Kaneelist, moonist ja pärmitaignast ning öös juhtub asju

Et ma meie uuest ahjust ikka tõsimeeli vaimustuses olen, ei saa pea ühtegi päeva ilma küpsetamata. Andres vaid ohkab õhtuti, mul on veidi piinlik, kuid mis sa teed...käed kohe sügelevad ja hing vajab tegutsemist. Eks igaüks pidigi ju omamoodi lolliks minema - see siis minu viis. Ma lohutan end mõttega, et see on (teades ennast) hooajaline, kuid kaua see hooaeg kestab, pole ju ette teada. Õnneks ei pea me kõiki asju ise ära sööma - kolleegid on headeks abimeesteks ja nõus kõiki mu katsetusi sööma.

Esmaspäeval tegin suure Britta koogi - üle pika aja poest leitud ja  koju valmisostetud vaarikaid ei saanud ju lasta raisku minna. 
Teisipäeval tegime poja palvel (kaua on ta pidanud ootama) kaneeli- ja moonirulle :) Oi need said head...ja õnneks sai neid palju :D
Ja oi kui head olid need otse ahjust tulnuna külma piimaga süüa. Et ahi on super, siis olid need ka järgmisel päeval hästi maitsvad...ja noh, ega ma kaneeli ja mooniseemnetega ka just ei koonerdanud ;)
Kolmapäeval pidasin vahet - ostsin küll Loorale muffinimaterjali valmis, kuna algselt sain aru, et tal on neid neljapäevasesse trenni vaja, kuid õnneks sain päevakese hingamiseks. Kolmapäeva õhtul peale kahte trenni olin omadega üsna otsas. 
Eile aga siis läksid muffikud loosi. Algas lugu muidugi lõbusalt - Loora teatas ''emme, meie treenerile maitsevad need valged asjad muffinite sees. Noh need, mis on nagu riis.'' Mõtlesin, mis ma mõtlesin...välja ei mõlnud. Pakkusin küll kristallsuhkrut ja nonparelle, kuid pakkusin valesti...ja siis Looral plahvatas ''emme, need mida sa apelsinikeeksi sisse paned, need valged!'' Voila, jutt käis kookoshelvestest :D
Muffineid tehes olin muidugi mugav, kasutasin poes saadaolevaid pulbreid. Sisudeks sai pruunidele pähklid ja mõmmi shokolaad, valgetesse halvaa  - peale kaunistuseks siis kookoshelbeid ja shokolaadi ja valmis nad saidki. 
Andres jõudis kööki hetkel, mil ahjus olid viimased 4 muffinit, mis eelmiste plaatide peale lihtsalt ei mahtunud, vaatas ja vangutas pead: ''mis sa 4-kaupa neid teedki või?'' - ilmselt arvas ta, et mulle meeldib kohe NIIVÄGA see küpsetamisprotsess, et venitan selle veel pikemaks kui tegelikult saaks :P 

''öös juhtub asju''
Ihastes on palju inimesi, kes kevade saabudes õhtuti tervisejooksu, kepikõndi või rattasõitu harrastavad, kuid üsna vähesed, kes teevad seda tagurpidi. Eile õhtul koju sõites pidin end pooleks naerma, nähes kuidas üks vanem härrasmees tagurpidi kepikõndi harrastas. Väga hoolikalt astus, iga sammu mõtles läbi (arvestades tema tempot). Aga ka näete, nii võib sportida - ehk saab tagurpidikõnd isegi millalgi olümpiaalaks ;)