Airi'le kootud pruutkleit

Kui Airi mulle augusti alguses kirjutas ja avaldas soovi kootud pruutkleit saada, olin väga õnnelik - olin ühe pruutkleidiga jõudmas poole peale ja miks mitte kohe teine järgi teha. Kui aga kuulsin tähtaega, 1.oktoober, ehmatasin ikka päris ära. Võtsin nädalakese mõtlemisaega - teades, et kudumine võtab töö kõrvalt ca. kuu, pidin väga täpselt arvestama kas ikka jõuan. Kuidas Sa ütled pruudile nädal enne pulmi, et sorry, ma siiski ei saa valmis....
...aga ma jõudsin, ja isegi väikese varuga - nädal enne tähtsat päeva sai kleit cargobusiga Pärnu poole teele. Jäi veel aega aluskleidigi ümbertegemiseks.

Lõng: 70% meriinot, 20% kazmiiri, 10% siidi
Kootud osa kaaluks sai 183g - imeliselt kerge, kas pole?
Värvus: naturaalvalge
Kleidi pikkus 157cm

Eile enne magamaminekut mõtlesin ja unistasin fotode saamisest ning täna hommikul olid mul postkastis need võrratud klõpsud - unistused on mõeldud täituma! Valikut ma teha ei suutnud, kõik fotod, mis edastati, on siin.
Fotode autor M&J Studios  

Et teie õnn ja armastus ei kustuks! 

Haapsalu sall nr.57 - Pööratud piibelehekiri

                                                                  

Aasta lõpetuseks üks ajatu klassika - pööratud piibelehekiri. Mõõtudelt       180 x 60cm, lumivalge meriinost kaunitar.

Valmis sai vahetult enne jõule, 23.detsembriks ja pani sellega puntki ajaga võidujooksule. Nüüd peaksin veel enne uut aastat ühed põlvikud valmis saama, aga näeb, kuidas nendega edeneb :) Veidi peab ju aega ka iseendale ja perele võtma - olen oma kallid unarusse jätnud...ehk andestavad nad mulle!

Teile kõigile, kes te seda loete, soovin jõulurahu - olge koos nendega, kes on teile kallid, see on kõige suurem väärtus elus!

- Ivika 

Haapsalu sall nr. 56 - Rõõmukiri

Selle salli lõnga leidmisega oli paras saaga... Sooviti hiirehalli salli, kuid mis on kellegi jaoks hiirehall? Minu jaoks on hiir hele...pere arvas, et ikka tume...sõbranna arvas, et kuskil vahepealne.. Õnneks pani saaja asja paika - hiir olgu tumehall :) Tänu sellele on nüüd mul 4 sorti ''hiirehalli'' lõnga kodus :)

Sall sai valmis juba 18.detsembril kuid kõikide ennejõulu kiirete toimetuste taustal ei saanud siia üles. Nüüd siis parandame vea.

Muster on pärit Haapsalu salliema Liina Langi loomingust - imeline Rõõmukiri. Sama mustriga salli kinkisin paar aastat tagasi ka naabrinaisele - no on ilus ju! Tundub, et vaatamata värvile alati ka rõõmus :)

Lõng 100% meriino
Mõõdud 180 x 60cm

Kallid sõbrad, rahulikku jõuluaega! Rahu hinge ja armastust südamesse!

- Ivika 

Jänespoiss Alex - amigurumi võlub meid täiega!

Enne jõule on Loora usinalt heegelnõela liigutamas - see jänespoiss, kes endale Alex nimeks sai, valmis tal vaid 3-päevaga.
Alex läheb kingituseks ühele 2,5-aastasele poisipõnnile ja loodame siiralt, et sellest saab tema lemmik :)










Alexil on turvasilmad, sisuks mahuline vatiin.
Pikkust sai 35cm.

