Oli täna alles hommik - esiteks ei saanud ma üles, vaatamata sellele, et enne äratuskella helisemist mitmeid kordi valmis selleks olin. Uni oli rahutu ja keha eilsest zumba-trennist ka kuidagi hell. Lõpuks end üleskangutanuna olin nagu talveunest ärganud karu - tööle jõudeski ei olnud päris selget pilti ees. Ärkasin siin mööda laadimisplatsi jahedas hommikuõhus jalutades....
Hommikul kampsunit selga sikutades vaatasain hetkeks, et kude on mingitpidi mitte tavapärane, kuid rohkem riietusele tähelepanu ka ei pööranud....kuniks Kristjan küsis kell 10.15 üle toa, et Ivika, täna oled tagurpidi Ants või? Juhmilt talle otsa vaatama jäädes sain järgmise vihje - vaata kamspuni õmblusi :p Ja siis taipasin - see oli pahupidi seljas :D Ihhiiii....oi mul oli naljakas. Teistel muidugi ka :D Meenus koheselt kui endises töökohas samamoodi pahupidi kampsikuga pool päeva ringi siblisin - õnneks oli too selline teistmoodi ja teised toona aru sellest vist ei saanudki - seekord aga olid õmblused konkreetselt väljaspool ja pahupidi olekut ei olnud võimalik millegagi segi ajada :D
Ilus algus pühadele ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar