Amigurumi köitis mu enda tähelepanu ca pool aastat tagasi, mil ostsin Mari-Liis Lille raamatu ''Võluväega mänguasjad''. Ise olen neid vaid raamatust imetlenud, kuid Loora võttis kätte ja hakkas tegema. Eks alguses võttis kirjutatud mustri lugemine parajalt pead kratsima, sest seni oli ta heegeldanud joonistatud mustritelt, kuid kui veidi süvenes, sai hakkama kenasti. Ja nii me siis õhtuti aega veetsime/veedame - mina varrastega, tütar heegelnõelaga...ja mehed käivad ja vangutavad vaid päid - kodu on tõeline käsitööliste paradiis. Lisaks ei saa nad siiani hästi aru, miks peab käsitööga seonduvalt alati NII palju asju korraga laual olema. Need ''palju asju'' on siis mustrid (hetkel mõlemal oma raamatud), Looral erinevad lõngad, käärid, vatiin - minul lisaks veel ka mõõdulint, mis kuidagi kenas keras ei taha püsida (kuna tegemisel on pruudikomplekti top). 
Esimene jänkuke sai Looral imekiirelt valmis. Kuna tol hetkel meil veel turvasilmi valmisostetud polnud, leidsime vanaemalt päranduseks saadud nööbikarbist sobivad ''silmad''. Tulemus sai imearmas - kohe nii armas, et alguse sai kohe järgmine loomake - ahvipärdik.See võttis tiba enam aega, kuid alla kahe nädala sai siiski valmis. Eile õhtul kaisutasime teda mõlemad võidu...täna sai juba kingituseks kolleegile toodud.
Kolmanda loomakese valiku otsustas hiljuti suguvõssa sündinud väike poisipõnn - kevadine mesimumm, kellele sai kõhtu peidetud ka kõrinaid...
Neljanda kaisuka sai Loora valmis sootuks rekordkiirusega - reedel (kui koolist oli vaba päev, e-õpe) alustas pühapäeval tegime juba pilte. Saaja soovil ei teinud sellele riidest eraldi suuosa, sellest erinevus esimese ahvikesega.
Kui võtta, et tegija alles sai 14 ja kogemust imevähe, siis saan vaid kiita
Ülemised kolm loomaskest on kootud Novita 7-veljestä lõngast, viimane pärdik puuvillasest
Sisuks vatiin
Mesilasel ja uuel (alumisel) pärdikul juba ka turvasilmad :)
Väga armas blogi, edu!
VastaKustutaAitäh! Seda läheb alati vaja :)
Kustuta