
15 detsember, 2011
Papud kõhubeebile

14 detsember, 2011
Magus elu vol.2 - jõulukringli koolitus Lianni Stuudios
Peale trühvlikoolitust, mis oli nii mõnusalt soojas õhkkonnas ja mis andis palju uusi teadmisi jäin Lianni Stuudio kodulehte uurides mõtlema ka kringlikoolitusele. Seda reklaami nägin ma tegelikult tunduvalt varem, kui trühvlikoolitusest teada sain ja ilmselt tollest hetkest jäi ka ideena see õhku. Et üksi minna aga ei tahtnud, seekord kolleegidest ka kaaslasi ei tekkinud, jätsin selle teema kõrvale...kuni hetkeni, mil Andrese töökaaslane Kristina avaldas soovi seal osaleda. Mõeldud tehtud..ja eile olimegi kohal :)
Kringleid olen ise teinud palju, liigagi ehk?, kuid öeldakse, et kui koolituselt kasvõi 1 uue nipi õpid, on see juba kasulikuks ostunud - ja ma õppisin. Mitmelgi korral olen maadelnud küpsetiste pealt üleküpsemisega, teadmata et selle vältimiseks on lihtne meetod - aseta enne lõppu küpsetuspaber täies ülatuses küpsetisele peale :)
Koolitusest: kõigile osalejatele jagati materjalid kätte - kauss, puulusikas, kuivpärm, võideks, jahu, suhkur, sool, vanilje ja käesoe piim..alustage! Koolitaja Margit, sama kes trühvleidki meisterdama aitas, seletas ja rahvas tegi...ma ei viitsinud. Otsustasin, et assisteerin Kristinat, sest olen ju neid taignaid sõtkunud piisavalt. Kohale läksin pigem erinevaid sisusid kuulama ja katete osas peenemaid nippe õppima. Kui aga Kristina oma taigna valmis sai ja teada anti, et igaüks saab oma pallikese kaasa - mõtlesin siiski ümber. Päris hea oleks ju valmistehtud taignast isegi kodus õhtul veel 1 kringel meisterdada :) Ained kaussi, segamine, sõtkumine...ja lõpetasin oma taignaga varem kui enamus sealviinijaist - kogemus tuli kasuks. Kristinagi vaatas ja nentis, et ma oskan poksida küll :) Kuna Margit andis rahvale ette kindlad kogused, siis minu eeliseks oli teadmine, kui paks ja veniv peab taigen saama - kõigil jäi etteantud jahukogusest vähe ja lisada julgeti seda ju vaid jaokaupa..
Margiti retsept siia - parandatult:
1 pakk kuivpärmi või 25 g presspärmi
100 ml suhkrut
250 ml sooja piima (max 40-kraadine)
1 tl kuhjaga vaniljesuhkrut
900 - 1000 ml jahu
100 g võideksit (mina siiski soovitan õli)
kuni 1 tl soola 1 muna (võib ka ilma)
0,5 tl kardemoni, kui see maitse sobib.
Sega kuivained ja lisa piim - sõtku taignast sile-läikiv pall ja jäta rätiku alla kerkima.
Huvitavamaks läks minu jaoks kui jõuti sisudeni - kirja sai pandud põnevaid ideid peale klassikalise rosina-pähkli täidisele.
sisu 1 - martsipani-pohla(jõhvika)kringel:
100 g võid
200 g marstipani
300 g pohli või jõhvikaid
100 g kuivatatud jõhvikaid, leotatuna eelnevalt rummis või Vana-Tallinnas.
Sulata või ja haki sooja või sisse martsipan. Sega need ühtlaseks massiks, mis võtab sõltuvalt martsipanimassi konsistentsist üsna palju aega. Määri soe martsipanimass kihina lahtirullitud taignale, raputa peale marjad. Keera rulli ja et sisu välja ei tuleks, lõika sälgud peale alles pannil. Katteks valge-shokolaad sulatatult ja jõhvikad/mandlilaastud.
Sisu 2 - õuna-puuviljakringel suurele kringlile, mis on tehtud topelt taignakogusest:
100 g võid
5-7 hapukat õuna
80-100 g rosinaid (leotatuna eelnevalt kas veel või alkoholis)
kuivatatud aprikoose (leotatuna ennem)
200 g fariinisuhkrut jõhvikaid
vähemalt 4 tl kaneeli kõige peale raputamiseks
Puru jaoks:
100 g võid
100 g purustatud ja röstitud metspähkleid
1 dl jahu
1 dl fariinisuhkrut
Keeda õunatükke ja puuvilju umbes 5 minutit või sees, senimaani kui õunad hakkavad pehmeks tõmbuma. Jahuta ja määri lahtirullitud taignale. Puista peale puru ja rulli kokku. Edasine lahtilõikamine on oma fantaasia - soovitavalt ka pannil ja pealt kääridega lõikamine.
Sisu 3 - banaani- ja shokolaadikringel
Rulli taigen lauale lahti ja määri kerge kiht sulavõid peale. Keera rulli ja tõsta terve rull ahjuplaadile. Lõika kääridega suhteliselt tihedalt sälgud. Viiluta banaanid õhukesteks viiludeks, ja torka igasse
Sisu 4 - keedukreemikringel
Valmista klassikaline keedukreem:
4 dl piima
2 sl suhkrut
2 kuni
3 sl nisujahu
2 muna
1 sl vanilliekstrakti
Sega piim suhkruga ja lase keema. Hõõru jahu munadega hoolikalt läbi ja lisa jahutatud piimale pidevalt liigutades, et ei tekiks klimpe. Kuumuta kreemi nõrgal tulel segades, kuni kreemi pinnale tekivad mullikesed. Lisa või ja jahuta. Lahtirullitud taignale määri kiht kreemi ja keera taigen rulli - seda jälle palmikuks punuda ei anna, seega soovitan kääre.
Ja üldse on see sisuteema fantaasiaküsimus, nagu tegelikult kogu köögukunst üleüldse :)
Minu marstipani-jõhvikakringel kogus täna igatahes kiidusõnu ka mittekringliarmastajatelt, seega julgen soojalt soovitada!
Järgmine teema on katted - samuti, laske fantaasial lennata, kuid mõned ideed ka siia kirja:
Toorjuustu kate
50 g taluvõid
50 toorjuustu
200 g tuhksuhkrut
2 spl sidrunimahla
Toorjuustu-valgešokolaadikate
50 g toorjuustu
100 g valget šokolaadi (võib ka rohkem)
Sidrunivaap:
200 g tuhksuhkrut
2 spl vett
2 spl sidrunimahla
Head katsetamist ja magusat jõuluootust!
07 detsember, 2011
Kanapirukas ananassi ja sinihallitusjuustuga, ehk ...
Andres oli eile Tallinnas - õhtul helistades oli meil vahva vestlus:
Andres: Mis te seal siis teete?
Mina: tõstsin just kringli ahjust...enne seda tegin kanapirukat (kõik külmikusolev tuleb ju ära kasutada ja kuna üleeile tegin ahjus terve kana ning sellest oli 1/3 järele jäänud, oligi lihtne õhtusöögiidee olemas) ja piruka ning kringli vahel ''sulatasime'' Looraga memmesid :p
Andres: Nii hea, et ma täna kodus pole :D
Mina: ??!?? Mismõttes?
Andres: Noh, mõtle kui ma peaks seda kõike sööma...
Mina: Ihhiiii
Mitte, et minu tehtud asjad talle ei maitseks, pigem on tal viimasel ajal tõsine mure on figuuri pärast :p Oh neid mehi, onju!
Aga kanapirukaks on vaja:
500 g lehttaigent
500 g kana (küpsetatult, kui kasutad fileed, prae kergelt enne läbi)
100 g ananassikonservi
100 g sinihallitusjuustu
veidi majoneesi
1 muna määrimiseks
Lõika taigen kaheks. Rulli 1 osa lahti, pane peale kana tükid, veidi majoneesi, ananassitõkid ja kõige peale sinihallitusjuustu tükid. Tõsta teine taignapool sisule, suru ääred kokku ja määri lahtiklopitud munaga.
Et Andres oli ära, lapsed seda ei söö ja edasi läks kohe ''memmetamiseks'', siis pole siiani pirukat ise maitsnud - peaks hea olema, aga eks saame varsti teada - lisaks kringlile, mille peale memmesid ahju viskasin, sai kaasa tööle võetud ka see pirukas :)
Kolleegi eilne küsimus: ,,kuule, kas Sul on küpsetusmaania?,,, pani muigama ...naljakas, et ta sellest siiani aru pole saanud :p
Kevad käes, lumememmed sulavad!!
Liisi blogi on minu jaoks juba pikemat aega küpsetusetaloniks. Lisaks ilusatele piltidele, mis tõesti kutsuvad hammustama, on see punnis täis ka igasuguseid põnevaid ideid...
Üleeile õhtul avastasin selle tänu FB'le, kuhu Liisi selle idee sharenud oli - sulanud lumememmed! No kas annab vahvamat asja ette kujutada? Et Loora sügeles ka eile meie piparkoogitaigent kulutama, siis tegingi ettepaneku katsetusteks - poest marmelaadi, glasuurid olid juba
Kokku sai meil 27 memme. Võrreldes Liisi omadega on meie omad nirumad, aga esimeseks katsetuseks ikka head küll :)
27 memme jaoks kulus mingi kogus (sry, tõesti ei tea kui palju) piparkoogitaigent, marmelaadikomme (soovitavalt veidi kõrgemaid ja ümmargusi), 2 munavalgest tehtud glasuur ''memme'' jaoks ja värvilist glasuuri ninaks, silmadeks ja käteks. Et pruuni glasuuri saada, lisasin valgele kakaod, ninad tegin roosast glasuurist - nii oli kõige lihtsm :)
Hommikuks oli suhkruvaap mõnusalt kõvaks hangunud ja Loora sai kooli minnes kõigile klassikaaslastele üllatusena need kaasa võtta :)
03 detsember, 2011
Kodune trühvlitegu


Jõulupallid :)


Sokid, sokid, sokid

30 november, 2011
Magus elu, ehk trühvlite ja käsitöökommide valmistamise kursus Lianni stuudios
Eile, 29.novembril, seadsin peale tööd otse, kella 18'ks sammud Lianni Stuudiosse, et õppida trühvlikommide isetegemise saladusi. Et läksin esimest korda, oli algul täitsa tegu õige koha kätteleidmisel, kõne Liisile aga päästis mu - stuudio asub endistes Apollo
Peale pisukest teooriat hakkasime aga siis ise tegutsema, esimeseks käiguks sai shokolaadi sulatamine sisu jaoks - Margitil olid meie jaoks tegelikult erinevad sisud eelmisel õhtul valmis tehtud, kuid et näha, kui lihtne see on, tegime ise ühe ka kohapeal.
