Neljakesi Egiptuses :)

Puhkus!! Jah, see see oli..aga nüüd siis kõigest lähemalt
25.10 - esimene, ehk ''kõik segamini'' päev:
Hommikul kell 7 ärgates tundus, et aega jagub, kuid 10.30, mil pidime endid autosse sättima, oli ikka justkui seda lisaks vaja... Kuigi, arvestades asjaolusid, oli kõik ikkagi superluks. Kohvrid olid koos, passid-voucherid-raha kaasas ja meie ise ka puhkuseks igati valmis. Lapsed õhinal lennureisi ootamas ja meiegi Andresega sooja ihkamas. Lennujaamagi jõudsime igati õigel ajal - saime paraja portsu lennule registreerimist oodata ja siis pikalt järjekorras seista - väga ehe näide lastele, kuidas tegelikult asjad käivad (et puhkus on enamasti juba algusest alates suht väsitav :p) Kui me kell 14.20 lennukis olime, said ilmselt ka laste südamed rahu - lõpuks ongi nende esimene soojamaareis, see PÄRIS puhkusereis, tõeks saamas.
Reis oli pikk, 4 tundi ja 50 minutit tuli kitsas lennukiistmes istuda ja suhteliselt paigal püsida. Meie (Andresega) suureks imestuseks oli, et lapsed seda suutsid ja vägagi edukalt. Olime varunud neile tegevust ristsõnade
ja koomiksite/joonistusraamatute näol ja eks see neid päästis. Kuigi jah, Hurghada lennujaamas bussis istudes oli näha, et nad on kohutavalt väsinud....võiks ju lõpuks juba kohale jõuda!! Ja lõpuks jõudsimegi - etterutates veel, et isegi õhtusöögile jõudsime :)Bussis aga, enne hotellidesse laialijagamist, saime teada, et Andrese pikalt kaalutud ja lõpuks välja valitud Sunrise Mamlouk oli üle bookitud ja meid paigutati samaväärsesse kõrvalhotelli, nimega Sentido. Algselt olime suht mossis selle teate üle, kuna ka reis oli ju algselt edasi lükatud laupäevast teisipäevale ja lastele jäi veerandi algusesse kaks popipäeva (klassijuhatajatega kokkuleppel saime need muidugi kenasti vabaks, aga siiski)..., teise päeva lõuna ajal aga saime meelerahu tagasi - meie hotell oli isegi parem.
Jah, hea oli see tõesti! Kohalik 5 tärni muidugi ei ole võrreldav meie 5 tärniga, kuid kohapealsete hotellide nimistus on Sentido 10-ndal kohal :) Teenindus oli kiire ja mõnus: külmiku uks, mis algselt eest ära kukkus, ja verandauks, mis algselt lukustamist ei tunnistanud, said kiirelt korda ja lastele said lisavoodidki imekiirelt tuppa (esimene hetk oli muidugi jahmatav kui vaatasin kahte voodit ja nelja meid :p) - selle kõik aga võib vist kokku võtta koondnimetusega Egiptus :p
Lõpuks aga olime kohal, premeerisime endid pokaali veiniga, lapsed lasid hea maitsta fantal ja cocal ja puhkus saigi alata!
Peale õhtusööki külastasime veel kiirelt üle tee jäävat Bazaari, ehk poekette, tehes tutvust hinnataseme ja müüjatega. Meie imestuseks oli see, et need kohad nii kaua lahti on... Hiljem reisiesindajat kuulates tuli välja, et kella 1-ni öösel ongi kohalike jaoks normaalne äritseda - päeval nauditakse ju päikest :)
26.10 - 2. päev, ehk kiirelt kõrbenuks!
