Soovide realiseerumist, energiat, tervist ja armastust!
Et aga uuega alustada, tuleks vana enne ära lõpetada, ehk siis võlgadest nüüd veidi pikemalt:
Ühel detsembrikuu tööpäeval uuris kolleeg Eda, kuidas kududa baretti. Viskasin talle mõned näpunäited DropsDesigni lehelt. Seepeale tulid küsimused ringvarrastega kudumise kohta, mille peale oli lihtsam ta külla kutsuda, et vaatame kohapeal. Ja nii kasvas pisikesest ideest välja kolleegidest ''käsitöölaste I kogunemine'' Aiaääres. Neljapäeva õhtul oli rahvas kella 19 paiku kohal (jutt siis detsembri kuust) - kokku 8 naist + mina + Loora. Pitsast kõht täis ja tegudele! 
Et Eeva oli soovinud kaelakeesid teha, siis alustuseks korjaski Eda enda poolt kaasavõetud pärlikogumi lauale - ja oh seda elevust! KÕIK, isegi need, kes algul abiks vaid keelt sügama tulid, asusid hoolega endale keematerjali kokku otsima. Hetk hiljem istusime ringis ja punusime kaelakeesid, unustades igasugused vardad ja lõngad. Siiski, Merje ja Annika jäid endile truuks - kudusid ja tikkisid oma poolikuid töid. Korraks isegi jõudsime Edaga maha istuda ja ringvarraste võlusid uurida, kuid kahjuks olime siiski kõik liiga õhinas keedega, et bareti tarbeks tuleks konkreetne uus töötuba kokku kutsuda :)Jõuludest - ega suurt midagi suuremat rääkida olegi, kui et jõululaupäeval surnuaeda minnes sain tunda headust ja abivalmidust. Nimelt olin otsa sõitmas eessõitvale autole, kes otsustas äkkpidurduse teha ja selle vältimiseks keerasin end teeäärsesse lumevalli. Välkkiirelt otsustades ei taibanud kohe päris täpselt, kuskaugel on elektripost, mis tee ääres uhkelt seisis ning valli sõitnuna tabasin end mõttelt, et nojah, nüüd siis ikkagi kokkupõrge... Läks aga hästi - lumi oli siiski piisavalt kohev-kõrge, auto peatus mõni meeter enne...ja siis juba jäädavalt. Välja ma oma jõududega enam ei suutnud tagurdada. Eessõitev auto lasi leelet... Olin juba taskust telefoni haaramas, et Andresele ''rõõmusõnumit'' teatada kui vaatasin, et meist gramm aega tagasi vastassuunas möödunud auto tagurdas tagasi. Uks avanues ja välja astus noormees, kes asus kohe küsima, kas mul köit leidub. Minu autol?, köit? Polnud... Mille peale küsis noormees, et kas ma olen Ivika. Algul olin üsna hämmeldunud, et kus ta peaks mind teadma, kui siis näkku vaadates sain aru - lapsepõlvest tuttav :) Milline kokkusattumus, et just tema trehvas seal olema. 10 minutit ja auto oli taas teel - aitäh Priit!!
Jõuluõhtud konkreetselt on meil juba aastaid olnud meie juures koos vanematega. Parematel päevadel (ehk kui veel jõuluvanausku oldi) käis meil jõulumees, sel aastal aga olid kingid kuuse alla taas sokutatud :) Rõõmu jagus kõigile.
Ja siis saabus vana-aasta õhtu. Pikad pühad olid head, saime paljud head tuttavad taas ära nähtud ning pikaks õhtuks korralikult välja puhatud. 31'sel olime koos oma heade naabrite, Ennu ja Meelise perega. Lastel oli omavahel lõbus, lõhkusime klaase ja paugutasime rakette. Kella 3 ajal magama keerates sai nentida - oli hea õhtu ja oli hea aasta. Uus, loodame, tuleb veel parem!
Käsitööst - jõuludeks sai kiirelt kootud Erikule uued karvakindad, 2 paari sokke (Kadrile-Randole) ja paar paari randmesoojendajaid. Kuna esimesed soojendajad said mu enda jaoks (selleks ju neid alustasin) veidi laiad, oli aasta lõpus hea need Merjele kinkida. Pildil ongi nende idülliline kudumine - kass nimelt armastab viimasel ajal minuga koos käsitöötada. Nii kui ma diivanile varrastega maandun, on tema mul jalgade otsas :)Pildil oleva käsitöökorvi lunisin päkakatelt kingiks - olin vist hea laps olnud, sain :)
Et käsitööhoog aga on sees, alustasin aasta lõpus ka Loorale tuunika kudumist - hetkel tagaosa valmis ja pool esiosast ka. Aga sellest pikemalt koos piltidega siis, kui päris valmis saab :)
HEAD UUT!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar