Kaneelist, moonist ja pärmitaignast ning öös juhtub asju

Et ma meie uuest ahjust ikka tõsimeeli vaimustuses olen, ei saa pea ühtegi päeva ilma küpsetamata. Andres vaid ohkab õhtuti, mul on veidi piinlik, kuid mis sa teed...käed kohe sügelevad ja hing vajab tegutsemist. Eks igaüks pidigi ju omamoodi lolliks minema - see siis minu viis. Ma lohutan end mõttega, et see on (teades ennast) hooajaline, kuid kaua see hooaeg kestab, pole ju ette teada. Õnneks ei pea me kõiki asju ise ära sööma - kolleegid on headeks abimeesteks ja nõus kõiki mu katsetusi sööma.

Esmaspäeval tegin suure Britta koogi - üle pika aja poest leitud ja  koju valmisostetud vaarikaid ei saanud ju lasta raisku minna. 
Teisipäeval tegime poja palvel (kaua on ta pidanud ootama) kaneeli- ja moonirulle :) Oi need said head...ja õnneks sai neid palju :D
Ja oi kui head olid need otse ahjust tulnuna külma piimaga süüa. Et ahi on super, siis olid need ka järgmisel päeval hästi maitsvad...ja noh, ega ma kaneeli ja mooniseemnetega ka just ei koonerdanud ;)
Kolmapäeval pidasin vahet - ostsin küll Loorale muffinimaterjali valmis, kuna algselt sain aru, et tal on neid neljapäevasesse trenni vaja, kuid õnneks sain päevakese hingamiseks. Kolmapäeva õhtul peale kahte trenni olin omadega üsna otsas. 
Eile aga siis läksid muffikud loosi. Algas lugu muidugi lõbusalt - Loora teatas ''emme, meie treenerile maitsevad need valged asjad muffinite sees. Noh need, mis on nagu riis.'' Mõtlesin, mis ma mõtlesin...välja ei mõlnud. Pakkusin küll kristallsuhkrut ja nonparelle, kuid pakkusin valesti...ja siis Looral plahvatas ''emme, need mida sa apelsinikeeksi sisse paned, need valged!'' Voila, jutt käis kookoshelvestest :D
Muffineid tehes olin muidugi mugav, kasutasin poes saadaolevaid pulbreid. Sisudeks sai pruunidele pähklid ja mõmmi shokolaad, valgetesse halvaa  - peale kaunistuseks siis kookoshelbeid ja shokolaadi ja valmis nad saidki. 
Andres jõudis kööki hetkel, mil ahjus olid viimased 4 muffinit, mis eelmiste plaatide peale lihtsalt ei mahtunud, vaatas ja vangutas pead: ''mis sa 4-kaupa neid teedki või?'' - ilmselt arvas ta, et mulle meeldib kohe NIIVÄGA see küpsetamisprotsess, et venitan selle veel pikemaks kui tegelikult saaks :P 

''öös juhtub asju''
Ihastes on palju inimesi, kes kevade saabudes õhtuti tervisejooksu, kepikõndi või rattasõitu harrastavad, kuid üsna vähesed, kes teevad seda tagurpidi. Eile õhtul koju sõites pidin end pooleks naerma, nähes kuidas üks vanem härrasmees tagurpidi kepikõndi harrastas. Väga hoolikalt astus, iga sammu mõtles läbi (arvestades tema tempot). Aga ka näete, nii võib sportida - ehk saab tagurpidikõnd isegi millalgi olümpiaalaks ;)

Hakklihavorstikesed ja Toorjuustu Brownied kirssidega

Eilne päev kujunes kummalises rütmis - hommikul ärgates oli justkui aega megapalju, siis sain koostööpartnerilt teada, et kummiboksis olevat üsna lahe ja tormasin rehve vahetama...sattudes pale seda üle iiiilmatuma pika aja Sepa turule....ja lõpuks siis sealt ka toidupoodi. Midagi kindllat õhtuks plaanis ei olnudki, teadsin et Riina-Enn tulevad meile ööbima (Elis soovis vaba pinda oma 1-eluaasta täitumise tähistamiseks) ja varusin veidi lihakraami, mida oleks siis paras mingil hetkel ahju visata. Varusin veidi enam, et kui näiteks naabripere ka külla tuleb, jaguks. Kojujõudes oli taas aega justkui meeletult, oli ju alles lõuna - Andres toimetas puldi installi kallal, lapsed kes kus oma lemmiktegevusi tehes. Otsustasin taas uut ahju ekspluateerida ja et oli shokolaadikoogi isu, tegin Toorjuustu-kirsi Browniesid. Algretseptis on see siiski vaarikatega, kuid et need on Selveri sügavkülmast pidevalt ära ostetud, vahetasin nad kirsside vastu - maitseomadusi see ei kahjustanud :) (pilt perenaine.ee lehelt koos retseptiga)

Šokolaadipõhi: 3 muna
180g jahu
150g võid
150g tumedat šokolaadi
150g suhkrutToorjuustutäidis:
400g toorjuustu
2 muna
150g suhkrut
1spl vanilliekstrakti
Kate:
200-300g vaarikaid
Sulata veevannil šokolaad, lase jahtuda.
Vahusta toasoe või suhkruga kreemjaks vahuks. Lisa ükshaaval pidevalt vahustades munad. Vala jahtunud šokolaad võivahule, lisa ka sõelutud jahu, sega ühtlaseks tainaks.
Toorjuustutäidise jaoks vahusta toorjuust koos munade, suhkru ja vanilliekstraktiga kreemjaks vahuks.
Võta väike nelinurkne küpsetusvorm (20*30cm), vooderda küpsetuspaberiga, kata vormipõhi šokolaaditainaga. Vala peale toorjuustutäidis, aseta täidisele vaarikad, suru kergelt täidisesse. Küpseta 175-kraadi juures 40-50 minutit. Jahuta ja lõika ruutudeks.

Kooki ahjust välja tõstes helistas Andres, kes oli vanaema ja Looraga surnuaeda läinud, et õhtu toimub hoopis Anu juures. No mõeldud tehtud. Et ko

kkule

pe oli jäänud: meilt liha, neilt kartul ja pleiss, läks köögis järsku sebimiseks. Kahe ja poole tunniga tuli valmis teha ahjuliha ja hakkliha-vorstikesed (mõte kotlettidega külla minna tundus kuidagi liiga kodune) - mõlemad olid mu jaoks kuni eilseni suhteliselt tume maa. Ega midagi, pilk internetti ja voila, igasugu retsptid olidki olemas.

Ahjulihast pikemalt järgmises postituses, siia aga panen kirja hakkvorstikeste retsepti, et ntx suvel grillima hakates oleks, millest juhinduda :) Tegema hakates avastasin, et tegelikult on need suhteliselt samad kotlettidega (muna rohkem, saia vähem)

- vahe on vaid vormindamises.

Algretsept Kokaraamat.ee'st

500 g looma- või seguhakkliha1 sibul
1 küüs küüslauku
soola
pipart

Lisasin oma tarkusest riivsaia - plaanisin algusest peale teha pannil, kuna ahi oli liha täis.

Hakklihale segatakse juurde väga peenikeseks hakitud sibul, hakitud küüslauk, soola, pipart ja segatakse hästi läbi. Vormitakse sõrmejämedused vorstikesed ning hoitakse neid 1 tund külmas. Veeretasin rulle enne külmapanekut riivsaias. Seejärel asetatakse vorstikesed pannile, määritakse pealt õliga ja küpsetatakse praeahjus.

Mina tegin seda rohkes õlis praepannil. Maitselt head ja süüa mugavad - nagu grillvorstid :)

Ja nii möödus taas üks õhtu mõnusalt süües :)

Ahjuliha tegemises sain ka eile meistriks - ehk siis nüüd julgen teha ja ekpserimenteerida :) hetkelgi ports ahjus, ja lootus on, et saan täna ka pildi klõpsitud enne kui söömaks läheb.

Brita kook

Nagu lubatud, tegin täna esmakatsetuse Brita koogiga. Unistus sai alguse nädalapäevad tagasi kui kolleeg Janar tööle selle koogiga tuli - tema abikaasa küpsetab ülihästi ja väga sageli õnnestub meil sellest osa saada. Et siiamaani on see kook mu jaoks suhteliselt ulmeline ise teha tundunud, siis nüüd, UUE AHJUGA!!! (jah, see on nüüd paigas ka juba teist päeva), ei lükanud ma eksperimenteerimist enam edasi. Paljud ju on proovinud ja kiidavad taevani - kus ma siis nüüd hakkama ei saa. Eks Selver veidi mu tegemistuhinat ju kärpis, omamata külmutatud vaarikaid sügavkülmaletis, kuid leidsin sellele lahenduse marjasegu näol, mis samamoodi hea ja hapuka maitse koogile andis.

Retsept Perenaine.ee'st. Sealseid kommentaare lugedes olin siiski tegema hakates veel üsna kahtlev hakkamasaamises, kuna kellegil oli beseekate nätsa jäänud, kellegil oli ahjus kook küll kerkinud, kuid peale väljavõtmist kossdi kokku vajunud jne, kuid mul läks siiski kõik kenasti. Kui mitte öelda isegi, et liiga kenasti. Kook kerkis ahjus mürinaga - vahepeal lausa nii, et pidi beseekattele kahvliga auke tegema, et ahjulakke ei kerkiks :p - ja välja võttes ei kukkunud ka kuigi kokku. Pigem oligi mure selles, et kerkis liiga hästi ja kokku ei vajunudki - lõpptulemus sai üsna kõrge. Et kook on aga oma olemuselt selline hõrk ja õhuline, siis ei olnud muret ka mitte läbiimbumisega. Moos ja vahukoor pigem ongi vaid maitse lisamiseks antud retseptis. Igatahes naabrite juurde grillhooaega avama kutsututena saime uhkelt koogi kaasa võtta ja koos üsna äragi süüa :) - hommikuks saime igale veel tükikese kaasa.

Tegin kahekorse koguse, ehk peaks järgmisel korral katsetama ühekordsega ja üritama alustaigna võimalikult õhukesena koogiplaadile laiali ajama....

Põhjaks:

3 munakollast

1 terve muna

1 dl suhkrut

150 g võid (82%)

2,5 dl jahu

1 tl vanillisuhkrut

2 tl küpsetuspulbrit
Besseekiht:

3 munavalget

1,5 dl (peenemateralist) suhkrut

1 dl mandlilaaste
Täidiseks

2,5 dl vahukoort

0,5 dl suhkurt

200 g vaarikaid

Valmista ette küpsetusplaat, kattes selle küpsetuspaberiga ja määrides võiga. Siis tuleb kook paberi küljest paremini lahti. Mikserda munakollased, terve muna ja suhkur helekollaseks vahuks. Peata mikser ja lisa käsitsi segades või ning jahu-küpsetuspulbri segu. Sega korralikult läbi ning määri tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Beseemassiks mikserda munavalged. Alusta madalal kiirusel ja kui vaht on juba kohev, kuid veel pehme, suurenda kiirust ning lisa järk-järgult suhkur. Jätka mikserdamist kuni tunned, et mass on muutunud tihkeks ja mikseril on seda raske töödelda.

Jaga mass lusika abil kuhjakestena tainale ja silu ühtlaseks kihiks. Raputa peale mandlilaastud ja küpseta alumisel siinil 175-kraadises ahjus ca 20-25 minutit.

Tõsta restile jahtuma. Lõika täiesti jahtunud kook pooleks ning kata üks pool suhkruga vahustatud vahukoore ja marjadega. Tõsta teine koogipoolik peale.

Head isu!

Munadepühast ja pashadest

Mune hakati meil värvima juba reede hommikul, siis kui veel Looral sõbranna külas oli, vahetult peale meie lahkumist Mersuusse. Keetsin plikadele 6 muna ja nädal varem valmisostetud munavärvid läksid kohe kasutusse - meie kojujõudes laupäeval oli munadest järel vaid mälestus :)
Uued munad sai keema pandud ja muidugi ka värvitud - mis pühad need ilma nendeta oleks. Ja muidugi sai neid ka jagatud - need 2 pisikest vutimuna ntx saime Janikalt (2 olid pildistamise ajaks juba kõhus), rohelise,sinise ja pruunikirjud Riina-perelt, 3 heledamat pruuni emalt :)
Laupäeval naabrite juures käies oli Karinil taas pashat tehtud - magusroog, mida ma siiamaani ise pole teha üritanud, kuid mis iga aastaga aina enam tungib ka meie, Eesti munadepüha-traditsioonidesse - retseptid paljunevad ja juttugi on sellest meedias üha enam.
Pühapäeval, enne linnaminekut jogurtikooki käkerdades võtsin nõuks õhtul ka pashateo ära katsetada - kui keeruline see siis ikka olla saab.
Linnast hunnikus kohupiima ostes unustasin aga suhkru (et suur 25-kilone suhkrukott sahvrist on otsa saanud, unustan seda pidevalt juurde osta), õnneks ei olnud suhkur ainus, mis puudu oli - kodus retspete vaadates selgus :) Teistkordselt linna minnes varusin shokolaadi, võid ja vahukoort....marmelaadi, mandleid ja ...suhkru unustasin ikka osta :D Hea on, et allkorrusel elab ämm, kel alati vajalikke toiduaineid on varuks - peale sauna saigi alt läbi hüpatud ja kruusitäis suhkrut laenatud.

Lõpptulemusena said meie pashad sellised - kohupiima olin lausa 3 pasha jagu varunud (retseptides on 1 pasha jaoks 500g kirjutatud :p), kuid mis siis ikka, tegime mõlemad veidi suuremad :)

Retseptid valisime Nami-namist, kuid nagu ikka, kohandasime veidi oma järgi (lastele ei maitse rosinad ja marmelaad, aprikoosid jätsime seega ka ära - need ju rosinalaadselt pehmed):
Loora võttis aluseks Imemaitsva pasha:
100 g võid
1 dl suhkrut
500 g toasooja kohupiima
sidrunit -1-2 spl mahla (asendasime apelsiniga)
1 muna (soovi korral, me ei soovinud)
1 tl kvaliteetset vanilliekstrakti
2 dl 35% rõõska koort
maitseks 0,5 dl hakitud pistaatsiapähkleid
100 g kuivatatud jõhvikaid

Vahusta pehme või suhkruga kreemjaks. Lisa toasoe ja eelnevalt läbi mikserdatud kohupiim, (muna*) ja maitseained. Sega õrnalt juurde vahustatud rõõsk koor. Tõsta segu marliga (marli tee enne märjaks!!) vooderdatud pashavormi (sõela sisse) nõrguma, pane soovi korral peale surutis (ei pea, nõrgub ka ilma selleta). Hoia jahedas.
Järgmisel päeval kummuta pasha vaagnale, eemalda marli ja kaunista.

Maitselt tõesti hästi mõnus ja kreemine - pasha, millest võib sõltuvusse jääda ;)

Minu pasha baasretseptiks sai Šokolaadisõbra kohupiimapasha:

500 g kuivemat/teralist kohupiima
1 dl 35% rõõska koort
100 g hakitud tumedat shokolaadi (nt Bitter)
100 g hakitud võid
50 g suhkrut
50 g heledaid rosinaid (asendasin 100 g hakitud mandlitega)
50 g hakitud kuivatatud aprikoose (asendasin 50g hakitud marmelaadiga)

Valmistamine:
(Loputa aprikoosid ja rosinad keeva veega, soovi korral leota 30 minutit uues keedetud vees. Kurna hoolega ja lase köögipaberil või -rätikul taheneda)
Kuumuta rõõsk koor keemiseni, sulata selles hakitud šokolaad ja või. Tõsta pott tulelt.
Lisa kohe kohupiim ja suhkur ning sega ühtlaseks. Sega juurde hakitud marmelaaditükid ja mandlid. Sega hoolega läbi. Vooderda suur sõel või pashavorm niiske kahekordse marliga ja vala kohupiimamass sõelale/vormi nõrguma. Keera marli otsad pashale, pane kauss alla ning pane külmikusse.
Kaunista enne serveerimist.

Järgmisel korral võiks kohupiima enne läbi mikserdada, saaks siidisem koostis, kuid muidu maitsev amps ka see :)

Tagurpidi Ants, ehk pühade-eelne tööpäev

Oli täna alles hommik - esiteks ei saanud ma üles, vaatamata sellele, et enne äratuskella helisemist mitmeid kordi valmis selleks olin. Uni oli rahutu ja keha eilsest zumba-trennist ka kuidagi hell. Lõpuks end üleskangutanuna olin nagu talveunest ärganud karu - tööle jõudeski ei olnud päris selget pilti ees. Ärkasin siin mööda laadimisplatsi jahedas hommikuõhus jalutades....
Hommikul kampsunit selga sikutades vaatasain hetkeks, et kude on mingitpidi mitte tavapärane, kuid rohkem riietusele tähelepanu ka ei pööranud....kuniks Kristjan küsis kell 10.15 üle toa, et Ivika, täna oled tagurpidi Ants või? Juhmilt talle otsa vaatama jäädes sain järgmise vihje - vaata kamspuni õmblusi :p Ja siis taipasin - see oli pahupidi seljas :D Ihhiiii....oi mul oli naljakas. Teistel muidugi ka :D Meenus koheselt kui endises töökohas samamoodi pahupidi kampsikuga pool päeva ringi siblisin - õnneks oli too selline teistmoodi ja teised toona aru sellest vist ei saanudki - seekord aga olid õmblused konkreetselt väljaspool ja pahupidi olekut ei olnud võimalik millegagi segi ajada :D
Ilus algus pühadele ;)

Creme brule..

..ehk väga kaua ettevalmistatud lemmikmagustoidu saamise lugu.
See, kuidas ma lõpuks endale kausikesed sain, saab lugeda altpoolt, kuid eks enne eilset käiku olen neid juba varemgi ju vaadanud ning laupäeval lausa ka otsinud (Erik ei saanud üldse aru minuga Selveris käies laupäeval, mis kausse ma otsin - pakkus mulle uljalt supikausse, et näed, siin riiulil :p).
Tegelikult sain lõpliku lükke seda magusrooga ise teha nädal tagasi kodukokkade saadet vaadates, kus miss Estonia pakkus oma külalistele Creme Brule'd. Siiamaani on selle valmistamine mulle tundunud kosmoseteadusena, kuid tegelikkus osutus ülimalt lihtsaks - oleks vaid gaasipõleti ka olemas olnud, oleks ilmselt asi saanud täpsalt nagu päris ;)
Aluseks võtsin ühe kunagi ammu (aasta tagasi) leitud retsepti:
Creme brulee 6'le (mul sai 7 kausikest)
6 munarebu (kollast)
1,25 dl suhkrut + 6 tl
3,2 dl rõõska koort 35%'list
1,5 dl piima
1 vaniljekaun või 2,5 tl riivitud apelsinikoort.

Kuumuta praeahi 175-kraadini. Määri vormid võiga. Vahusta munarebud suhkruga. Kui kasutad vaniljekauna, poolita kaun ja eemalda noaseljaga kaunast seemned. Kui kasutad apelsinikoort, lisa riivitud koor piima-vahukooresegusse. Kuumuta piima-vahukoore segu keemiseni! Ära keeda! Tõsta tulelt, kurna välja kaun või koored ja kalla kuum piimasegu pidevalt segades munavahule. Täida kausikesed seguga ja aseta ahjuplaadile. Täida ahjuplaat kuuma! veega, niipalju et vormid oleksid poolenisti vee sees. Küpseta 40 minutit. Õiges küpsusastmes Creme Bruke võdiseb tarretiselaadselt.
Jahuta vormid ja pane nad paariks tunniks külmkappi. Enne serveerimist raputa igale kausikesele teelusikatäis suhkrut ja karamellista kas gaasipõletiga või ahjus otse grillelemendi all.

Mmmmmmmm...see on mmmmaitsev!

Lõhe-brokkoli-lillkapsaquiche sinihallitusjuustuga

Ehk üks ülihea ja lihtsalt valmiv amps.
Käisime eile Looraga poes, õigemini nuias tema end Lõunakeskuse suurele mängumaale ja ma siis lonkisin samal ajal poode külastada. Tunnise shopingu järel (need kes mind tunnevad teavad, et ega mulle shoppamine eriti ei istu - olen nõus poes käima ''möödaminnes'' asju ostes) olin üsna väsinud ja sättisin end mängumaa äärde istuma. Rahvast oli meeletus koguses, lärm oli kohutav - lapsi koos ülemõistuse palju. Et Loora palus veel ühte tundi turnimiseks, sättisin end teistele ''jahimaadele'' ehk läksin istusin Apollo kohvikusse maha, võtsin apelsinimahla ja et magusat kooki ei tahtnud, oli soolases valikus vaid quiched. Tundusid kuivavõitu, kuid et paremaid polnud, võtsin... ja sellest sündis idee õhtusöögiks - teha sama asja aga paremini. Veidi lappamist läbi telefoni oma oma google docsides ja ... leidsin sealt hoopis Creme Brule retsepti, mis pani mu peale einet Novaluxi tippima, et lõpuks kauaoodatud kausikesed, kus seda teha, ära osta...
Aga sellest kõigest hiljem... Et quiche-einest jäi sisemine rahutus, teha ise sama aga paremini, suundusime peale mänguaega Looraga koos poodi. Esialgu sai toidukorvi kanafilee...et aga vahukoort Maksimarketis ei olnud, olime sunnitud ikka Selverisse sõitma. Seal hea hinnaga forelli nähes sai aga kanaroa ideest siiski kala-quiche ja lisaks forellile läksid korvi veel brokkoli, lillkapsas ja kodujuust (viimane küll rohkem igaks juhuks...meenutades ühte naabrinaise head kukeseenepiruka retsepti). Koju ja kokkama!
Tegelikult olen vahepeal ka küpsetanud, aga piltidega on kehvasti olnud, seega ülespanekuks oleks vaid retsptid - ntx külmtort vaarikate ja kohupiimaga, ja kiivi-vaarikatort Andrese tagasituleku puhuks jne...
Nüüd aga Quiche - minul siis forelli, brokkoli, lillkapsa ja sinihallitusjuustuga
Põhi:
180g võid
3 dl jahu
0,5 tl soola
2 spl vett

Kate:
500g lõhet/forelli
väike brokkoli
pool väiksemast lillkapsast
3 dl vahukoort
3 muna (kasutasin munavalgeid, kuna kollased olid Brule sisse läinud)
soola, sidrunipipart
100 g riivitud juustu
100 g sinihallitusjuustu

Näpi toasoe või jahuga muredaks taignaks, lisa sool ja vesi, saades ühtlane mass. Aseta tainas pooleks tunniks külmikusse tahenema - on parem vormida.
Lõika kalast õhukesed rinad, maitsesta kergelt soola ja sidrunipipraga. Lõika brokkolist ja lillkapsast väikesed õisikud ja keeda neid (või hauta) minut kuni 2 õrnsoolases vees (maks 0,3 tl soola poolele liitsile veele). Lillkapsas tahab veidi pikemat keetmist, kuid samas lillkapsa krõmpsumine pirukas on ka väga mõnus - seega kes tahab, hautagu lillkapsast kauem kui brokkolit.
Määri küpsetusvorm (kasutasin 24 cm läbimõõduga) võiga või kata küpsetuspaberiga. Vooderda vorm taignaga nii, et ääred oleks ka kaetud paar cm ulatuses. Aseta taignale kala, selle peale brokkoli-lillkapsaõisikud.
Klopi 3 munavalget (algses retseptis oli kirjas 3 tervet muna) vahtu, lisa vahukoor (180 ml) ja sinihallitusjuust ning riivjuust. Et mul riivjuustu ei olnud, lisasin viilujuustu, lastes vahu peale seda saumikseriga läbi :D peale mida sai ka sinihallitusjuust ühtlaselt peeneks.
Vala antud kate pirukale ja küpseta 200 kraadi juures 20-25 minutit. Lase veidi jahtuda ja valmistu keelekaotuseks ;)

Doominotrühvlid

Ja veel siis pühapäevast - hommik algas meil tegelikult nende singi-juustupirukate ja õunapommidega...ning sealt edasi läks juba lõbusalt õhtuni köögis.Peale kohukeste ja

köögiviljapüreesupi köögikombainisime valmis ka Doominotrühvlite segu.