Siis juba istusime lauda ja juhendaja jagas igaühele kätte tükid erinevatest valmiskülmutatud sisudest - tumedast-, piima- ja valgest šokolaadist valmistatud ning täidised- pähklid, likööris leotatud kirsid, rosinad, jõhvikad, martsipani ja antigi luba tegutsemiseks.
Kaunistamiseks oli meil erinevad aineid - pähklipuru, Marianne
Ja nii mööduski see 2 ja veidi peale tundi imekiirelt. Õhtu lõpetuseks pakkis igaüks oma kunstitööd tsellofaani (vahetult enne seda olid trühvlid veel 5 minutit sügavkülmas, et lõpuni taheneda) - ei raatsinud keegi neid kohapeal ära süüa, ikka viidi kodustele - seoti kena paelaga kinni ja asuti teele. Tänud korraldajale, tänud Margitile ja toredatele kaastrühvlimeistritele - see õhtu oli soe :)
Koju jõudes ja kingikommid laulale pannes ei saanud lapsed just kaua oma näppe neist eemal hoida - kohe lahti ja suhu - maitsesid. Kommide kirjeldamine käis välimuse järgi, saamata aru, et ei mina ega keegi teinegi ilmselt oma kodus enam ei mäletanud, mis konkreetse kommi sisuks oli saanud... esimese korra eripära ilmselt :) Aga oluline oli, et emotsioon sai ülipositiivne - iga komm oli eriline ja maitsev Andres ütles, et need olid tema elu parimad kommid, mida ta üldse saanud on - olin nii uhke! Mulle endale sattusid kõik 4 kommi martsipani ja jõhvikasisuga, pähklid ja rosinad jäid teistele :) Kuid mis sest - tegemistuhina käigus saame jõulude ajal kindlasti erinevaid versioone katsetada - nüüd ju meisterdamine selge ja retseptegi saime omajagu kaasa ;)
Pildimaterjal on Liisi käest laenatud - tema on tubli ja agar fotograaf :)
22 november, 2011
Pelmeenid :)

Retsept siia kirja ja edu kõigile katsetamiseks!
Pastataigen:
sisu:
500 g hakkliha
1 sibul,
1 küüslaugu küüs
soola
maitseaineid
Antud kogusest peaks tulema 130 pelmeeni, mina sain umbes 95...
Mikserda kergelt munad vee, soola ja õliga, vala jahusse ja sega taigen. Aseta kauss hetkeks külma.


Kuna mul jäi sisutaigent üle .. ju ei oska veel korralikult õhukeseks rullida, mistõttu sain ka pelmeene vähem, lisasin hakklihasegule veidi saia ja tegin ülejäänu kotlettideks, mis said ka ülimaistvad :D
Loora imearmsad uued sokid
Hetkel enda jaoks siia kirja ka sokikanna tegemine ema moodi - muidu jälle loe järgmine kord ''vanadelt'' sokkidelt:
Lõpetanud vikli osa, kood edasi 2 vardaga (võtad 24 silma ühele vardale - maksimaalselt 24, kui on suurema jala sokk, jätad ikka 24 silma) paremini koes kannalapi (tugevduseks nailonniit) umbes 4-5 cm pikkuses. Jagad siis silmad kolmeks, 8+8+8. Kood esimesest reast ära 15 silma, teed ühe silma lisaks ja võtad 2 järgmist kokku. Pöörad töö pahempidi enda ette ja kood (pahempidi koes) nii kaugele, kuni on lõpuni jäänud 9 silma, teed 1 silma lisaks ja võtad 2 kokku. Töö keeramine - kood kuni eelmisel korral kokku võetud silmani, enne seda teed 1 silma juurde ja kood 2 järgmist kokku (nii, et äärde jääb 6 silma). Nii edasi tagasi kududes ja kokku võttes on peagi kõik silmad taas ühel vardal - kokku peab neid lõpuks olema samamoodi 24 nagu algustades. Nailonniidi võid nüüd katkestada. Et saada ühtne ring, teed kanna kolmnurka 7 lisasilma, mida hakkad üle ringi kokku võtma 1 kaupa . kuni on igal silmal taas 12 silma. Nii jätkad kuni nina kokkuvõtmiseni. Nina osa hakkad kokku võtma hetkel, kui kaks välimist varvast on nö. soki sees
Banaani-hapukoorekook
3 muna
2 dl suhkrut
3 dl jahu
1 dl kakaopulbrit
1 tl küps.pulbrit
100 g võid
1 dl piima
Täidiseks 600g hapukoort
200 g suhkrut
3 banaani
Vahusta munad suhkruga, lisa või ja mikserda läbi. Lisa piim. Sega jahu, kakaopulber ja küpsetuspulber omavahel, lisa munavahule. Kalla küpsetuspaberiga kaetud koogivormi ja küpseta madalamal kuumusel 20-30 minutit. Tikuga katsudes ei tohi tiku külge jääda. Jahuta põhi täielikult maha. Lõika pooleks.