Ma ikka mõtlen neid loomakesi vaadates, et nii tahaks ise laps olla - sest nad lihtsalt mõjuvad nii soojalt :)


Eile läks aga Looral suisa hästi, hommikul ootas teda päkakate poolt mõnus kingitus. Tuttuus, alles oktoobris trükist ilmunud raamatu ''Kaisloomakirg''. See ajas ta nii õhevile, et raamat ja lõng-heegelnõel võeti lausa talli kaasa, et enne trenni ehk jõuab midagi alustada. Nii hulga on siin ilusaid mustreid ja ideid. Kes ei tea, siis raamat on Mari-Liis Lille looming, nagu ''Võluväega mänguasjad''ki, mis meil juba mõnda aega kasutuses on.

Et Alex oli sel hetkel veel kodus, saidki nad koos Poniga pildile :)

















Looral on juba mõnda aega FB's ka oma lehekülg: Heegelmõmmid - kui paljuks ei pea, viska laik :)


- Ivika -

Väike poni Bella - amigurumi :)

Seda LilleLiisi poni alustas Loora juba suvel - siis kui amigurumi hoog oli sees ja loomakesi tuli nagu Vändrast saelaudu...aga siis algas kool, treeningud jätkusid ja aega jäi aina napimaks... Kuni siis nüüd leidis tüdruk endas jõudu loomake valmis nikerdada :) Imearmas Poni on nüüd siin ja ootab omanikku.




Ilus kingitus jõuludeks!

Loora oma lehelt leiab ka veidi enam infot:
Facebookis Heegelmõmmid


Enne jõule rändas Ponipiiga uude koju, Emmale seltsiks :)

Hoidkem endid ja loodust enda ümber!

Kas Sina teadsid, et iga tonn taaskasutatud paberit säästab vähemalt 17 puud, 26 460 liitrit vett ja nii palju energiat, et sellega võiks kütta keskmise suurusega majapidamist 6 kuud!?













Mind teevad õnnetuks plastikusse pakendatud kaubad - eriti praegusel ajal, mil meil ON võimalik kasutada pakendit, mida saab peale seda ühte korda veel kasutada (olgu või kütteks). Õnneks hakkavad inimesed üha enam mõtlema roheliselt...ja eks kui me ise ei muutu, siis miks peaksid teisedki?

Ehkki ma kasutasin siianigi sallidele lainepapist karpe, andis sellestki veel sammukese rohelisemaks minna - nüüdsest alates on minu kootud Haapsalu sallid pakendatud loodussõbralikkesse taaskasutus-käsitöökarpidesse. Räpina Paberivabriku naturaalsetes ja värvilistes toonides kartong on valminud 100% Eestis kogutud vanapaberist. Värvilise kartongi valmistamisel on kasutatud looduslikke värve, mis teeb kartongi valgustundlikuks. Pakendid valmistab MTÜ Veriora Tsunft

Hoidkem end!
Ivika 

Haapsalu sall nr.55 - Pööratud piibelehekiri

Mõne mustriga on kohe nii, et meeldib meeletult, kood seda mitmeid, mitmeid kordi ja siis justkui tüdined ära...ja siis tuleb taasavastamisrõõm ... iga uus on unustatud vana, ütleb juba vanasõnagi.
Nii ka selle pööratud piibelehekirjaga, mis on minu jaoks justkui kõikide haapsalu sallimustrite A ja O, see päris päris päris - seda ilmselt sai vahepeal lihtsalt liiga palju...

Aga nüüd seda üle aasta taas varrastele võttes tekkis mõnusalt soe tunne südamesse. See ikka on ja jääb üheks minu suureks lemmikuks :) Lisanüansi annab kindlasti ka see, et muster jääb imehästi pähe ja saad kududa igal vabal momendil. Poetad end korraks diivaninurka, haarad laualt vardad ja nii möödaminnes saab 2 rida juurde kootud.






Kudusin meriinost, mõõtudeks sai 165 x 60cm
Värvuselt lumivalge...