Vormima pole hetkel veel jõudnud, kuid ega seegi hetk kaugel ole. Praegu kirja õpetus - pilt õhtul, kui enda omad valmis on veeretatud :)

vaja läheb:
350 g Domino küpsiseid
175 g maitsestamata toorjuustu
200 g (tumedat) šokolaadi

Kaunistuseks:
mandlilaaste
rukkilille õielehti
kuivatatud jõhvikaid

Valmistamine:
Purusta Domino küpsised (sh valge kreem!) köögikombainis või tainarulliga tampides peeneks puruks.
Lisa toorjuust ning lase köögikombainil töötada nii kaua, et segu oleks väga kreemjas.
Tõsta segu külmkappi tahenema.
Vormi segust väikesed pallikesed ja aseta need mõneks ajaks külmikusse tagasi tahenema.
Sulata šokolaadi vesivanni kohal. Kasta iga trühvel sulašokolaadi sisse, siis tõsta tahenema nt fooliumiga kaetud kandikule või lõikelauale. Soovi korral kaunista (fotol on kasutatud rukkilille õielehti*, mandlilaaste ning kuivatatud jõhvikaid).
Hoia serveerimiseni jahedas.

Allikas: Nami-Nami

Teeme ise kohukesi!

''Lastega köögis'' üritusel oli välja reklaamitud selleks korraks kohukeste tegu - et Loora suutis haigeks jääda ja meil minemata jäi, otsustasime ise möllida :) Veidi otsimist, ja leidsime päris mitu blogi, kus saime õpetusi - Aniitrami tehtud tundusid need kõige õigemad ja lähtusimegi siis nendest.

Tegemine oli lõbus - polnud ju meil ei kogemust ega ka õigeid vorme ning eks seetõttu meie valmistehtud ka sellised väga kodukootud saidki. Aga sellest pole midagi, oluline on ju tegemine ise ja maitse! Etterutates pean mainima, et järgmine kord tuleb veelgi ''kuivem''/tahkem kohupiim leida, siis ehk püsivad kohukesed ja paremini koos. Ja muidugi tuleb ''leiutada'' kohukeste vorm :)

vaja läheb:

200g kohupiima

100g sukrut

100 võid

2 tl vaniljesuhkrut

200g shokolaadi

tee nii:

miserda kohupiim toasooja võiga ühtlaseks massiks. Lisa suhrkud ja mikserda veel, kuni ei ole enam ühtegi võitükki. Määri ''vormi'' põhi sulatatud shokolaadiga, pane sellele kohupiimasegu ja keera kuidagi ''rulli''. Aseta rull pooleks tunniks kuni tunniks sügavkülma (!!tegelikult oleks isegi hea paar tundi neid seal hoida).

Tõsta külmunud rull välja ja lõika parajad kohukesed. Nõrista igale kohukesele peale lusikatäis vesivannil sulatatud shokolaadi ja tõsta taas hetkeks külma tahenema.

Et meie omadel jäi kohupiim keskel siiski suhteliselt pehmeks ja shokolaadki veidike rabedaks (just see alumine shokolaadikiht), siis peab veel katsetama, millist kohupiima kasutada ja kuidas teha alumine shokolaadikiht paksem :) Aga esimeseks korraks said head küll :)

NB!! Lisa kohupiimasegule zelatiini!! Siis ei pea lusikaga sööma ;)

Köögiviljapüreesupp saiakrutoonide, porru ja peekoniga

Tegema hakkasime seda tegelikult juba kolmapäeval, mil Loora mulle nagu uni peale käis...nemad olid seda jõulude ajal koolis teinud (ühel hommikul nõuti mult 2 kooritud kartulit ja 2 porgandit kaasa) ja et see oli maitsev, siis sooviti kodus sama :) Neljapäeval jõudis piiga niikaugele, et saatis mulle smsi supiks vajalike koostisainetega. reedel poes käies suutsin lõpuks ka vajamineva valmis osta :)

Täna hommikul ärgates kurtis Loora aga kehva enestunnet, mis päädis oksendamisega...ja nii on kestnud see õhtuni. Et olime plaaninud kella 13ks täna Antoniuse õue ''Lastega köögis'' üritusele minna ja see haiguse tõttu kättesaamatuks jäi, tõin preilile ürituse koju - tegime tema valikul erinevaid asju (päeva sai alustatud peekonipirukate ja õunapommidega, siis meisterdasime kohukesi ja pooleli on hetkel veel Doomino-trühvlite vormimine) - siia kirja siis supitegu:

vaja läheb:

5 kartulit

4 porgandit

1 porru

1 väiksem lillkapsas

170 g sulatatud juustu merevaik

saia krutoonide valmistamiseks

50 g võid

soola/pipart

1 puljongikuubik

peekonit

tee nii:

Koori kartulid, porgand, tükelda lillkapsas ja lõika porru väikesteks tükikesteks. Sulata või pannil, pruunista kergelt porru, lisa kartul, porgand ja lillkapsas. Vala ained supipotti, vala peale vesi, nii et köögiviljad oleks kaetud, lisa puljongikuubik ja keeda kuni köögiviljad on pehmed. Saumikserda köögiviljad peeneks, lisa merevaik ja mikserda veelkord.

Lõigu sai tükikesteks ja pruunista ahjus. Prae peekon, maitsesta soola ja pipraga.

Serveeri supp saiakrutoonide, hakitud porru ja peekoniga. Head isu!

PS! Supp on tõeliselt hea, ma sõin ära 3 kausitäit :)

Elisele kindad

Jõuludeks sai Karolin meilt soojad sisetupsudega kindad, mis meeldisid ka Elisele (väljaarvatud värv, mis Karolinil oli roosa valitud). Oma värvivalik tehtud, poest lõng ostetud, läks tegemiseni siiski veidi aega - 1 sokipaar vajas lõpetamist (hilinenud jõulukink kolleegile). Elise käpikuid alustasin nädal tagasi - kindakudumise tuhin oli tegelikult kuidagi üle läinud, kuid et sa lubatud, tuli teha.. Nädalavahetusega jõudsin 1 kinda valmis, teine jäi aga venima. Õhtuti olin väsinud ja maksimum, mida teha jaksasin, oli 3-6 vardaringi korraga :p Eile hommikul vaatasin seda õnnetut poolikut teist kinnast (ime-ime, pool olin siiski õhtutega valmis teinud) ja teadsin, et enam edasi lükata ei tohi!

Kella 14'ks olime oodatud Andrese õe, Helve sünnipäevale Vassilisasse :) Et selleks ajaks ma siiski kinnastega ühele poole ei jõudnud, lükkus lõpetamine õhtusse, mil lapsed müttasid õues ja mina kudusin. Et Karolin ka peale sünnipäeva meile tuli, sai õeraas tal kindad ka õhtul kätte - ei lasknud teda ennem meilt minema, kuni viimased lõngajupid olid kindasse aetud ja viimased üleandmiseks valmis :) Loodame siis, et said ka parajad!