Sega hapukoor suhkruga. Kata alumine koogikiht paksult hapukooreseguga. Viiluta banaanid ja laota ühtlaselt põhjale. Aseta peale teine ''põhja''kiht ja kata taas paksult hapukooreseguga. Hoia üleöö jahedas - head isu!
Kook mõnusalt shokolaadine, piisavalt mahlane ja parajalt magus :)
21 november, 2011
Lõngade lummuses - sokid
Neljapäeval lõin õhtul sokisilmad varrastele (12 silma), pühapäeva hommikupoolikul lõpetasin esimese paari - Erikule. Täna hommikul tõmbas poja need jalga ja kiitis, nüüd enam varbad ei külmeta, aitäh emme!
Eile kella 16 paiku sai Loora esimese soki silmad vardale loodud, õhtul kell 22.00 alustasin teist :) Lõngad kohe kutsuvad end kuduma.
Muidugi jäi seoses kudumisega eilne ''koduhooldus'' tegemata - süüa tegin, küpsetamiseni ei jõudnud ja koristamine jäi ka reedene - aga see-eest sain endale vaba päeva, mida oli VÄGA vaja :)
Ühe ampsu singi-juustupirukad
Neljapäeval Janika juurest ära tulles oligi see vorm ilmselt süüdi mu mütsi-kinnaste mahaununemises, sest mis muu mu mõtted nii endale veel saada sai. Olin juba ette vaimustuses, mida kõike ma nüüd tegema hakkan... Reedel ostsin jupi lehttaigent (500 gr) ja sinki-juustu - mõttes olid minipirukad. Laupäeval enne naabrite juurde minekut, hetkel kui ma tglt olin juba suht väsinud, vaatasin uut vormi ja ei saanud enam kauem oodata. Et sisu läheb sellesse vormi imevähe (õigeks doseerimiseks on vormiga kaasas ka minilusikas), panin singi ja juustu koos köögikombaini ja lasin peeneks seguks - on parem tõsta. Rullisin taigna lahti, asetasin vormile, siis sisu igasse ''auku''
Korraga saab teha 40 pirukat, tegin kiirelt 2 ''laari'' (ja siis jäi veel taigent järele), ehk siis 80 tk...ja nende ärasöömiseks kulus vaid 10-kond minutit - said lihtsalt niiväga head ja mugavad süüa, et Andres ja lapsed olid need märkamatult otsa söönud arvuti kõrval :)
Minu pirukate jaoks kulus:
300 g lehttaigent (ostsin 500, jupp jäi järele)
~200 g pekisemat sinki
~100 g juustu
Kindel plaan on nüüd nädala sees ka pelmeenitegu ette võtta - hakkliha on juba olemas :)
20 november, 2011
Hüvasti suvi!, ehk niidame muru...
Kiirelt aga veel ka laupäevast - jah, käisime Erikuga juuksuris. Pidime sinna ideeliselt jõudma enne reisi, kuid kiireks läks. Samas, eks kannatas praegusenigi - mul oli juurte juurest väga välja kasvanud ja Eriku parukas meenutas vaikselt juba karvamütsi, aga saime hakkama :D Loora kaasa ei tulnud, arvas, et tema on hetkel ideaalne pikkus ja soovib sellega mõnda aega olla.
Õhtul olime kutsutud naabrite juurde ''telekat vaatama'' - nimelt läks meie koroonatoa suur telekas katki eelmise ndl lõpus ja naabrimehe
Õhtu jäi minu jaoks lühikeseks, kolisin end kella 22 paiku koju tagasi (Andres jäi lastega naabrite külalislahkust tarvitama) - olin kohutavalt väsinud kõigest...ilmselt oli mu suhtlusnivoo absoluutselt täis saanud. Kodus istusin lausvaikuses ja kudusin veidi...kuni siis Une-Mati mu endaga kaasa võttis...pühapäeva hommikuni :)
19 november, 2011
Kookosekringel Tupperware moodi

17 november, 2011
Maailma kõige soojemad käpikud vol.2..