Et meie Egiptust-tutvustav kokkusaamine oma reisiesindaja Gretaga oli alles keskpäevale plaanitud, tegime endile esimese päeva bassude ääres - tutvusime kohaliku rannabaariga, mida lapsed terve puhkuseaja mõnuga ekspluateerisid ja kohaliku olustikuga üldse :) Kuna meie näol oli tegu lumivalgete inimestega, saime igasugu teenusepakkujatelt megatähelepanu - on ju need ''algajad'' kõige rumalamad hindade osas ja nõus maksma ;) Noh, lihtsalt neil meiega ei läinud, esimeste, teiste ega ka kolmandate hindadega me nõus polnud, kuid lõpuks lõime ikka käega Loora patside ja minu pediküüri osas - seega naised läksid ilusalongi :p Et pediküüri ajal ka mu sõrmed üle tsekiti, sain lõpuks ka need korda (peale küsimust, kas need on geelküüned ja imestust vastuse üle, et ei omad), st kohaliku lakikihi alla, mis kuivas kohutavalt kaua :p Et päevale konkreetselt midagi kavandatud polnud peale kokkusaamine Gretaga, veetsid lapsed mõnuga
enamuse ajast vees - suutes endid nägudest koheselt ära praadida. Kuigi ma pidevalt kaagutasin, et nad mütsid peas hoiaks, said nad selle jutu heast mõttes aru alles kolmandaks päevaks - siis kui juba nahka koorus :D aga hea et niigi :)
Kuna hotelli retsoran pakkus meile kohutavalt head valikut nii lihast-kalast, juurviljadest, kartulist, munaroogadest ja salatitest, kasutasime ära igat söögikorda, mis hinna sees oli, mis omakorda tähendas aga seda, et ma pole kaua aega NII palju päeva jooksul söönud. Nii hommiku-, lõuna, kui õhtusöögitaldrikud said kuidagi iseenesest kuhjaga täis ja mis vähegi maitsev oli (st, enamus oligi), see ka kõhtu läks. Lapsed, kes toitusid alguses ainult friikatest, muutusid ka lõpuks julgemaks ja tellisid hommikuti juba omletti :)Ja nii saab teise, meie jaoks esimese täispäeva lõppenuks lugeda. Enne päris ööd sai külastatud kohapealeset ''Kristiine keskust'' ehk SenzoMalli ja ostetud gaks juhuks valmis Antinali, lisaks muule kraamile - kohalikku imeravimit kõhutõve vastu...ja etteruttavalt öeldes, tegime õigesti :p
27.10 - 3. päev, ehk Sindbad AquaSPA'sse ja Hurghadasse eestlaste jahile!
Hommikul kell 10 olime hotelli fuajees ootamas transfeeri kohalikku veekeskusesse. Et 10.15 meie bussi veel ees polnud, pakkus kohalik ''limusiini-ettevõtja'' meile minekut oma limuga (milleks osutus ilma igasuguste mõlkideta!! auto, marki ei mäleta). Sõber Ali viiski meid muheda jutu saatel kimades kiirelt kohale ja pakkus ka tagasiteenust, kuid seda juba siis oma raha eest :p.
Päev veepargis oli lahe (söögid/joogid/jäätis taas hinna sees) - mina ootasin muidugi midagi enamat, kuna Korfu saarel oli analoogne asi ikka väga võimas, kuid lastele sobis selline pisem variantki superhästi. Said nad lõpuks minugi päikese käest liugu laskma ja surmapõlgavalt ning südamevärinal lasime lõpuks mitmeid kordi ühest päris koledast ''mäest'' alla :D Et sõit toimus tuubadel, siis surusin sealt mitte välja lendamaks end korralikult keskeolekvasse auku, saades sellest tagumiku tumesiniseks - nimelt olin tuuba jaoks liig pisike ja end sellest läbi surudes (kindlalt kinnitamaks) lugesin ära kõik mäe liitumiskohad, mis ei olnud just kõikse siledamad :D Nalja kui palju! Vahelduseks lõunasöök, jahe õlu (seda pole ma kaua aega nii palju joonud kui sealolles, kuid õnneks oli see selline lahjem kraam), lastele jäätist suures koguses ja kell 16.00 oli tagasisõit koduhotelli. Selle päeva õhtuks plaanisime Andresega kahekesi Hurghadsse minekut - nimelt oli tema klassivend Kelk Margus merelt saabunud ja pesitses Hilton Plaza hotelli sadamas jahiga (no tglt oli neid terve punt eestlasi, kes olid ndl merel veetnud ja sukeldunud). Et kohalike muride seas oma keelt mitte unustada, olimegi kella 19 paiku eestlaste seltsis (Limusiinisõber Radiga seekord). Lastega väheke seletamist enne minekut ju oli, kes mitte ei tahtnud kahekesi jääda, kuid lõpuks saime nad nõusse :)
Õhtu ise oli vahva - sain oma kleidi ja ''väikese Muki'' kingadega ronida jahile, ületada kahe jahi vahelist ''ala'', mis polnud mitte väga ohutu ja lõpuks seda kõike tagurpidi tehes taas mingitpidi maale - kole oli :D Käisime kõik kambakesi õhtustamas kohalikus Rootsi retsoranis ''Cafe del Mari'' ja hiljem, mitte soovides ööklubi külastada, jäime Andresega veidikeseks kohapeale poodlema...hetkeni, mil meie limusiiniteenuse pakkuja meid leidis ja meile ''cabi'' Radiga vastu tellis :p Edasi-tagasi hotellist Hurghadasse ja hotelli läks maksma 120.- kohalikku.
