin palju - aega oli vähe. Selle päeva skooriks sain 2 uut salli, 1 kringel ja veidike Loora uut kinnast. Kringel ja sall (hall, ehk vasakpoolne) said Riinale sünnipäevaks kingitud - esimene lilled eest, teine kaardi asemikuks. Kindaga sain nii kaugele, ei pöidla koht sai eraldatud. Kinnastest siis etteruttavalt niipalju, et teen oma lapsepõlve lemmikuid ja maailma soojemaid kindaid, mida tean ja mida mulle tegi Meerapalu vanaema (minu onutütarde vanaema siis). Sinise salli omanikuks sai kolleegi abikaasa, loodan, et talle meeldib.
Laupäeva õhtu möödus mõnusalt sünnipäevitades Riina juures. Ööd pikaks ei venitanud, olime lastega ja nii jõudsimegi juba kella 00:30 paiku koju.
Pühapäev - hommikukohv, hommikufilm, mida öösel vaatama hakkasime peale sünnipäeva aga siis aru saime et ikka ei jaksa.. :p siis veidike ''kinnast'' ja Looraga linna - Rahva Raamatus olevat mingi väga vajalik raamat, mida me lõpuks ei leidnudki ja ostsime hoopis teise. Ja siis koju küpsetama - juba pikemat aega tahtsin katsetada Liisi jälgedes tortillakorvikesi kanaga ja rukkileiva korvikesi seenesalatiga (retseptid järgnevate postitustega). Et Andres kutsus naabripere õhtuks sauna, arvasingi olevat sobiva aja ''inimkatsetusteks''. Esimese asjana ostsin Selverist endale minimuffinite panni, mida olin ka kaua piidlemas käinud, ja siis läks meisterdamiseks. Tulemused olid muidugi maitsvad, aga nokitsemist oli ka omajagu, Andres naeris, et lihtsam vist oleks olnud ''suur söök'' teha :p

Sallid, sallid, sallid

ehk siis sallihulluse jätkuks veel 2 varianti siia üles, millest ühe (pruunikirju) sain tõesti valmis 1 tunniga eile õhtul teleka ees ja väga väsinud peast :)
Teise, rohelisega, läks pühapäeval veidi kauem aega - aga eks ka osaliselt seetõttu, et oli vaja vahepeal muude asjadega tegeleda. Niigi olen enamuse ajast viimastel nädalatel veetnud heegelnõel-vardad käes või siis mingit sorti taigent köögis kokku keeramas, et sellest kook saaks ... Nagu eilegi, kui peale 1 kilomeetri ujumisega alanud tööpäeva sai lastega väljas söömas käidud (issi ju ära ja laiskus ise tegemiseks oli liig suur) ning siis küpsetama hakatud - õunakooki :) On seda ju ülimõnus kontorihommikus kohvi kõrvale ampsata ;)

Pontsho

Paar-kolm nädalat tagasi külastasin suure käsitöö-tuhina käigus Abakhani ja

ostsin valmis igavese hunniku lõngasid erinevate väljundite leidmiseks. Üks lõngadest leidis taas oma tulemi - pontsho sai valmis.

Eelmisel nädalavahetusel otsisin kapist välja suvel Ööbikuorust ostetud pontsho ja ajasin sellelt maha mustri - heegelnõel kätte ja algus sai tehtud. Heegeldada tuli 64 melinurkest tükki, millest 1 tegemiseks kulus lõpuks 6 minutit. Iga vabama hetke nii hommikutel kui õhtutel leidsin end heegeldamas. Tükid sain valmis

kolmapäevaks - jäi vaid kokkupanek. Targu venitasin sellega nädalavahetusse, õigemini reede õhtusse - see töö vajas aega ja kannatust. Reedel, enne Ahju minekut sain ühe poole kokku. Teine jäi tänasesse....ja tõesti - see osa oli kõige tüütum. Aga, peale hommikusööki häälestanuna end käsitöölainele, sain Eriku/Loora abiga isegi narmad pontshole külge ja lõppkokkuvõttes oleme kõik tulemusega ülirahul. Sai küll veidi lühem/väiksem kui suvel ostetud, kuid ongi ehk parem - sobib ka Loorale, kui vaja :)

Lõng kingcole, Inspire. heegelnõel nr. 3,5, kulu 200 g (2 tokki) ja veidi-veidi peale (4 viimase narma jagu).

Saab aga alles ilusaid asju, kui teha viitsid/oskad :)

Modellil oli täna veidi kehva tuju, sellest ka see nägu ''noh, ma ju võin seista, aga rohkemat ära looda...''

Säbrusall, ehk kuduhullud meie kontorist :)

Paar päeva tagasi, täpsemalt vist siiski teisipäeval, tuli Eda kontorisse imeilus sall kaelas. Küsimiseni ma ei jõudnudki, ta seletas kohe õhinal ise kuidas ta tunni ajaga eelmisel õhtul selle kudunud oli ja minu suu oli imestusest lahti...see oli tõeline kunstiteos...ja vaid tunni ajaga??? Tema, kes ei ole minu teada üldse selline suur käsitööfanaatik...?!?

