
Mustri autor: Tiina Arusoo
Mõõdud: 180 x 70 cm
Lõng: Hea, 100% lambavill
Värvus: piimvalge / white
Vardad: 3,0 / 5,0
Laiusesse 4, pikkusesse 5 mustrikordust.

Mustri enda leiad siit: Tiina blogist





Piibelehed on ja jäävad üheks kauneimaks mustriks Haapsalu sallidele, see konkreetne muster on Nancy Bushi raamatust 'Knitted lace of Estonia'
Üks kaunis suvelõpu sall sai paar päeva tagasi varrastelt maha - mitmeid kordi läbi koorud, kuid ikka ja jälle kaunis Lillekiri (Lilleväljakiri).![]() |
| kauni saajaga |
![]() |
| Riidepuul enne üleandmist |
Eelmise nädala teisipäeval (12.augustil) viskasin kleidi korra nööpnõeltega linale pikali - valmis oli saanud 44cm seelikuosa. Algsest 432 silmast oli järel 336 (kahandused-kahandused) ning 3,5'stest varrastest saanud 2,75. Oli hetk, kus plaanisin Karukäpakirja vahetada Lillepunga kirja vastu, et jätkata sellega ca.22 cm. 
Naabriperes on sirgumas 3 imevahvat printsessi - nagu oreliviled reas - kellele emme oli suve alguses tellinud ilusad satsiseelikud. Seelikute juurde aga, selgus, polegi miskit panna... Kus häda kõige suurem, seal naabrinaine kõige lähem ja nii ma ca kuu aega tagasi palve saingi - tee näputööna piigadele pluusid. Nädalake läks lõnga hankimiseks - selle palusin naabrinaisel endal oma hea äranägemise järgi osta kõige sobivama, nädalakene mul eelmise töö lõpetamiseks ja 2 ndl tagasi võtsingi piiga pluusi mõttesse. Kõigepeal alustasin kududes... just selle sama alläärega, mis lõpuks siiski lõpptulemuseks vormus. Et käpakirjad on salliraamatus ilusa peene mustriga, valisin ühe neist ka jätkamiseks (neljanda vist). Esimese mustrikordusega lõpuni jõudes tundus selle lõngaga aga antud muster täiesti ebasobiv pisikesele preilile - liiga suur! Harutasin. Võtsin heegelnõela ja alustasin uuesti otsast. Kindel soov oli teha alumine äär 'portena' veidi erinev kui särgi põhiosa. Alumine äär sai ilus...aga edasi ei osanud ühtegi mustrit valida - nüüd tundusid kõik liiga augulised.. Leidsin isegi ühe kena nelinurga, heegeldasin neid 10tk valmis...aga ikka ei tundunud õige. Tõstsin töö paariks päevaks kõrvale, sest kui ikka seda päris õiget tunnet ei teki, ei oska ma ka lihtsalt niisama teha. Teisipäeval võtsin uuesti ette kootud alumise ääre, lisasin sellel Käpakirja nr.2 ja tegin asja lõpuni. Igaks juhuks käisin kolmapäeval toorikut (maikana) ka preilile selga proovimas - mine tea, kas üldse lähebki selga. Kuigi tol hetkel oli asi veel väga mitteilus, oli see siiski paras ja nii tegin heegelnõela abiga ääredki ilusaks. Ja siis!, siis oli pluusike just selline, nagu olin algselt vaimusilmas ette kujutanud. Vähemalt mulle endale väga meeldib ja tahaksin endalegi sellist.
Mõõdud: 180 x 60cm


![]() |
| Alguse valu ja võlu |
![]() |
| Peaaegu valmis |
See on see sall, mille mustrit kallis kolleeg kaua-kaua valis ja mis (ilmselt ka sellest tingituna) minul ka päris hea jupi aega võttis, et valmis saada :) ![]() |
| Astridi kiri ka siia kõrvale - kas pole sarnased motiivid? |
![]() | |
| Nii ilusad ja peened asjad, et tuli ninaga vaadata :) |
Minu suureks eeskujuks haapsalu sallide maailmas, ja kindlasti mitte
ainult minu!, on olnud algusest peale Rees, ehk Liina Langi - kes ei
teaks tema imelist blogi ja salle/kleite! Olen temaga suhelnud meilitsi,
just temalt sain kõige enam julgustust katsetada esimese kleidiga..ja 29.mail oli lõpuks SEE õhtu, mil sain oma suure eeskujuga ka silmast-silma
kohtuda. Ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mis mind valdas, kui me
Marega (FB's Muumimamma Näputööde lehe omanik) Olustverre jõudes temaga kohtusime. Istus teine nii armsalt puu all ja ootas - meid! ![]() |



Kui esimene kleidike selgaproovimiseks valmis sai, arvas tütar kohe, et temale on samasugust vaja. Puhtalt omakasu eesmärgil soovitasin tal vähemalt seelikuosale mõni teine muster valida, midagi minu jaoks keerulisemat, kus kokkuvõtmist harjutada...ja nii ta siis, mitte just kõige suurema heameelega, valiski selle - Karukäpakirja uuest Aasa sallide raamatust. Minule meeldib, Loora ise tulemusega väga rahule ei jäänud - oleks ikka tahtnud samasugust nagu esimene sai :) Aga see selleks, enda jaoks sain ka sellest hirmust üle, et kahandamised on jamad - ei ole ühti!