Õeldakse, ja ka elu on näidanud varasemalt, et teiste asjade tegemine, ehk siis kordamine, läheb kiiremini, kuid võta näpust - Eriku kinnaste valmissaamiseks läks tunduvalt rohkem aega kui Loora omadega. Ok, nad on ka sutsu suuremad (Eriku käsi ju pikem) ja ma pidin vahepeal harutama, suutnuna pöidlaaugu esialgselt liiga kõrgele teha, ikkagi läks selle teise paari valmimiseks pikk aeg. Alustatud said neid enne reisi, Tallinnasse lennukilesõites kudusin agarasti, saades pöidla-august veidi edasigi tehtud...ning siis tekkis paus - nädal Hurghadas ja pool nädalat hiljem tagasi olleski et võtnud ma vardaid kättegi. Valesti arvestatud pöidlakoht häiris nii palju, et teha ei suutnud ja otsustada samas ka, kas harutada või ei.. Nähes siiski, et NII töö ei edene, valisin harutamise ja siis hakkas taas ka laabuma :)
Pühapäeval peale sauna lõpetasin teise kinda ja teha jäid vaid pöidlad - eile peale tööd teleka ees istudes võtsin end kokku - poja oli juba paar õhtut küsinud, et kuna saaks tema oma käpikud kätte tõmmata? Ühel õhtul Tom'it jalutama mindi õe omadega - on meil selline külmakartlik teine...
Ja täna oligi siis lõpuks see hommik, mil kindad said pidulikult üle antud :)
Õhtul Janikale külla minnes saan teada ka nipi, kuidas teha samadel kinnastel sisemised aasad ka valged, nagu need täpud kinnaste peal - tema oli välja nuputanud sel ajal, kui me ''ära'' olime...seega, mine tea, ehk saab veel käpikute vol.3 ja 4-gi näha - Karolinil olid väiksed soovid ja ega ma isegi sellistest soojadest ''kätest'' ära ei ütleks talvel ju.
...et aga kindad valmis said ja talv tulemas, viis Erik autos teel kooli sujuvalt jutu oma saabastele. Nimelt olevat tema varvukadki juba ühel päeval külmetanud - eelmise aasta talvesaapad olevat siiski kevad-sügise omad ja tal olevat villast sokki juba vaja... Teadagi...pilk emme otsa ja...noh, lõngad on tegelikult juba valmis ostetud kolleeg Merje sokituhinast haaratuna ja nüüd polegi muud kui uutele vardaringideni ;)
PS. Pildil on kindad jäänud natukene tuhmid, telefoniga hommikuvalguses tehtud foto - tegelikult on ilus tumeroheline lõng :)
16 november, 2011
Eriti šokolaadised šokolaadiküpsised
2 muna
170 g suhkrut
0,25 tl vanilliekstrakti
85 g jahu
0,5 tl soola
0,5 tl küpsetuspulbrit
Esimese plaaditäie küpsetamise järel oli nõutu...no kuidagi ei tahtnud need küpsised ''katki'' pealt minna nagu Liisi oma blogis kirjeldas ning samuti ei
Küpsised on magusad, hästi šokolaadised ja pehmed - super amps kohvikõrvaseks!
Head isu!
14 november, 2011
Head isadepäeva!
Selleks kulus:
3 pakki Selga küpsiseid (meil 2 pakki shokolaadi ja 1 pskk klassikalist)
Salvesti pohlamoosi alumisele kihile
400 g vahukoort
400 g kohupiima
6 spl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
maasikaid
apelsinimahla küpsiste sissekastmiseks.
Et suurt kingitust meil issile ei olnud, panustasime hoopis vahvale ideele - nimelt sai Andresele koostatud ''soovide raamat''. See on selline vahva asi, kus igal lehel on 1 soov, mis vastuvaidlematult läheb täitmisele kui Andres selle kellelegi meist esitab. Esitamiseks tuleb leht ''raamatust'' välja tõmmata...et seda taas ja taas kasutada ei saaks :p Et meie omaltpoolt kirjutasime vaid poole raamatust täis, jäi Andresele võimalus pool raamatust oma soovidega täita.... elame näeme, mis sest tuleb :)
09 november, 2011
Pähklisarvekesed
Ja eile jõudsin siis lõpuks selleni, mida olen tahtnud juba ammu teha - Janika imehea pärmitaigna katsetamiseni. Tema teeb sellest supermaitsvaid (ma ei liialda!) mooni-ja kaneelisaiu, minul kahjuks mooniseemneid ei olnud ja asendasin need sujuvalt pähklitega. Esimese katsetuse kohta arvan, et sain ka suurepäraselt hakkama :) Sarvekesed vähe suured ju said, mõni kohe eriti elevant, kuid küll ma õpin ka pisemaid voltima ;)
Pärmitaigen tee nii:
Vala kaussi 1 kg jahu tee ühte kausi nurka süvend ja pane sinna 50 g pärmi, 2 spl suhkrut ja 2/3 kl sooja vett. Sega neist ainetest hapukoore paksune eelkergitus, mis jäta 20-30 minutiks seisma. Siis lisa eelkergitusele juurde 1 lahtiklopitud muna, 2/3 kl suhkrut, 3 tl soola, ½ kl õli!, umbes 100 ml piima, seejärel sõtku ainetest tainas. Tainas peab saama ilus sile. Kui vaja, siis lisada juurde kas jahu või vett, et tulemus ikka õige saaks. Lase kerkida umbes tunnike ja jaga kaheks ja rulli mõlemast ümmargune ring. Taigen on lõpuni kerkinud, kui ta ei tõmbu taignarulli all kokku - on lihtsalt rullitav. Määri taignakettad toasooja võiga (mul kulus selle taignakoguse peale 225 g võid), raputa üle pähklite (200 g vähemalt), suhkru ja kaneeliga (ikka kohe paksult). Lõika taignalapik sektoriteks, 12-16, olenevalt kui suur ring sai. Keera laiemalt poolt alates rulli ja tõsta ahjuplaadile kerkima. Määri pealt lahtiklopitud munaga ja viska ahju küpsema - 200-kraadi juures umbes 10-15 minutit. Süüa võid kohe külma piimaga ja nauding on garanteeritud!
