28 detsember, 2015

Anelmaiset lillepõlvikud..

..ehk need, mis röövisid mult une..
Anelmaiset avastasin enda jaoks umbes kuu aega tagasi - üks vahva soomlanna, Anelma Kervinen koob neid ja need on lihtsalt võrratud. Tulutult üritasin tegijaga kontakti saada, et endalegi neid tellida, kuid kirjutasin ma kas inglise või soome keeles, miski ei mõjunud. Lõpuks leidsin Raverlyst nende õpetuse ja hakkasin ise tegema: õpetus  SIIN
Et kudumine on juba pikemat aega mu suur kirg ja vardaid suudan liigutada üsnagi nobedalt, sain esimese paari valmis 4 päevaga (ok, õhtuga). Kuigi ma nendega ise väga rahule ei jäänud, sündis sellest paarist 3 järgmist paari - koleegile ja kahele heale tuttavale.
Nüüdseks on 3 põlvikupaari valmis, üks ootel - igaüks imeline ka ilma lilledeta. Viimased, hallid, sain 2 päevaga tehtud - aga seda ka tõesti enamuse päevast kududes :)

Mitmed on küsinud FB's, et mitu silma mul varrastel on?
Esimesel paaril alustasin 12 silmaga vardal, pahkluu juures kahandasin 11'le ja jalalaba osa on kootud 10 silmaga vardal. Kaks järgmist paari (suuremale jalale) said alustatud 13 silmaga, pahkluust alates aga samamoodi jätkatud, nagu esimesel paaril :)
Vardad: 3,5
Põlvikud nr.1  - endale
Põlvikud nr.2 - Kadile
Lõng: Novita 7-veljestä

Põlvikud nr.3 - täiendatud variant

Põlvikud nr.3 - Ilonale - versioon 1



Aasta esimesel päeval sai ka neljas paar lillepõlvikuid valmis, siin nad on - lõbusalt värvilised:

Katrini lõbusad põlvikud (nr.4)





















14 detsember, 2015

Haapsalu rätt, numbriliselt sallide sarjas 48-s - Piibelehekirjaga


Mõõdud: 176 x 96 cm (pikim serv x kolmnurga kõrgus)
Lõng: 100% meriino 28/2
Värvus: lumivalge
Vardad: 3,0 /3,5
Äärepits külge kootud.


Üle väga pika aja sain taas katsetada rätikudumist. Et nende osas on mul ette näidata vaid 2 varasemat tööd, siis tundsin end alguses vägagi ebakindlalt.
Lihtsalt raamatust mustrit võtta ei õnnestunud, sest saaja sooviks oli kindlasti sallidel kasutatava piibelehekirjaga rätt…ja nii saigi töö alguse paberil - joonistasin ruudulisele paberile mustri kasvatused ette.
Edasi läks juba lihtsalt - ühest silmast alguses sai nädalaga 300 ja jäigi vaid äärepits. Mäletan hästi, et eelmise kolmnurkse räti puhul olin väga hädas äärepitsile silmade arvutamisega – nüüd raamatust seda lugedes ei saa aru miks – seega otsustasin eos, et sellele koon külge.

Miks ei loeta külgekootava äärepitsiga salle originaalideks? Ja miks kooti algselt äärepits eraldi ja õmmeldi seejärel? Teise küsimuse vastuseks on suure tõenäosusega see, et toona, päris alguses ei olnud olemas veel ringvardaid ja nii ei õnnestunud parimagi tahtmise juures äärepitsi sallile külge kududa!

Äärepitside võrdluseks saan omast kogemusest nüüd öelda, et:
• Külgekootav äärepits võtab tunduvalt vähem aega!
• Külgekootava äärepitsi sakid jäävad hoidma väga hästi (hoidmine ju sõltub ikkagi suuresti lõngast, mitte kudumise tehnikast).
• Külge õmmeldava pitsi puhul on kindlasti eeliseks tugevam ja konkreetsem (kahekordsest lõngast) välimine äär.

Kuidas mina edaspidi teen? Lähenen sallidele siiski ka originaalselt, ehk koon äärepitsid eraldi ja õmblen külge. Miks? Just selle konkreetsema välisserva pärast.

Nüüd tuleb aga sallikudumistesse väike, umbes nädalane paus. Üritan veidike sokkide ja kinnaste kudumist meelde tuletada.

Kaunist jõuluootust teile, kes te mul siin silma peal hoiate oma heade soovidega! Ivika