Et need kindad on tõesti soojad, tahaks ka endale selliseid...aga hetkel vist ei viitsi :p Nüüd võtan heegelnõela kätte, mis sealt valmima hakkab, kuuleb ilmselt varsti ;)

Ilusat alanud ja juba mõnda aega kestnud aastat!!

Ei, ma ei ole kadunud ega lõpetanud blogimist - olin lihtsalt jõulupuhkusel, mis venis pikemaks kui keegi arvata oskas :) - see siis Janikale, kes eile nii armsalt juba muret tundis, mis juhtunud on :) Juhtus see, et enne jõulu puhates ei tahtnud kodus arvutis olla, tööl olles ka õhtuti ei tahtnud enam...ja siis, aastavahetuse paiku olin jälle hõivatud kõige muuga peale arvuti. Nii me jõudsimegi jooksvalt siia, 11.-sse jaanuarisse, mis lõpuks kirjutama end sain.
Ega ma tegelikult väga ka mäleta, kuhu pooleli jäin oma tegude ülesmärkimisega, kuid topelt ei pidanud ka kärisema ju ;)
Enne jõule oli mul siis nädalane vacatsioon, mille suures osas täitsin kudumise ja kokkamisega -
sain Karolinile kindad valmis; endale lõpuks ka villasokid jalga (just, need kirjud postituse algusest); kolleegi soovil kudusin 3 salli, mis ta oma tuttavatele jõulukinkideks pakkis (pilte neist ei saanudki); jõudsin kolleegidele linnakontorisse martsipani-jõhvika kringliga külla; sain tööalaselt pead valutada kui üks auto kaheks päevaks ära otsustas kaduda;..jne, jne.. Tegemist jagus ja nagu ikka, libises puhkus imekiirelt käest.
16.detsembril oli minu firma jõulupidu restoranis Volga, 17.-ndal Andrese oma Wildes...edasi tuli juba ''jooksvalt'' kodune õdus jõuluõhtu koos vanemate ja Riina-Ennu perega. Jõuluvana ei käinud, kuid ema elukaaslane Toomas sai selle austava ülesandega, pakid laiali jagada ja kõik ära kuulata, kenasti hakkama. Lapsed said oma rõõmuks mis olid soovinud - kirjad olid ju varakult valmis kirjutatud - ja meilegi jagus meelepäraseid tooteid, mis kenasti pakki olid pandud. Ise panustasime kinke tehes seekord ''kodukootud'' asjadele - lähemad inimesed said kõik pakikese omameisterdatud trühvleid, Helvele jagus 1 säbrusall ja naabripere sai endale ka soojad isekootud sokid jalga.
Jõulu ja aastavahetuse vahel jõudsime siis ka Robertile külla - minu ekskolleeg, kellega suhtlus on siiamaani meeldivalt säilinud ja kellega Andresel jagub alati juttu kauemaks. Tagantjärele vaadates lausa mitmeks õhtuks :)
Aasta esimesel päeval ärkasin hääletuna, olles peale seda terve nädala jagu peaaegu haige - peaaegu seepärast, et tööl käisin, kuid nohu ja köha olid tapvad. Neljandaks päevaks oli tunne, et ega ma vist sel aastal enam terveks saagi, kuid tänaseks on ime sündinud ja nohust on järel vaid kribal :D
Et sel aastal jäid kõik pühad kuidagi liiga täpselt nädalavahetustele, ei olnud 2.jaanuaril tööle tulles küll mingit teistmoodi tunnet - unustasin enamusele uue aastagi soovimata :p Uue aasta esimeseks käsitöö tööks tegin endale kontorisse tubased kindad - ajuti, kui ilm tuulisem on, kipub siit akna vahelt koledasti puhuma ja siis on ju hea, kui käpad soojas on, kuid samas ka töö tegemata ei jää :) sellised nad siis said. Mustri leidsin Dropsi mustrilehelt ja otsustasin katsetada - vaatamata mustri lihtsusele aga sain 2 esimest algatust üles harutada ning kolmas, mis peaaegu valmis sai jäi ka siiski seisma. Esimene kord oli silmi liiga palju - kindad jäid laiaks, selgus peale 3 mustriosa valmiskudumist - silmi oli vardal 14 ja vardaid olid 1,5'sed. Vähendasin silmi 8'le - tulemus: kitsas. Võtsin varrastele 10 silma ja kudusin rõõmsalt kuni sõrmede jaotuseni.. Siis sain kätte oma ''õiged'' vardad (mis olid jõulupuhkuse ajal ununenud tööle koos oma poolelioleva sokiga - ja alustasin otsast. 2,5'stele varrastele lõin 12 silma igale ja et kõik klappis, said kindad ka kiirelt valmis. Nüüd on hea neid siin aegajalt kätte libistada ja sooja nautida ;)
Millest veel? Ehk veidi siis köögipoolekatsetustest ka ja üldpealkiri võiks olla ''kuidas ma kevadrulle tegin''.
Kõik sai alguse mitu päeva ennem, kui leidsin SL Õhtulehest ühe huvitava päevaretsepti - suistukana-sinihallitusjuustukastmes tagliatelle ja võtsin end kokku katsetamaks. Toit sai ülihea, nii et Andres, kes õhtuti eelistab mittesöömist, tõstis endale teisegi portsu ette ja mõmises vaid end punni süües :P
Et see nii hästi läks, valisin järgmiseks järgmise päevaretsepti, milleks olid Tai köögivilja-kevadrullid. Nendega meenub mulle alati Tenerife-reis koos Andresega ja hilisem Korfu-trip Systemairi kolleegidega, kus mõlemal korral need rullid mu keele alla ähvardasid viia... Ise aga seni neid teinud pole, pelgasin filotainast - on teine selline peps - õhuke ja kiirelt kuivav. Eelmisel laupäeval aga võtsin südame rindu ja hakkasin tegema. Tulemus sai super! kui vaid seda eelnenut poleks olnud :p
Hakkisin-riivisin valmis kapsa-porgandi, paprika, küüslaugu, sibula ja panin pannile. Riisinuudlid vee alla hauduma ja et tahtsin teha rulle kanaga, pruunistasin sellegi kiirelt pannil. Segu valmis, hakkas filotaignaga eksperimenteerimine. Et retseptis oli soovitus küpsetada rulle suuremas õlis ntx wok-pannil, tõin minagi oma aastaid tagasi, kuid siiani kasutamata seisnud wokika sahvrist välja. Õli pannile, pliidiplaat kuumenema ja ise laua taha rulle täitma....kuni ninna hakkas kerge kõrbekas. Hetkel, mis pilgu pliidile suunasin, vaatas mulle vastu köögikubusse tõusev must paks suits :p...hetk hiljem olid seda suitsu täis terve köök :p Esimeseks reaktsiooniks oli tuletõrjealarmi laest maha kakkumine - iss magas lõunauinakut. Siis kiirelt pann rõdule, aknad/uksed - niipalju kui tol hetkel oli võimalik - lahti. Vingu oli terve elamine täis - Loora oli nutikas, läks trepile, Erik tormas suure toa aknale ja hingas sealt värskemat õhku, ise üritasin ventilatsiooni ja akende abil rulle edasi veeretada... Wok-panni ma rohkem ei katsetanud... Rullid said valmis ka tavalisel pannil ja lõpptulemus oli maitsev ning hetkel mil Andres, kes lõunaund nautis, end üles ajas, olid vingust järel vaid selle järgi lõhnav mina ja laste emotsioonid :) Säh sulle uus wok-pann!

Hetkel jõudsin lõpuks varrastele Elise kindad, musta-valgega tulevad need üliilusad..vähemalt ma ise olen rahul, armastades kontraste. Edasi ootab kohe-kohe järjekorda jõudev boolero Eda tütrele ja siis Loora sall, mille tarbeks tundub et nüüd ''just see õige'' lõngakombinatsioon leiti.

...ja nüüd ei meenugi enam midagi...mis oleks nii tähtis, et ülestähendamist vajaks, seega jääme uute ''tegudeni'' .. ja veelkord, HEAD SEDA AASTAT TEILE KÕIGILE!

Papud kõhubeebile

See mõte oli mu peas keerelnud juba kaua, et kolleegi viimasel tööpäeval enne dekreetpuhkust kingin talle papud - uus ilmakodanik peaks veebruari lõpus sündima ja siis on ju sooje jalavarje vaja. Ideest teostuseni läks aega - oli ju vaja enne miljon paari sokke kududa ja küpsetada ja kõike muudki teha ja nagu ikka kipub olema, jäi nende papude heegeldamine viimasele õhtule. Noh, tegelikult arvasin, et pidulik osa toimub homme/reedel ja veel on veidikenegi aega..aga valmis sain need sellegipoolest.

Ilusate papude samm-sammulise tegemisõpetuse leidsin Hõbevalge blogist - lummav koht! Sinna võib unustada end päevadeks....laadides endasse ideid ja võimalusi :)

Ja egas muud olnudki, kui tegudele. Et samal ajal olid ahjus kringel, muffinid ootasid järjekorda, siis oli see algne tegemine paras jupitöö - aga valmis ma sain, mis sest et lõpetamine jäi suisa öösse. Kahju oli vaid, et teisi ei jõudnud teha - öeldakse ju, et esimene vasikas läheb aia taha... Mul päris nii ei läinud, aga targemaks sain tegemise käigus küll - teised oleks ilmselt tulnud identsemad. Praegustega juhtus, et ühe papu nina sai sutsu laiem kui teisel...ja ega ei osanud konkreetselt eraldada ka tallaosa külgedest - aga eks me kõik õpi oma tegemistest - järgmised saavad kindlapeale korralikumad...oleks vaja vaid leida, kellele neid teha :)

Magus elu vol.2 - jõulukringli koolitus Lianni Stuudios

Peale trühvlikoolitust, mis oli nii mõnusalt soojas õhkkonnas ja mis andis palju uusi teadmisi jäin Lianni Stuudio kodulehte uurides mõtlema ka kringlikoolitusele. Seda reklaami nägin ma tegelikult tunduvalt varem, kui trühvlikoolitusest teada sain ja ilmselt tollest hetkest jäi ka ideena see õhku. Et üksi minna aga ei tahtnud, seekord kolleegidest ka kaaslasi ei tekkinud, jätsin selle teema kõrvale...kuni hetkeni, mil Andrese töökaaslane Kristina avaldas soovi seal osaleda. Mõeldud tehtud..ja eile olimegi kohal :)
Kringleid olen ise teinud palju, liigagi ehk?, kuid öeldakse, et kui koolituselt kasvõi 1 uue nipi õpid, on see juba kasulikuks ostunud - ja ma õppisin. Mitmelgi korral olen maadelnud küpsetiste pealt üleküpsemisega, teadmata et selle vältimiseks on lihtne meetod - aseta enne lõppu küpsetuspaber täies ülatuses küpsetisele peale :)
Koolitusest: kõigile osalejatele jagati materjalid kätte - kauss, puulusikas, kuivpärm, võideks, jahu, suhkur, sool, vanilje ja käesoe piim..alustage! Koolitaja Margit, sama kes trühvleidki meisterdama aitas, seletas ja rahvas tegi...ma ei viitsinud. Otsustasin, et assisteerin Kristinat, sest olen ju neid taignaid sõtkunud piisavalt. Kohale läksin pigem erinevaid sisusid kuulama ja katete osas peenemaid nippe õppima. Kui aga Kristina oma taigna valmis sai ja teada anti, et igaüks saab oma pallikese kaasa - mõtlesin siiski ümber. Päris hea oleks ju valmistehtud taignast isegi kodus õhtul veel 1 kringel meisterdada :) Ained kaussi, segamine, sõtkumine...ja lõpetasin oma taignaga varem kui enamus sealviinijaist - kogemus tuli kasuks. Kristinagi vaatas ja nentis, et ma oskan poksida küll :) Kuna Margit andis rahvale ette kindlad kogused, siis minu eeliseks oli teadmine, kui paks ja veniv peab taigen saama - kõigil jäi etteantud jahukogusest vähe ja lisada julgeti seda ju vaid jaokaupa..
Margiti retsept siia - parandatult:
1 pakk kuivpärmi või 25 g presspärmi
100 ml suhkrut
250 ml sooja piima (max 40-kraadine)
1 tl kuhjaga vaniljesuhkrut
900 - 1000 ml jahu
100 g võideksit (mina siiski soovitan õli)
kuni 1 tl soola 1 muna (võib ka ilma)
0,5 tl kardemoni, kui see maitse sobib.
Sega kuivained ja lisa piim - sõtku taignast sile-läikiv pall ja jäta rätiku alla kerkima.

Huvitavamaks läks minu jaoks kui jõuti sisudeni - kirja sai pandud põnevaid ideid peale klassikalise rosina-pähkli täidisele.
sisu 1 - martsipani-pohla(jõhvika)kringel:
100 g võid
200 g marstipani
300 g pohli või jõhvikaid
100 g kuivatatud jõhvikaid, leotatuna eelnevalt rummis või Vana-Tallinnas.

Sulata või ja haki sooja või sisse martsipan. Sega need ühtlaseks massiks, mis võtab sõltuvalt martsipanimassi konsistentsist üsna palju aega. Määri soe martsipanimass kihina lahtirullitud taignale, raputa peale marjad. Keera rulli ja et sisu välja ei tuleks, lõika sälgud peale alles pannil. Katteks valge-shokolaad sulatatult ja jõhvikad/mandlilaastud.
Sisu 2 - õuna-puuviljakringel suurele kringlile, mis on tehtud topelt taignakogusest:
100 g võid
5-7 hapukat õuna
80-100 g rosinaid (leotatuna eelnevalt kas veel või alkoholis)
kuivatatud aprikoose (leotatuna ennem)
200 g fariinisuhkrut jõhvikaid
vähemalt 4 tl kaneeli kõige peale raputamiseks
Puru jaoks:
100 g võid
100 g purustatud ja röstitud metspähkleid
1 dl jahu
1 dl fariinisuhkrut
Keeda õunatükke ja puuvilju umbes 5 minutit või sees, senimaani kui õunad hakkavad pehmeks tõmbuma. Jahuta ja määri lahtirullitud taignale. Puista peale puru ja rulli kokku. Edasine lahtilõikamine on oma fantaasia - soovitavalt ka pannil ja pealt kääridega lõikamine.
Sisu 3 - banaani- ja shokolaadikringel
Rulli taigen lauale lahti ja määri kerge kiht sulavõid peale. Keera rulli ja tõsta terve rull ahjuplaadile. Lõika kääridega suhteliselt tihedalt sälgud. Viiluta banaanid õhukesteks viiludeks, ja torka igasse sälku niipalju banaaniviile kui mahub. Banaanide kõrvale torka tükk shoklaadi... Et seda sisu rääkis üks kohaolijaist, siis kogustest pole õrna aimugi. Pidi maitsev saama, kuigi ise kahtlen et see väga saia sisse sobib, samas, mine tea :)
Sisu 4 - keedukreemikringel
Valmista klassikaline keedukreem:
4 dl piima
2 sl suhkrut
2 kuni
3 sl nisujahu
2 muna
1 sl vanilliekstrakti
Sega piim suhkruga ja lase keema. Hõõru jahu munadega hoolikalt läbi ja lisa jahutatud piimale pidevalt liigutades, et ei tekiks klimpe. Kuumuta kreemi nõrgal tulel segades, kuni kreemi pinnale tekivad mullikesed. Lisa või ja jahuta. Lahtirullitud taignale määri kiht kreemi ja keera taigen rulli - seda jälle palmikuks punuda ei anna, seega soovitan kääre.

Ja üldse on see sisuteema fantaasiaküsimus, nagu tegelikult kogu köögukunst üleüldse :)
Minu marstipani-jõhvikakringel kogus täna igatahes kiidusõnu ka mittekringliarmastajatelt, seega julgen soojalt soovitada!

Järgmine teema on katted - samuti, laske fantaasial lennata, kuid mõned ideed ka siia kirja:
Toorjuustu kate
50 g taluvõid
50 toorjuustu
200 g tuhksuhkrut
2 spl sidrunimahla
Toorjuustu-valgešokolaadikate
50 g toorjuustu
100 g valget šokolaadi (võib ka rohkem)
Sidrunivaap:
200 g tuhksuhkrut
2 spl vett
2 spl sidrunimahla

Head katsetamist ja magusat jõuluootust!

Kanapirukas ananassi ja sinihallitusjuustuga, ehk ...

...kassid ära hiirtel pidu, ehk õhtu köögis :)

Andres oli eile Tallinnas - õhtul helistades oli meil vahva vestlus:
Andres: Mis te seal siis teete?
Mina: tõstsin just kringli ahjust...enne seda tegin kanapirukat (kõik külmikusolev tuleb ju ära kasutada ja kuna üleeile tegin ahjus terve kana ning sellest oli 1/3 järele jäänud, oligi lihtne õhtusöögiidee olemas) ja piruka ning kringli vahel ''sulatasime'' Looraga memmesid :p
Andres: Nii hea, et ma täna kodus pole :D
Mina: ??!?? Mismõttes?
Andres: Noh, mõtle kui ma peaks seda kõike sööma...
Mina: Ihhiiii
Mitte, et minu tehtud asjad talle ei maitseks, pigem on tal viimasel ajal tõsine mure on figuuri pärast :p Oh neid mehi, onju!

Aga kanapirukaks on vaja:
500 g lehttaigent
500 g kana (küpsetatult, kui kasutad fileed, prae kergelt enne läbi)
100 g ananassikonservi
100 g sinihallitusjuustu
veidi majoneesi
1 muna määrimiseks

Lõika taigen kaheks. Rulli 1 osa lahti, pane peale kana tükid, veidi majoneesi, ananassitõkid ja kõige peale sinihallitusjuustu tükid. Tõsta teine taignapool sisule, suru ääred kokku ja määri lahtiklopitud munaga. Küpseta 200-kraadi juures seni, kuni pirukas on pealt kuldpruun :)

Et Andres oli ära, lapsed seda ei söö ja edasi läks kohe ''memmetamiseks'', siis pole siiani pirukat ise maitsnud - peaks hea olema, aga eks saame varsti teada - lisaks kringlile, mille peale memmesid ahju viskasin, sai kaasa tööle võetud ka see pirukas :)

Kolleegi eilne küsimus: ,,kuule, kas Sul on küpsetusmaania?,,, pani muigama ...naljakas, et ta sellest siiani aru pole saanud :p

Kevad käes, lumememmed sulavad!!

Liisi blogi on minu jaoks juba pikemat aega küpsetusetaloniks. Lisaks ilusatele piltidele, mis tõesti kutsuvad hammustama, on see punnis täis ka igasuguseid põnevaid ideid...
Üleeile õhtul avastasin selle tänu FB'le, kuhu Liisi selle idee sharenud oli - sulanud lumememmed! No kas annab vahvamat asja ette kujutada? Et Loora sügeles ka eile meie piparkoogitaigent kulutama, siis tegingi ettepaneku katsetusteks - poest marmelaadi, glasuurid olid juba olemas, vaja oli vaid toimetada :)
Kokku sai meil 27 memme. Võrreldes Liisi omadega on meie omad nirumad, aga esimeseks katsetuseks ikka head küll :)
27 memme jaoks kulus mingi kogus (sry, tõesti ei tea kui palju) piparkoogitaigent, marmelaadikomme (soovitavalt veidi kõrgemaid ja ümmargusi), 2 munavalgest tehtud glasuur ''memme'' jaoks ja värvilist glasuuri ninaks, silmadeks ja käteks. Et pruuni glasuuri saada, lisasin valgele kakaod, ninad tegin roosast glasuurist - nii oli kõige lihtsm :)
Hommikuks oli suhkruvaap mõnusalt kõvaks hangunud ja Loora sai kooli minnes kõigile klassikaaslastele üllatusena need kaasa võtta :)

Kodune trühvlitegu

Et homme on onu Ennul juubel, tekkis mõte teha talle midagi erilist, lisaks tema poolt soovitud/tellitud kringlile, mille tegemise homme hommikul ette võtan. Kuna ''kommitegu'' äsja õppimas käisin, oligi lihtne seda ''erilist'' leida - et katsetaks nüüd siis ise kodus ka, päris oma peaga :)

Sisud tegin kahest šokolaadist - tumedast ja valgest, lisades valgele sisule toorjuustu. Täidisteks valmistasin ette kirsid vaarikalikööris, aprikoosid ja kuivatatud jõhvikad rummis ning pähklid. Õhtul, kui Andres naabrite juurde läks (jäin koju, kuna mu nohu ja vägisi kallalehiiliv köha ei tekita just erilist

külasolekusoovi) ja ma jõulupallikeste kudumisest ära tüdinesin, hakkasingi vaikselt vormima. Kirss ja valge šokolaad; jõhvikas ja valge šokolaad; kirss, martsipan ja tume šokolaad; aprikoos ja tume šokolaad; pähkel ja tume šokolaad.. jne...jne. Algul panin kõik ilusti järjest, teades kus mingi komm täpselt on, kuid jah...kattešokolaadidesse kastmise ja purudega katmise järel (kookos, mandel, pähkel), olid ikka kõik segi :D Tean vaid, et need kandilised on aprikoosiga..või kas on?! Ah, on mis on..lootus on, et said maistvad :)

Et kattesegusid järele jäi, ja muidugi ka hunnik täidiseks ligunema pandud kirsse-aprikoose-jõhvikaid, kasutasin sulašokolaadid ära aprikooside katmiseks :) Ülejäänutest tuleb ilmselt uued kommid teha :)

Jõulupallid :)

Nädala alguses astus Averi meie tuppa mingi leht näpus ja uuris, kas ma olen kunagi kudunud jõulupalle? Jõulupalle?!?, mis need on??, oli mu esimeseks küsimuseks - ja siis ma nägin neid lehelt :) Ilusad lõngadest ja mustritega jõuluehted, alternatiiviks poesmüüdavatele ja maha kukkudes purunevatele :) Averi oli netis surfates sattunud Isetegija lehel jõulukuulide tegemise kampaaniale ja muidugi, vaadates neid pilte ei imesta, et tekkis temalgi isu katsetada. Ma jõudsin aga ette ;) Lõpetanuna viimase soki saigi siis katsetusega alustatud. Õnneks oli mul paar päeva aega olnud seda pallitegu seedida, sest ausalt öeldes ei saanud algul neid mustreid vaadates üldse pihta, mismoodi lõng palliks saab...kuid internet on lai ja veidi tuhnides leidsin jõulupalli kudumise õpetuse Dropsi kodulehelt. Vardad kätte ja tegudele! Esimesena tegin kõige lihtsama - selle punaste täpudega - sain hakkama küll. Siis olin juba julgem ja väljakutsena katsetasin Kihnu kindamustrit. Noh, ausalt öeldes olin väga hädas - nende lõngade kaasavedamine palli sees oli ikka paras peavalu. Ega ma ju ei taibanud esimesel korral punast lõnga ka valgega aegajalt keerutada, et see mustrilt mustrile paremini jookseks ja kiskuma ei jääks - kõik sellised nipid õpib iseõppija oma vigadest ju, kuid valmis ma selle sain ja vatti täis toppides ei jäänud teine isegi väga lopergune :p Kuusepuu mustriga olin targem - 3-4 silma järel keere lõngadele ja lõng jookseb sujuvalt seestpoolt kaasa :)

Tänane, ehk praegune viimane, see südamega, valmis kõige kiiremini ja sai nii Loora kui minu arust kõige armsam. Mustreid on õnneks palju ja jõululaadal nüüd jälle on, mida Looral müüa :) Midagi teistmoodi...kuigi neid eelmise aasta hitte, kellukaid, soovis Loora ka, et teeksin.

Sokid, sokid, sokid

Et lõngu, üliilusaid!, on varutud mitme sahtli jagu, siis olen neid otsast vaikselt ''ära'' kudunud. Merjega üksteise ees igapäevaselt tööl oma näputööga eputades, on mul valmis saanud praeguseks hetkeks 7 paari - Loora ja Eriku omad on eelnevalt juba piltidena ära toodud, need siis uued 5 paari. Tegelikult on sellel viimasel sokil veel paariline puudu, kuid küll seegi olema saab... Sokki kuduma hakates (hetkel, kui lõng oli veel keras - Regia Hand-dye Effect) tundus lõng mõnusalt pehme ja soe, kuid mida pikemaks sokk läks, seda kuidagi ''mitteõigem'' see mulle tundus - villa sisaldus on küll 70%, kuid teiste sokkidega võrreldes on ta kuidagi külmem...ja sellest tingitult võtsingi järgmisena käsile hoopis uue paari, kuigi nii Erikule kui Andresele see sokk meeldis. Teised sokid on tehtud 75%'lise villasisaldusega lõngadest -Steinbach Wolle Aktiv Effect (Eriku sokid ja siinsed ''alumised'') ja Aktiv Pronto (Loora omad ja siinsed punased/rohelised), Regia Worl Circus Color (sinisetriibulised keskel).

Lõnga kulu ühele paarile on umbes 100g ja et nii 100 kui 200 grammiseid lõngatokke on sahtlis endiselt omajagu, tuleb kindlasti sokikogumile veel lisa :)

Magus elu, ehk trühvlite ja käsitöökommide valmistamise kursus Lianni stuudios

Eile, 29.novembril, seadsin peale tööd otse, kella 18'ks sammud Lianni Stuudiosse, et õppida trühvlikommide isetegemise saladusi. Et läksin esimest korda, oli algul täitsa tegu õige koha kätteleidmisel, kõne Liisile aga päästis mu - stuudio asub endistes Apollo raamatupoe ruumides Tartu Kaubahalli hoovis :) Uksest sisse astudes sain esimese üllatuse osaliseks - fraas ''Sind ma siit küll leida ei lootnud'' pani mu mantli seljast ajamisele keskendununa kõrvale vaatama - seal seisis ammune töökaaslane Lembi MP-Reklaamtrüki aegadest :) Nojah, samad sõnad ka minu poolt, ei osanud oodatagi, et sellises kohas temaga kokku põrkame...näinud ei ole nüüdseks juba vist oma 5 aastat...?! Aga rahvas kogunes....ja kell 18 alustas kursuse eestvedaja, Margit Foht - hobikorras trühvlivalmistaja ja teistegi kokanduskursuste läbiviija antud stuudios - koolitust. Saime teada, et kakaouba kasutasid Mayad juba 6 sajandil, et hispaanlastest maadeavastajad tõid seda Euroopasse 16 sajandil ja alles 18 sajandil õpiti sellest tegema shokolaadi...eraldades kakaovõi kakaost. Saime maitsta ka päris ehtsat kakaouba :)
Peale pisukest teooriat hakkasime aga siis ise tegutsema, esimeseks käiguks sai shokolaadi sulatamine sisu jaoks - Margitil olid meie jaoks tegelikult erinevad sisud eelmisel õhtul valmis tehtud, kuid et näha, kui lihtne see on, tegime ise ühe ka kohapeal.
Siis juba istusime lauda ja juhendaja jagas igaühele kätte tükid erinevatest valmiskülmutatud sisudest - tumedast-, piima- ja valgest šokolaadist valmistatud ning täidised- pähklid, likööris leotatud kirsid, rosinad, jõhvikad, martsipani ja antigi luba tegutsemiseks. Esialgu vaatasime Lembiga üksteisele otsa üsna nõutult, et mis siis nüüd tegema peab, kuid siis näitas Margit ette ja edasi läks juba lennukalt. Tükike shokolaadisisu, valik täidisest ja pallikeseks/kandiliseks/ovaalseks ja taldrikule - järgmine...ja nii sai mu taldrikule 12 erinevat trühvlialget, mis erilist silmailu ausalt öeldes ei pakkunud... Edasi tõsteti need umbes 15 minutiks külma (kodustes tingimustes võiks isegi veidi enam hoida, aga meil ju tiksus kell kukil). Kuniks meie kommialged tahenesid, sulatasime eraldi vesivannides kattešokolaadid - jälle kõiki kolme sorti, tumedat, piima- ja valget šokolaadi. Ja siis läks jälle tööks - algas kõige ilusam osa, trühvlite katmine ja kaunistamine. Selleks, et kommike shokolaadiseks saada, on parim viis kasutada pikka tikku (juhul kui sisuks ei ole täispähkel - siis võiks kasutada kahvlit), torkad kommi tiku otsa, veeretad sulašokolaadis, lased enamusel šokolaadist maha valguda ja asetad taldrikule. KINDLASTI!!!! kasuta taldrikul/alusel küpsetuspaberit - muidu läheb kommide lahtisaamisega hiljem raskeks. Ja võimalusel kasuta tasast kandikut, mitte kaldus äärtega köögi oma - siis ei lähe trühvlid veerema :)
Kaunistamiseks oli meil erinevad aineid - pähklipuru, Marianne kommipuru, kakaopulber, kookoshelbed, jõhvikad, šhokolaadihelbed, roosinupud...ja julgematele isegi tšillipulber, mida mina siiski kasutada ei riskinud :) Aga nagu ka sisude puhul, ei ole ka kaunistamise juurs piire - lase vaid fantaasial lennata...

Ja nii mööduski see 2 ja veidi peale tundi imekiirelt. Õhtu lõpetuseks pakkis igaüks oma kunstitööd tsellofaani (vahetult enne seda olid trühvlid veel 5 minutit sügavkülmas, et lõpuni taheneda) - ei raatsinud keegi neid kohapeal ära süüa, ikka viidi kodustele - seoti kena paelaga kinni ja asuti teele. Tänud korraldajale, tänud Margitile ja toredatele kaastrühvlimeistritele - see õhtu oli soe :)

Koju jõudes ja kingikommid laulale pannes ei saanud lapsed just kaua oma näppe neist eemal hoida - kohe lahti ja suhu - maitsesid. Kommide kirjeldamine käis välimuse järgi, saamata aru, et ei mina ega keegi teinegi ilmselt oma kodus enam ei mäletanud, mis konkreetse kommi sisuks oli saanud... esimese korra eripära ilmselt :) Aga oluline oli, et emotsioon sai ülipositiivne - iga komm oli eriline ja maitsev Andres ütles, et need olid tema elu parimad kommid, mida ta üldse saanud on - olin nii uhke! Mulle endale sattusid kõik 4 kommi martsipani ja jõhvikasisuga, pähklid ja rosinad jäid teistele :) Kuid mis sest - tegemistuhina käigus saame jõulude ajal kindlasti erinevaid versioone katsetada - nüüd ju meisterdamine selge ja retseptegi saime omajagu kaasa ;)

Pildimaterjal on Liisi käest laenatud - tema on tubli ja agar fotograaf :)