06 september, 2018

Õhkõrn Kristiina ja tema kaunis kootud pruutkleit

Kristiinaga saime esimest korda kokku juba eelmise aasta lõpus, mil ta ühelt kleidikoolituselt Tallinnas läbi astus ja oma kleidiideid tutvustas. Umbkaudu oli teada ka pulmakuupäev - aega oli mõnuga. Ja nii ongi hea, nii saan kõik kudumisplaanid varakult paika sättida ja jätta veidike ka varuruumi :)

Mustreid lapates jäime esialgu Silvia ja Jäälehekirja juurde, tegumoe osas jäid jutud lahtiseks. Et Kristiina on imepeenike, siis sobivad talle ju kõik moed, misiganes valmis teha annab.

Juuni keskpaigas, 16.juunil täpsemalt, lõin vardad uude kleiti - lõppotsusena sai põhimustriks Jäälehekiri ning paanidena seelikusse tõime ''mustriks'' Hagakirja. Tegumoe osas soovis tulevane pruut merineitsi stiili: põlvede juurde kokku ja siis ümber keha. Kudumine võis alata.


Proovi proovi nimega tegime reaalselt vaid 1 korra, siis kui seelikuosa oli peaagu põlvede juures ja edasi kudusin etteantud mõõtude järgi. Nädal enne üleandmist saatis Kristiina aluskleidi Tartusse ning selle järgi sai tehtud lõppviimistlus. Üllataval kombel oli mu 1 kodustest mannekeenidest just tema mõõtudes :)



Kuigi pulmad olid 11.augustil, tehtid ilufotod ära juba kuu alguses, ehk 31.juulil pistsin kleidi SmartPosti ja 2.augustil oli see juba pildistamisel üll.

Ja siin ta on, vaid 110g kaaluv kootud osa on imeõrn ja õhuline. Lõngaks villa-siid-kašmiiri (70-20-10%) naturaalvalge segulõng - minu lemmik.

Ilusat kooskasvamist teile, noored!