03 november, 2011
Neljakesi Egiptuses :)
25.10 - esimene, ehk ''kõik segamini'' päev:
Hommikul kell 7 ärgates tundus, et aega jagub, kuid 10.30, mil pidime endid autosse sättima, oli ikka justkui seda lisaks vaja... Kuigi, arvestades asjaolusid, oli kõik ikkagi superluks. Kohvrid olid koos, passid-voucherid-raha kaasas ja meie ise ka puhkuseks igati valmis. Lapsed õhinal lennureisi ootamas ja meiegi Andresega sooja ihkamas. Lennujaamagi jõudsime igati õigel ajal - saime paraja portsu lennule registreerimist oodata ja siis pikalt järjekorras seista - väga ehe näide lastele, kuidas tegelikult asjad käivad (et puhkus on enamasti juba algusest alates suht väsitav :p) Kui me kell 14.20 lennukis olime, said ilmselt ka laste südamed rahu - lõpuks ongi nende esimene soojamaareis, see PÄRIS puhkusereis, tõeks saamas.
Reis oli pikk, 4 tundi ja 50 minutit tuli kitsas lennukiistmes istuda ja suhteliselt paigal püsida. Meie (Andresega) suureks imestuseks oli, et lapsed seda suutsid ja vägagi edukalt. Olime varunud neile tegevust ristsõnade
ja koomiksite/joonistusraamatute näol ja eks see neid päästis. Kuigi jah, Hurghada lennujaamas bussis istudes oli näha, et nad on kohutavalt väsinud....võiks ju lõpuks juba kohale jõuda!! Ja lõpuks jõudsimegi - etterutates veel, et isegi õhtusöögile jõudsime :)Bussis aga, enne hotellidesse laialijagamist, saime teada, et Andrese pikalt kaalutud ja lõpuks välja valitud Sunrise Mamlouk oli üle bookitud ja meid paigutati samaväärsesse kõrvalhotelli, nimega Sentido. Algselt olime suht mossis selle teate üle, kuna ka reis oli ju algselt edasi lükatud laupäevast teisipäevale ja lastele jäi veerandi algusesse kaks popipäeva (klassijuhatajatega kokkuleppel saime need muidugi kenasti
Jah, hea oli see tõesti! Kohalik 5 tärni muidugi ei ole võrreldav meie 5 tärniga, kuid kohapealsete hotellide nimistus on Sentido 10-ndal kohal :) Teenindus oli kiire ja mõnus: külmiku uks, mis algselt eest ära kukkus, ja verandauks, mis algselt lukustamist ei tunnistanud, said kiirelt korda ja lastele said lisavoodidki imekiirelt tuppa (esimene hetk oli muidugi jahmatav kui vaatasin kahte voodit ja nelja meid :p) - selle kõik aga võib vist kokku võtta koondnimetusega Egiptus :p
Lõpuks aga olime kohal, premeerisime endid pokaali veiniga, lapsed lasid hea maitsta fantal ja cocal ja puhkus saigi alata!
Peale õhtusööki külastasime veel kiirelt üle tee jäävat Bazaari, ehk poekette, tehes tutvust hinnataseme ja müüjatega. Meie imestuseks oli see, et need kohad nii kaua lahti on... Hiljem reisiesindajat kuulates tuli välja, et kella 1-ni öösel ongi kohalike jaoks normaalne äritseda - päeval nauditakse ju päikest :)
26.10 - 2. päev, ehk kiirelt kõrbenuks!
Et meie Egiptust-tutvustav kokkusaamine oma reisiesindaja Gretaga oli alles keskpäevale plaanitud, tegime endile esimese päeva bassude ääres - tutvusime kohaliku rannabaariga, mida lapsed terve puhkuseaja mõnuga ekspluateerisid ja kohaliku olustikuga üldse :) Kuna meie näol oli tegu lumivalgete inimestega, saime igasugu teenusepakkujatelt megatähelepanu - on ju need ''algajad'' kõige rumalamad hindade osas ja nõus maksma ;) Noh, lihtsalt neil meiega ei läinud, esimeste, teiste ega ka kolmandate hindadega me nõus polnud, kuid lõpuks lõime ikka käega Loora patside ja minu pediküüri osas - seega naised läksid ilusalongi :p Et pediküüri ajal ka mu sõrmed üle tsekiti, sain lõpuks ka need korda (peale küsimust, kas need on geelküüned ja imestust vastuse üle, et ei omad), st kohaliku lakikihi alla, mis kuivas kohutavalt kaua :p Et päevale konkreetselt midagi kavandatud polnud peale kokkusaamine Gretaga, veetsid lapsed mõnuga
enamuse ajast vees - suutes endid nägudest koheselt ära praadida. Kuigi ma pidevalt kaagutasin, et nad mütsid peas hoiaks, said nad selle jutu heast mõttes aru alles kolmandaks päevaks - siis kui juba nahka koorus :D aga hea et niigi :)
Kuna hotelli retsoran pakkus meile kohutavalt head valikut nii lihast-kalast, juurviljadest, kartulist, munaroogadest ja salatitest, kasutasime ära igat söögikorda, mis hinna sees oli, mis omakorda tähendas aga seda, et ma pole kaua aega NII palju päeva jooksul söönud. Nii hommiku-, lõuna, kui õhtusöögitaldrikud said kuidagi iseenesest kuhjaga täis ja mis vähegi maitsev oli (st, enamus oligi), see ka kõhtu läks. Lapsed, kes toitusid alguses ainult friikatest, muutusid ka lõpuks julgemaks ja tellisid hommikuti juba omletti :)Ja nii saab teise, meie jaoks esimese täispäeva lõppenuks lugeda. Enne päris ööd sai külastatud kohapealeset ''Kristiine keskust'' ehk SenzoMalli ja ostetud gaks juhuks valmis Antinali, lisaks muule kraamile - kohalikku imeravimit kõhutõve vastu...ja etteruttavalt öeldes, tegime õigesti :p
27.10 - 3. päev, ehk Sindbad AquaSPA'sse ja Hurghadasse eestlaste jahile!
Hommikul kell 10 olime hotelli fuajees ootamas transfeeri kohalikku veekeskusesse. Et 10.15 meie bussi veel ees polnud, pakkus kohalik ''limusiini-ettevõtja'' meile minekut oma limuga (milleks osutus ilma igasuguste mõlkideta!! auto, marki ei mäleta).
Päev veepargis oli lahe (söögid/joogid/jäätis taas hinna sees) - mina ootasin muidugi midagi enamat, kuna Korfu saarel oli analoogne asi ikka väga võimas, kuid lastele sobis selline pisem variantki superhästi. Said nad lõpuks minugi päikese käest liugu laskma ja surmapõlgavalt ning südamevärinal lasime lõpuks mitmeid kordi ühest päris koledast ''mäest'' alla :D Et sõit toimus tuubadel, siis surusin sealt mitte välja lendamaks end korralikult keskeolekvasse auku, saades sellest tagumiku tumesiniseks - nimelt olin tuuba jaoks liig pisike ja end sellest läbi surudes (kindlalt kinnitamaks) lugesin ära kõik mäe liitumiskohad, mis
Õhtu ise oli vahva -
''Koju'' jõudes, kell 23 umbes'' leidsime eest magusasti magavad lapsed :) õhtu oli neilgi mõnusalt öösse saanud
.28.10 - Delfiinide show :)
Selleks päevaks olime valinud endale delfiinide vaatamise. Meie Andresega olime saanud analoogse vaatemängu osaliseks juba Loro pargis, Tenerifel, kuid lastele oli see esmakordne ja ootusärevus suur - no kellele siis ei meeldiks delfiinid ;)
Show ise kestis tunnijagu ja kokkuvõtvalt saab rahule jääda - merilõvi, kotikud ja morsk olid igati ägedad, kuid delfiinid kahjuks tujust ära ja nende esinemine jäi nadiks. Samas, lastele meeldis ja see oligi peamine :) Sel õhtul sai ette võetud ka esimene suurem
Lõppkokkuvõttes saime taas nautida kohalikku hinnapoliitikat ja kaupmeeste meeletut osavust klienti kinni hoida kuniks ta midagigi ostab. Näited: suurematsorti reisikohvri eest, mille lõpuks ostsime 320.- kohaliku rahaga, küsiti alguses 580.- boundi; 100g teepakikese (meie lemmiku) hind algas 30.-st koahlikust ja kõrvaltpoest saime selle 4,50'ga; igasugu kohvikruuside hinnad algasid 30.-st ja kätte sai need lõpuks 15.-ga jne, jne. Minu T-särk oli alguses 80.- kohalikku, lõpphinnaks kujunes 45.- ja Andrese sandaalid algasid 280.-st, ostmiseks aga pakkusin 150.-. Ilmselt saime igal hetkel tegelikult isegi nende ''kukkumiste'' juures tüssata, kuid muudmoodi vist poelgi seal võimalik. Minu esimene lõhnaost algas 3,20 boundist per gramm, kuid lõpuks ostsin 100 grammi 140.- eest...minnes järgmisse poodi, kust väljusin 1 grammi eest 1,2 boundi...ja olin hulga targem.