''Koju'' jõudes, kell 23 umbes'' leidsime eest magusasti magavad lapsed :) õhtu oli neilgi mõnusalt öösse saanud
.28.10 - Delfiinide show :)
Selleks päevaks olime valinud endale delfiinide vaatamise. Meie Andresega olime saanud analoogse vaatemängu osaliseks juba Loro pargis, Tenerifel, kuid lastele oli see esmakordne ja ootusärevus suur - no kellele siis ei meeldiks delfiinid ;)
Show ise kestis tunnijagu ja kokkuvõtvalt saab rahule jääda - merilõvi, kotikud ja morsk olid igati ägedad, kuid delfiinid kahjuks tujust ära ja nende esinemine jäi nadiks. Samas, lastele meeldis ja see oligi peamine :) Sel õhtul sai ette võetud ka esimene suurem shoppamine kohalikes ''poodides'', üle tee asuvates. Peale tunniajalist kauplemist oli Andresele selgeks tehtud, et kui ta järgmine kord shopata tahab, jätku naine maha, see olevat liiga kõva kaupleja :p Mina muidugi lähtusin põhimõttest, et kui minu pakutud hind Sulle ei sobi, siis Sina ei pea mulle ka ju müüma, mistõttu suutsin ühe kohaliku Muri lausa endast välja viia ja paukuma panna... aga mul oli sellest suht suva. Tollest poest soovitud pildi (papüürusel) saime Erikule oma soovitud hinnaga kätte, kuid lahkumisel kähvati, et ärge enam tagasi tulge. No meil polnudki plaanis, seega ei jäänud ka see mu hinge kraapima. Ilmselt sai onule määravaks see, et mingi pisike naisolevus julgeb üleüldse häält tõsta ja midagi selgitama hakata - nende naised ju istuvad kinnimähitult kodus ja ei piiksu :p
Lõppkokkuvõttes saime taas nautida kohalikku hinnapoliitikat ja kaupmeeste meeletut osavust klienti kinni hoida kuniks ta midagigi ostab. Näited: suurematsorti reisikohvri eest, mille lõpuks ostsime 320.- kohaliku rahaga, küsiti alguses 580.- boundi; 100g teepakikese (meie lemmiku) hind algas 30.-st koahlikust ja kõrvaltpoest saime selle 4,50'ga; igasugu kohvikruuside hinnad algasid 30.-st ja kätte sai need lõpuks 15.-ga jne, jne. Minu T-särk oli alguses 80.- kohalikku, lõpphinnaks kujunes 45.- ja Andrese sandaalid algasid 280.-st, ostmiseks aga pakkusin 150.-. Ilmselt saime igal hetkel tegelikult isegi nende ''kukkumiste'' juures tüssata, kuid muudmoodi vist poelgi seal võimalik. Minu esimene lõhnaost algas 3,20 boundist per gramm, kuid lõpuks ostsin 100 grammi 140.- eest...minnes järgmisse poodi, kust väljusin 1 grammi eest 1,2 boundi...ja olin hulga targem.