Imeliselt õrn ja pehme, soe jahedas talveilmas :)


- Ivika -

Anelmaiset stiilis põlvikud, ka sel aastal kuum kaup :)

Eelmise aasta hitiks olid just need põlvikud - soomlannast lõngavõluri Anelma Kervineni disain :) Mitte ei saanud omagi vardaid neist eemale, ja et keegi neid mulle kududa ei tahtnud, pidingi ise tegema.. Ja no kui juba endale sai tehtud, siis veidi teistele ka. Eelmisel talvel sain neid vist kokku 6-7 paari nikerdatud kokku..
Aga tundub, et need ei jäänudki vaid eelmise talve iludusteks - nädal tagasi sain varrastelt maha järgmised. Ja nagu eelmiselgi talvel mitme paari puhul tundsin, et tahaks just neid endale, oli ka selle paariga. Nii meeldib endale see värvikombinatsioon...

Lilli seekord ei soovitud - olevat ilmagi mõnusad. Ja mis peamine, soojad! Kas pole juba pildilt tunda?




Mõnusat talveootust!
- Ivika

MUST REEDE, ehk eesti keeli Kadripäev - soodukas!

KADRIPÄEVA SOODUSMÜÜK - BLACK FRIDAY SALE!

Mujal maailmas kui Must Reede, meil kui lihtsalt must Kadripäev, sest lumi tuli ja lumi läks... Ei, ega mulle tegelikult ju talv väga meeldigi, kuid see vahepealne lopp oli veel hullem..ehk, et inimene ei ole rahul kunagi, eks? Samas, vaadates hetkel aknast välja, heljub seal justkui tellitult, Kadripäeva tarbeks, õrnu lumehelbeid...kuigi lubas ju tänaseks vihma...hurrraaa! See on ilus!

Et moega ja muu maailmaga ikka ühte jalga astuda, pakun minagi täna kõiki valmisolevaid salle ja kleite soodushinnaga,  -20% ja valmis tooted leiad siit: FACEBOOKI VALMISASJADE ALBUM

ja siit, minu Etsy poest: ETSY POOD

 

Kõikidele sel päeval edastatud haapsalu sallide tellimustele kehtib allahindlus -10%

Kleitide hinnad kokkuleppel - hinnad sõltuvad suurusest, tegumoest ja ajafaktorist.

Kauneid Kadrisid teile! varuge neile ikka midagi magusat!

Haapsalu salli kudumise kursus - TARTUS!

Mitmed sallihuvilised on viimase aasta jooksul küsinud, kuidas saaks minu juurde tulla sallikudumist õppima? Et igale küsijale eraldi personaalset aega leida on keeruline, otsustasin soovijad korraga kokku kutsuda, ehk teha väikese sallikudumise kursuse - oma esimese (loodame, et see ei jää viimaseks).

Kursus on soovitavalt edasijõudnud kudujale, kes tunneb erinevaid kudumise tingmärke ja on vähemalt kunagi kudunud nuppe.

Kursuse käigus õpime kuidas:
• luua silmused vardale venival moel
• kududa salli keskosa
• kududa silmad vardalt maha venival moel
• arvutada äärepitsi silmused
• kuidas õmmelda äärepits salli külge
• kuidas venitada salli
• kuidas viimistleda salli

Kursuse käigus koome igaüks oma miniatuurse haapsalu salli, kus teeme läbi kõik vead, mis ette võivad tulla. Valikus saab olema 2 mustrit, lihtsam ja keerulisem (nuppudeta ja nupuline).
Vajalikud töömaterjalid (vardad, lõng, õmblusnõelad, venitusvahendid) kohapeal olemas, kes soovib, võib oma sallivardad kaasa võtta (soovitav varraste suurus 2,5-3,5).
Kohad täituvad vastavalt tasumisele – ettemaks 100% - makseinfo edastan meili teel.
Et jaguks kõigi jaoks piisavalt tähelepanu, on grupi maksimaalne suurus 10 inimest (minimaalne 6), kes kiirem, see kirjas! Juhul kui soovid ka osaleda, kuid kuupäevad ei sobi, anna ka sellest kindlasti teada – leiame uue aja!
Registreerimiseks ja igasugustele küsimustele vastuste saamiseks kirjuta haapsall@gmail.com
Kursuse läbiviijaks olen mina ise – kogemust Haapsalu sallidega üle kolme aasta - minu suureks eeskujuks ja mentoriks on olnud kogu selle aja Liina Langi (Rees).
Infot minu tööde kohta leiate ka siitsamast blogist ja muidugi ka siit, FB-sallilehelt

Kursuse toimumiskoha täpsustan ja annan igale osalejale personaalselt teada vähemalt nädal enne toimumist.