Õhtu oli lõbus, kuid eks selline kauplemine väsitab lõpuks igatüht, eriti veel Andrest, kel pole ''valge juudi'' verd soontes voolamas :D
29.10 - ehk puhkepäev
Laupäevaks polnud meil ühtegi plaani. Kohalik Limumees muidugi pakkus meile ''hea hinnaga'' võimalust Luxorit või Kairot külastada, kuid pikk sõit ei kutsunud meid isegi mitte autos ja vedelesime lihtsalt hotelli bassude ääres.
See oli ka see õhtu, kus peale õhtusöögil kannatatud kõhuvalu sai selgeks, et ka mul (Andresel algas see juba päev varem) on õnnestunud endale kohalik kõhutaud saada. Õnn oli, et Antinal oli kapi pealt võtta ja uue päeva alguseks olin taas elavate kirjas :)
30.10 - päev merel, ehk suund Giftuni saarele :)
Äratus on sel päeval vara - kella 8'ks olime söönud ja ootasime
Kaldal, mis oli nimetatud paradiisiks, kasvas 1 palm ja seegi väga kaugel eemal. Kogu rannakompleksiks oli 1 majake ja liiv, liiv, liiv... Rafast oli megapalju - järjest ja järjest maabusid uued paaditäied. Snorgeldada lasti umbes tunnike ja siis tagasi jahile - õnneks oldi sel korral heldemad ja anti meile 2 paati - kohe väga palju kindlam tunne oli :D
Lõunasöök oli jahil - muidugi ei kannatanud see võrdlust meie oma hotelli köögiga, kuid kõhud saime täis ja minule ntx kala isegi maitses. Liiatigi, suures hirmus merehaigeks jääda ei tohtinudki palju süüa :). Peale lõunat, tagasiteel, tehti veel 2 snorgelduspeatust ja muidugi oli Viljasaarte parv üks esimestest, kes alati vette said - suur ootus näha ilusat merepõhja täituski. Ja lapsed said mereveest isu täis - soolane ju teine :)
Õhtusöök, väike shopingutiir ja ka eelviimane päev sai õhtusse.
31.10 - viimane, ehk linnapäev
Ja ongi meie tripp lõppemas - jäänud on vaid 1 päev. Hommikupoolikul sai nauditud taas hotelli võlusid ja lebotatud kohalikel rannatoolidel, taastatud
Kohalikku keskusesse tunnikeseks lahti lasknuna kasutasid lapsed võimalust kaamliga sõitmiseks. Esimese asjana kulutasime naca raha pildistamiseks - tasuta ei saa seal miskit. Ja siis juba said Loora/Erik koos ühe tiiru teha selle imetabase looma seljas. Kilkamist ja naeru jagus terveks ''tripiks'' - olevat nii hirmus, kuidas kaamel õõtsuvat :) Loora leidis, et hobusega olevat 10 korda lihtsam ja parem, kuid siiski jäi tema unistustesse endalegi millalgi (lisaks hobustele siis) kaamel saada :p No elame näeme. Jõuluvanale igastahes alustati eile kirja k,irjutamist ja soov nõudvat lisaehitise ehitamist kodu juurde - vaatame, vaatame, kes endale nüüd tellitakse :D
Ja oligi aeg pakkimiseks. Kell 22:30 alustasime, 23:45 olid asjad koos läbi suure häda. Kui alguses tundus, et asju justkui napib ja lisakohvri ostmine oli ehk liig, siis lõpuks oli ikka asju/kingitusi rohkem kui ruumi, kuhu need panna. Maiustused jms kraami võtsime lõpuks kilekotiga lennukisse.
1.11 - ehk tagasi külmale maale!
3.00 helises telefin ja teatas, et bussi tulekuni on jäänud täpselt 1 tund ja 5 minutit. Magamiseks oli aega jäänud 3 tunni jagu, millesse kuulus ülemiste naabrite peretülist osasaamine ja aegajalt ärkamine veendumaks, et pole sisse maganud. Lapsed said üllatavalt hästi endid riidesse, lohutuseks oligi eesootav pikk lennureis, kus aega puhkamiseks jagub veel küll ja küll.
Kell 4 oli hotelli ees buss - esimest korda ei jäänud see hiljaks! 4:30 olime lennujaamas...liiga vara! 6:30 hakati lõpuks väsinud eestlasi lennukile laskma ja kell 7.00 oli start koju. 5 tundi ja 10 minutit möödus õnneks tunduvalt kiiremini kui algne, veidi vöhem kestnud sõit ja koju naasta oli imeline tunne. Õnneks ootas meid ees kuldne sügis - sellist masendust ja igatsust suve järgi, nagu Tenerifelt saabudes, ei tekkinudki :) Veel veidike Tallnn-Tartu maanteed, mõnusat kodust hot-dogi Kesk-Eestist ja 15:30 astusime koduuksest sisse - me olime tagasi! Pruunid, puhanud ja energiat täis vastu minemaks tulevale talvele :)