Õhtu oli lõbus, kuid eks selline kauplemine väsitab lõpuks igatüht, eriti veel Andrest, kel pole ''valge juudi'' verd soontes voolamas :D
29.10 - ehk puhkepäev
Laupäevaks polnud meil ühtegi plaani. Kohalik Limumees muidugi pakkus meile ''hea hinnaga'' võimalust Luxorit või Kairot külastada, kuid pikk sõit ei kutsunud meid isegi mitte autos ja vedelesime lihtsalt hotelli bassude ääres. Enne lõunasööki külastasime naaberhotelli (meie algse hotelli siis, Mamlouki) muuli, lootuses leida kena merepõhja snorgeldamiseks. Peale Andrese sukeldumist aga selgus, et isegi Ihaste mudases tiigis olevat rohkem vaadata kui sealses Punases meres - kummastav, kuid tõsi. Sellist merepõhja muidugi, nagu mäletame 7-aasta tagusest Sharmi Naama Bay reisist, me siin ei kohanudki, aga ju siis on ka see erinev :) Jalutuskäik ise aga oli tore - selleks hetkeks olid lapsedki juba mütside kasulikkusest aru saanud ja hoidsid neid vabatahtlikult peas. No pole ka ime, mõlemad olid oma näolapid ikka korralikult ära kõrvetanud ja ajasid tugevalt nahka, eriti eeskujulik oli ses suhtes Erik :pSel õhtul sai veidi kahekesi ka hotelli territooriumil kooserdatud - kuna aga õhtul (ka päeval tglt, aga siis oli päike ka) oli tuul erakorselt tugev, hakkas mul külm suht ruttu ja piirdusime piljardisaalis kokteilidega :) Nendega oli ka selline lõbus lugu, et vaatamata komponentide nimistule menüüs, tegi iga baarmen neid oma suva järgi - iga kord oli sama kokteil erinev :D
See oli ka see õhtu, kus peale õhtusöögil kannatatud kõhuvalu sai selgeks, et ka mul (Andresel algas see juba päev varem) on õnnestunud endale kohalik kõhutaud saada. Õnn oli, et Antinal oli kapi pealt võtta ja uue päeva alguseks olin taas elavate kirjas :)
30.10 - päev merel, ehk suund Giftuni saarele :)
Äratus on sel päeval vara - kella 8'ks olime söönud ja ootasime hotelli fuajees transfeeri - ootas ees kuulsusrikas merereis Giftuni saarele snorgeldama. Päev-kaks varem olime endile ostnud ka 1 päris oma maski koos toruga, kuigi kohapealt pidi igale snorkijale see antama koos lestadega. Ise karstin kõige enam merehaigust - liiga ehedalt on meeles veel Tenerife merereis Valentinipäeval, kus poole reisi ajal olin näost roheline ja paaniliselt ootasin, millal kindel maa taas jalge all on. Sel korral läks paremini - päris halb ei hakanudki :D, kõikuma aga võttis küll. Reis ise oli ka vahva...sadamas jagati kätte varustus maski, toru ja lestade näol ja siis ootas kail 10-20 jahti, mis inimesi järjest saare poole viis..meid siis ühega neist. Reis ise kestis 40 minutit. Jaht peatus kaldast eemal umbes 100-kond meetrit, peale mida laaditi meid (umbes 40 inimest) ühte!!! paati ja kiljete saatel sõuti kaldasse. See episood oli selle päeva kõige koledam - väga vähe puudus, et paadiservalt oleks vesi üle tulnud :D
Kaldal, mis oli nimetatud paradiisiks, kasvas 1 palm ja seegi väga kaugel eemal. Kogu rannakompleksiks oli 1 majake ja liiv, liiv, liiv... Rafast oli megapalju - järjest ja järjest maabusid uued paaditäied. Snorgeldada lasti umbes tunnike ja siis tagasi jahile - õnneks oldi sel korral heldemad ja anti meile 2 paati - kohe väga palju kindlam tunne oli :D
Lõunasöök oli jahil - muidugi ei kannatanud see võrdlust meie oma hotelli köögiga, kuid kõhud saime täis ja minule ntx kala isegi maitses. Liiatigi, suures hirmus merehaigeks jääda ei tohtinudki palju süüa :). Peale lõunat, tagasiteel, tehti veel 2 snorgelduspeatust ja muidugi oli Viljasaarte parv üks esimestest, kes alati vette said - suur ootus näha ilusat merepõhja täituski. Ja lapsed said mereveest isu täis - soolane ju teine :)
Õhtusöök, väike shopingutiir ja ka eelviimane päev sai õhtusse.