Sallideni!
Ivika

Haapsalu sall nr 54, Piibelehekiri lehel

No see lihtsalt ON fantastiline muster ja ma ikka imestan, miks ma seda varem pole kudunud...aga nüüd siis teine sall järjest - ilus, kas pole?

Et mu käekiri on ajaga üsna tugevaks muutunud, siis et saada õhulisem kude, võtsin seekord kätte  vardad 3,0. Harjumatu oli, väga harjumatu - et käel on mälu, siis peale kleidi kudumist kus vööst üles on kasutuses vardad 2,25 ja 2,0, on igasugune suurem varras käes nagu rehavars... :) Aga samas on see väiksem varras mu nupu ilusaks ühtlaseks vorminud - koon lihtsalt kompaktsemalt :)













Sall läheb kingituseks ja ma usun, et kingi üleandmine saab olema ilus hetk...saladuskatte all tean, et selle mehe naine on pikalt mu salle imetlenud. Mõnusat kandmist! Ja aitäh Sulle, selle naise mees!

Salli mõõdud 165 x 65cm
Lõng meriino
Värv lumivalge



- Ivika

Mirjami kootud pruutkleit

Kootud pruutkleit

Ahh, kus ma olen seda päeva oodanud!!! 2 kuud ja veidi peale....ja täna kirjutas Mirjam, et pildid on siin! Istusin tunde ja lihtsalt imetlesin... ja mitte mina ainukesena, Jaanika, kes aluskleidi autor on, olevat samamoodi istunud ja pilte lapanud).
Seda on raske sõnadesse panna kui oled teinud suure töö, kui klient on sellega rahule jäänud ja siis näed fotosid, mis on ... kiita ei taha, aga jah, need on võrratud! Nii imeilus paar, nii hea silmaga fotograaf (Grethe Rõõm) ja minu kootud kleit. Jah, ma olen sabaotsani uhke :)

Kootud pruutkleit ja ootus

Natuke on kleidist juba ju ka räägitud, et Mirjam leidis mu varakult, veebruaris. Kuduma hakkasin juulis ja pulmapäev oli 9.septembris. Hetkel ootab kleit mu juures puhastust ja peale seda rändab Mirjami kappi vaatamisväärsuste hulka.

Kaunis pruut Mirjam kootud pruutkleidis

Kleit sai kootud villa-kažmiiri-siidisegu lõngast, kaaluks 193 grammi - jah, tõesti, nii õrn ja õhuline sai. Alumise ääre ümbermõõt ca 3m. Mustrid ja tegumoe valis pruut :)


...ja nüüd imetlege fotosid! Mina teen seda.

...kui mina suureks saan, hakkan ka nii ilusaks pruudiks...

Kootud kleit kauni pruudi seljas

Õnn

Haapsalu sall nr.53 - Karukäpakiri

Haapsalu sall, Karkäpakiri

Kui Aasa imearmas sinepikollaste kaantega salliraamat trükist ilmus, jäid mulle sealt esimese hooga silma 2 mustrit – Aasa enda ja Karukäpakiri. Aasa kirja olen läbi kudunud eelmisel suvel, Karukäpakirja panin eelmisel aastal lilla kleidi sisse…nüüd sai see ka salli kootud.

Mulle väga-väga meeldivad rombid - mitte et piibelehed kuidagi vähem meeldiks, kui rombides on kuidagi seda korrapärasust... 

Lõngaks luksuslik meriino-kašmiiri-siidisegu, mõõduks 165x60cm. Värvuselt valge nagu esimene lumi – sobilik igas toonis riietusega.

Sõrmusetestis edukas

Haapsalu sall, Karukäpakiri

Püsige soojas! – Ivika 

Näoraamatus aadress: https://www.facebook.com/Haapsalusallid/
 

Haapsalu sall nr. .....52? Piibelehekiri lehel

ja nüüd ongi siis see, et sallide järjekorranumbrid on sassis. Kevadel sai uhke 50 täis ja edasi kadus kontroll.... No teeme siis nii, et see on viiekümne teine :)

Minu jaoks täiesti uus muster - kaua raamatus tähelepanuta jäänud, kuid ikka ja jälle Anneli blogist imetletud kuniks siis saabuski tema aeg. Tegelikult olen pikalt mõelnud, et miks on salliraamatusse nii ilmetud fotod tehtud, just need, kus sallist vaid nelinurkne jupike näha...suured sallipildid on sealjuures võrratud ja kohe kutsuvad kuduma...? Samas ongi siis imetabane üllatus, kui raamatu motiivipildi järgi oled imekauni salli valmis kudunud :)

Peale mitut kleiti oli salli kudumine lausa lust - imekiirelt sai valmis :) Isegi äärepitsi kudumine oli mõnus!, mitte et kleidi alumine äär ei oleks vahva teha, lihtsalt ajamahukas :)







Lõng on luksuslik meriino-kašmiiri - siidisegu
Värv naturaalvalge
Salli mõõdud 165 x 60cm

Kaunis kootud pruutkleit imekaunile pruudile, Airile

Mis kangastub teile, kui räägitakse kootud kleidist?
Kudum kui selline, tekitab vähemalt minus alati ettekujutuse väga soojast, maavillasest kehakattest, mida kantakse talvel...aga võta näpust, tegelikkuses võib kootud kleit olla õhkõrn ja imehästi sobida pruudile kandmiseks pulmapäeval...

Suur rõõm on näha õnnelikke inimesi!

Soovin siiralt, et rõõmu ja õnne ja armastust jaguks sellele imekaunile paarile pikkadeks pikkadeks aastateks!

Et ilufotograafi nägemust antud kleidist saab näha alles 2 kuu pärast, siis kasutagem kiirpilgu heitmiseks õhtufotograafi Indrek Toom'i tehtud fotosid. Kindlasti ei suuda ma enda teada jätta ka ilupilte siis kui neid saadetakse….

Õnnelik pruutpaar

Airi sõudis abieluranda 1.oktoobril, kandes seljas seda, minu kootud kleiti..

Tunnistan siiralt, et olen varbaotstest juuksejuurteni uhke selle üle, et ta usaldas selle suure ja vastutusrikka töö mulle. Ja eelkõige olen tänulik Liinale (Rees), kes usaldas mind talle soovitada – südamest aitähid teile! Ma sain super kogemuse lisaks!

Kaunis pruut

Kleidi kudumiseks kulus täpselt kuu ja algas see ikka korraliku paanikaga – kõik oli justkui valesti…aluskleit ei saanud selline, nagu oleks olnud vaja; algselt ostetud pits (mida sai mõeldud kleidi ülemiseks osaks), sai vale värvi ja liiga pitsiline…uus aluskleit oli alumisest osast liiga kitsas jne, jne… Vaene Airi…Samas oli ta ise nii positiivne, naeris viimases proovis, et tal on enamus asjadega nii, algul läheb kõik vales suunas ja siis saab kõik korda nagu võluväel :)

Kootud on lõngast, mille koostises on 70% meriinot, 20% kazmiiri, 10% siidi – imeliselt pehme ja hästihoidev. Alumisse äärde sai silmi 670, mis kahanesid 210’ks suure kokkuvõtmise lõpuks ja edasi läks juba kiirelt – veidike kokkuvõtmisi vöökohas ja veidike silmade lisamist rinnale…käised, ääreheegeldus ja oligi valmis. Muidugi vahetasin ka jooksvalt vardaid väiksemate vastu, et asi paremini hoidma jääks. 
Kootud osa kaaluks sai 183g - imeliselt kerge, kas pole?
Värvus: naturaalvalge 

Ja just selle kleidi peale teatas Loora (mu hetkel veel 14-aastane tütar), et tema soovib ka kunagi abielluda minu kootud kleidis....juba pelgalt see avaldus tõi pisara silma :)  

Kellele pruudikimpu?