Muidugi sai kõik peensusteni järele päritud - kuduhulle

meil seal teisigi ja kõigi jaoks on hetkel need sallid kuum teema... paar päeva seda kädistamist kuulanud, olin neljapäeval õhtul Lianni lõngapoes Ondase lõnga ostmas :) Et kaubamajja minek on ikkagi paras ettevõtmine, varusin seda lõnga korraga kohe 4 salli jagu :p (praeguse seisuga on 2 salli valmis). Esimesed silmad sain varrastele samal õhtul...kuid mul ei läinud see sallitegu kuidagi NII sujuvalt ja nobedalt. Reedel vardad kontorisse võtnuna tuli välja, et kudusin valest äärest :p Väike harutus (noh, terve esimese toki jagu) ja uus algus....eks vilumust ole ju vaja ka kuidagi saavutada :) Õhtuks oli sall valmis! Secret Srvice kontserdile minekuks oli, mida kaela panna ;)

Lõng Ondas Big Butterfly, color shade 12, 412, koguseliselt kulus 2 väikest tokki, ehk 100 g. Parem ilmselt oleks teha 1 suurest tokist, ei pea vahepeal sõlmima - kuid õnneks ei jää sõlm ei näha ega tunda :)

Mure õunakook ahjuõunajogurtiga

..ehk, et see retsept on mind juba mõnda aega painanud, kuna tundus nii ahvatlev kreemisena tunduva siseosa järgi piltidelt. Laupäeval ema juubelileminnes sai enamus komponente valmis ostetud ja pühapäeva lõuna ajal kook ka ahju visatud. Teha imelihtne ja kiire.

Vaja läheb:

5 dl jahu
1tl küpsetuspulbrit
4sl suhkrut
150-175g võid
2 muna

3 õuna
2dl ahjuõuna jogurtit (panin 4dl, tundus vähe selle koguse kohta)
2 muna
kaneeli
fariinisuhkrut

Määrimiseks: 1 lahtiklopitud muna
Taigna jaoks sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja suhkur. Lisa või ning töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka munad ja sõtku/sega taignaks. Tõsta taigen külmkappi. Samal ajal viiluta õunad õhukesteks viiludeks. Sega omavahel munad ja jogurt. Võta taigen külmkapist ja suru 2/3 taignast küpsetuspaberiga kaetud 24cm koogivormi põhja ja äärtesse (võib kasutada ka suuremat vormi). Lao peale mitu kihti õunu. Raputa õunad kaneeli ja suhkruga üle. Vala peale jogurti-munamass. Rulli ülejäänud 1/3 taigent koogivormi suuruseks rattaks ning suru täidisele peale, ka äärtele. Soovi korral määri pealt lahtiklopitud munaga. Küpseta 180 kraadi juures u 45 minutit, kuni kook muutub pealt kuldpruuniks. Enne serveerimist lase jahtuda.

Kuna mina suutsin unustada suhkru õuntele panna, raputasin fariinisuhkru kõige peale - tulemus sai maitsev. Loora kiitis veel täna hommikulgi süües, et emme, see on küll hea kook sul välja tulnud :)

Seekord oma käsitööst

Et mind tabas vahepeal üks suuremat sorti käsitööhullus, sai augusti lõpus kokku ostetud suurem hulk lõngu. Eesmärgid olid silme ees ja nüüdseks on osad neist ka sihini jõudnud. Pilte kahjuks veel kõigist tehtud asjadest ei ole, kuid õige pea peaks needki saama (nimelt said need enne üle antud, kui klõpsimiseks läks). Esimese asjana sai augusti lõpus valmis boolero, mille algselt plaanisin teha kolleegi tütrele, kuid mis kahjuks sai suur ja sai hoopis teisele kolleegile, Katrinile. Lõppviimistlusena jäid toona tegemata eest kinnisõlmimiseks pikemad ääred ette, kuid ilma nendetagi sai asi tglt ilus. Fotot ootan siiani - peakski Katrinilt küsima ;) Pesemine ja vormi ajamine jäi tema tööks :) Teisena sain valmis kardinad ühte kööki, mille tegemine sai tegelikult juba paar aastat tagasi lubatud.. Kuna aga siiani ei olnud seal köögis kardinapuid, sain mina siiani ka vabaduse venitada. Hetkel loodan, et kardinad sobivad (eilse seisuga ei olnud veel üles riputatud) ja pildid ka kunagi siia üles saan panna. Järgmisena, tegelikult alustasin nende kolme asja tegemist peaagu korraga, valmis suvine õlakott, mille mustri leidsin boolero mustrit otsides ja mis kohe meeldima hakkas....koos näppude sügelemisega see endale teha. Kott ise sai valmis juba paar ndl tagasi, kuid jäi viimistlus - lilled :) Eilse seisuga said ka need kotile ja ise olen rahul - nüüd on oodata vaid uut suve või siis mõnda sünnipäeva ;)' Et lõngasid sai ostetud tõesti palju, sai eile alguse ka uus töö - pontsho, aga sellest juba siis pikemalt, kui asi valmis :) Tänahommikuse seisuga on 62'st vajaminevast nelinurgast 18 heegeldatud :)
Eda tütre boolero, väiksem siis kui eelmine, peab hetkel veel veidi ootama oma algust -niit olemas, muster vaja vaid see õige leida :)