31.10 - viimane, ehk linnapäev
Ja ongi meie tripp lõppemas - jäänud on vaid 1 päev. Hommikupoolikul sai nauditud taas hotelli võlusid ja lebotatud kohalikel rannatoolidel, taastatud Erikut peapõrutusest, kes oskas joostes kividele siruli end heita, tehes tugeva paugu peaga vastu kiviplaate, jäätist söödud ja lõunasööki rannarestoranis nauditud. Kell 14:30 ootasime fuajees Hurghada linnekskursiooni. Vot see oleks pidanud olema 1.sel või 2. päeval - infot saime sellest piisavalt. Näiteks palkade kohta, et kohalikud hotelli toateenindajad elavad vaid tipist, mis korjatakse õhtuks kokku ja jagatakse kõikide toateenindajate vahel võrdselt. Et kohaliku 5-tärni hotelli administraator saab palka vaid 700.- kohalikku raha, mis teeks eesti kroonides 1400.- eeku. Ettekandjad restoranis teenivat 500.- kohalikku ja hotelli aednik 300.- kohalikku kuus... Mille eest ja mismoodi need inimesed elavad, tekitas minus küll korralikke küsimärke pea kohale. Jõudsime Andresega arvamusele, et nende hindadeni, millega kohalikud inimesed seal asju/toitu osatavad, ei jüua meie ka oma parima kauplemisoskuse juures... Ntx saime me kolkaturult banaane hinnaga 3.- boundi/kilo (kilo arvestus oli seal muidugi ülimalt suvaline - lõigati lihtsalt 1 punt ja öeldi, see ongi kilo :p), kuid jah, ilmselt oli seegi nö. turistihind :)
Kohalikku keskusesse tunnikeseks lahti lasknuna kasutasid lapsed võimalust kaamliga sõitmiseks. Esimese asjana kulutasime naca raha pildistamiseks - tasuta ei saa seal miskit. Ja siis juba said Loora/Erik koos ühe tiiru teha selle imetabase looma seljas. Kilkamist ja naeru jagus terveks ''tripiks'' - olevat nii hirmus, kuidas kaamel õõtsuvat :) Loora leidis, et hobusega olevat 10 korda lihtsam ja parem, kuid siiski jäi tema unistustesse endalegi millalgi (lisaks hobustele siis) kaamel saada :p No elame näeme. Jõuluvanale igastahes alustati eile kirja k,irjutamist ja soov nõudvat lisaehitise ehitamist kodu juurde - vaatame, vaatame, kes endale nüüd tellitakse :D
Ja oligi aeg pakkimiseks. Kell 22:30 alustasime, 23:45 olid asjad koos läbi suure häda. Kui alguses tundus, et asju justkui napib ja lisakohvri ostmine oli ehk liig, siis lõpuks oli ikka asju/kingitusi rohkem kui ruumi, kuhu need panna. Maiustused jms kraami võtsime lõpuks kilekotiga lennukisse.
1.11 - ehk tagasi külmale maale!
3.00 helises telefin ja teatas, et bussi tulekuni on jäänud täpselt 1 tund ja 5 minutit. Magamiseks oli aega jäänud 3 tunni jagu, millesse kuulus ülemiste naabrite peretülist osasaamine ja aegajalt ärkamine veendumaks, et pole sisse maganud. Lapsed said üllatavalt hästi endid riidesse, lohutuseks oligi eesootav pikk lennureis, kus aega puhkamiseks jagub veel küll ja küll.
Kell 4 oli hotelli ees buss - esimest korda ei jäänud see hiljaks! 4:30 olime lennujaamas...liiga vara! 6:30 hakati lõpuks väsinud eestlasi lennukile laskma ja kell 7.00 oli start koju. 5 tundi ja 10 minutit möödus õnneks tunduvalt kiiremini kui algne, veidi vöhem kestnud sõit ja koju naasta oli imeline tunne. Õnneks ootas meid ees kuldne sügis - sellist masendust ja igatsust suve järgi, nagu Tenerifelt saabudes, ei tekkinudki :) Veel veidike Tallnn-Tartu maanteed, mõnusat kodust hot-dogi Kesk-Eestist ja 15:30 astusime koduuksest sisse - me olime tagasi! Pruunid, puhanud ja energiat täis vastu minemaks tulevale talvele :)