Proove tegime kokku 2, ja viimase lõpu sain kududa Jaanikalt laenatud reguleeritava mannekeeni abiga. 5 päeva enne pulmi saatsin kleidi Cargobussiga Pärnu poole teele ja jäin jumalat paluma, et kõik sai nii, nagu plaaniti…ja tundub, et sai. 

Kaunis Airi

AITÄH! 

Kaks kuud, kaks pruuti, kaks kootud pruutkleiti...

Kootud kleidi alumine äär

''...kell on 8.20 õhtul, 10 minutit tagasi astusin koduuksest sisse, mille olin enda järel kinni pannud hommikul 7.30. Mees istus suures toas arvuti taga, poeg oma toas teise arvuti taga...tütar oli saabunud koos minuga - tallist/trennist. Küsimusele, kas söönud olete?, sain kiire eitava vastuse. Kiirpilk külmkappi (poodi ma täna ei jõudnudki, kuigi see jääb nüüd imemõnusalt koduteele - uus Ihaste Konsum, millest nii pikalt puudust oleme tundnud!) andis tulemuseks, et õnneks on eilsest veel paar ampsu liha järel, millele saab kiirelt sügavkülmast juurvilju lisaks vokkida... Vähemalt selles osas oli õhtu päästetud! ...kus mu vardad on? Ahjaa, kotis veel...
...kell 22.15 ajan end diivanilt püsti, silmad ei taha enam hästi peent kudet lugeda, käed on väsinud...no lihtsalt ei jaksa enam...Veel on aega ka..homme saan tallis peale tööd kududa, jupi jälle edasi....aitab tänaseks... Ehk magan ka veidi paremini ja saan hommikul veidike jätkata, enne tööd?''

Viimane pilk mannekeeni seljas

Kui ma poolteist kuud tagasi Airile peale päris pikka kaalumist lõpuks ''jah'' ütlesin, ei uskunud ma tegelikult ise ka veel päriselt, et ma selle kleidiga valmis saan.
22. augustil, mil Mirjami kleit oli peaaegu päris valmis, lõin varrastele 760 silma...23.septembri hommikul lõpetasin alumise äärepitsi heegeldamise - valmis!

Tööproov

See, mis viimase kuu jooksul toimus, on lühidalt kirja pandud postituse alguses - terve kuu aega käis võitlus iga vaba minuti osas. Enda jagamine pere, kodu, töö, tütre trennide-võistluste-talli vahe, kus elab meie kõige noorem pereliige ja keda nägemata ei oska ma ühtegi päeva olla (oskamata temaga tegelikult muud teha kui patsutada ja süüa anda).
Õnneks oli värske kogemus Mirjami kleidist olemas, et vaatamata alguse visale kasvule muutub millalgi kudumine kiiremaks, kuid siiski...
Alguse silmad (760) kahandusid põlvede juures 210-le ja sealt edasi läkski juba rõõmsamalt. Samas, kui Airi 1,5 nädalat peale algust esimesse proovi tuli, oli mul 157'st vajaminevast sentimeetrist ette näidata alles 50-sentimeetrine jupp... Mina ju teadsin, et ma jõuan...aga tema?
Veidi vähem kui nädal tagasi, mil arutasime neti teel kaeluse osa ja ma kinnitasin (siis juba seda ka ise teades), et mina jõuan valmis, kirjutas ta imelised sõnad: ''tead, sinu pärast ma siis enam ei muretsenud, kui sa ütlesid, et võtad töö endale'' - AITÄH!, mina ise küll muretsesin :)



Siinkohal tahan ma siirad tänusõnad edasi anda ka Jaanikale, kes laenutas oma Stuudio reguleeritavat mannekeeni - nii sain viimase nädala juba töötada üsna kindla peale minnes, oli võimalus igal vajalikul hetkel proove teha :)


Täpselt nädala pärast on üks kaunis pruut taas altari ette astumas - ma olen väga õnnelik, et sain omalt poolt panustada selle imelise päeva õnnestumisse! Õnne ja armastust teile, noored!

- Ivika

PS! Veel reedel lubasin endale, et ei võta vardaid vähemalt nädal aega kätte...kuid vastu pidasin ainult eilse õhtuni - katsetan nüüd tiba paksema lõngaga ja otsustasin, et koon üle ilmatuma aja iseendale. Vaatame, kas valmis ka jõuan - sooviks on sall ja müts, ilmad ju juba külmad...

Kui vaid saaks piiluda tulevikku...

...ehk kuidas suuta kannatada veel poolteist-kuni-kaks kuud kuniks fotograaf pildid edastab, kui pulmad pole veel toimunudki :)

Mirjam leidis mu tänu Liinale (Rees), kes ise hetkel suuri töid teha ei võta, juba aasta alguses. Juba siis sai suuremas plaanis paika pandud kleiditeo algus ja vaadatud mustreid. Juuli keskpaigas alustas õmbleja (Jaanika Stuudio) aluskleidiga. Kuniks aluskleidi toorik valmis, ootasin ma kannatlikult lihtsalt niisama... Ja siis käis stardipauk - 20.juulil saime kõik kolmekesi kokku Jaanika juures stuudios. Mõõdud võetud, hakkas mul kiire...kohe nii kiire, et kaotasin igasuguse mõttevõime, sest miks muidu juhtus nii, nagu juhtus...ja juhtus nii...

Mirjam soovis kindlaid mustreid - alla äärde ja vöökohta Tiina Lilleaeda ja seelikusse sirelilehekirja. Et ma olen harjunud kleite kuduma seni alt üles, siis kiilusin täiesti kinni - muster oli ju algselt teisipidi kirjas ja suutmatus kiirelt ümber orienteeruda, ajas mu sõlme. Alustasin siis mustri kudumist valepidiselt - lootes, et pole ehk hullu midagi.. Kui olin sellealumise laia osa, nö. salli välimise ääre, ära kudunud, sain aru, et algsest mustrist on järel vaid nuppude muster...Tagusin pead piltlikult vastu seina ja kirusin ennast... Kuna kudumiseks oli kulunud terve nädal!, tõstsin selle osa lihtsalt kõrvale, arvutades paralleelselt, kas mul jagub hiljem aega uuesti see jupp kududa või mitte.. Hea oli, et suures meeleheites seda minema ei visanud (ju oli nuppudest kahju). Ja siis tekkis järgmine kinnikiilumise moment - nimelt tahtis Mirjam, et kooksin seelikuosas lehemustri alt üles tipuga, mis minule oli täiesti vastuvõetamatu (pihaosale tundus see ok). Istusin pool õhtut ja kaalusin, mis ja kuidas...ja ei saanudki ennast nõusse, et teha nagu saaja soovib....sest tellija soov on ju siiski seaduseks... Arutasime asja ja saime kokkuleppele, kuid see tähendas, et pidin alustama kleidiga siiski nüüd keskosast. Kirusin end taas, sest nii tehes oleks ma ju võinudki siis kõik ülevalt alla kududa ning oleks alumine äär ka õige saanud... Igaks juhuks võtsin ikkagi selle 'vale'allosa ka esimesse proovi kaasa ja voilaa, see meeldis siiski! Te ei kujuta ette mu kergendust!! Ja lõpptulemusena saigi see imeilus..ehk alati tasub ära oodata lõpptulemus, et saada täit pilti :)
 Täpselt kuu ja 2 päeva hiljem olime me taas kolmekesi koos, selle vahega, et kudum oli pakitud kinkekarpi ja jäigi minust maha stuudiosse...



Aga seda päris päris lõpptulemust piltide näol saan ma veel kaua oodata...


Mida ma siit õppisin? Isegi kui Sulle tundub, et Sul on jube kiire, siis võta aega mõtlemiseks...isegi siis, kui sellele kulub 2 päeva aega - teed enda hilisema elu lihtsamaks :)