17 jaanuar, 2018

Unistuste kleit imekauni modelli seljas



 
Kõik, mida Sul on ilusaks suveks vaja, on üks lihtne kootud kleidike!
  



Kas teil on ka hetki, kus seda päris õiget lõnga õiges toonis nähes, lähevad jalad nõrgaks ja pea hakkab ringi käima?

Just nii juhtus minuga sügisel kui käisin külas Lõngalangil (Liinal) ja nägin riiulist SEDA lõnga. Ma olin endale lubanud, et ma seekord/tookord mitte midagi ei osta, kuid lõngariiuli ees murdusin siiski üsna kiirelt. Teadsin kohe, et sellest lõngast saab kleit. Kuu aega hiljem Tallinnas kleidikoolitust läbi viies sai ka selgeks, milline kleit – just samasuguse tegumoe ja mustriga kleidike oli Erikal toona kaasas ja see kõnetas. Tegelikult kui oleks saanud, oleksin Erikalt toona kleidi lausa ära ostnud, aga ta ei müünud…



 

Nii sai see lõng detsembri alguses varrastele ja valminud kleidike on teie ees! Lootsin selle kiiremini valmis saada, kuid reisil ei saanud 2 nädala jooksul kordagi vardaid kätte...

Imeliselt õrn ja kerge, ainult 93g kaaluv kleidike sobib nii suveks kui talveks. Vaatamata oma õhulisusele on meriinovill piisavalt soe ning tuju järgi valitud aluskleidi toon aitab täpselt õige meeleolu luua. Nii on kleidike justkui iga kord uus! Suvel piisab kleidi alla õrnast kombineest!

Soovid endale ka kootud kleiti? Tule ja proovi!
Kui oled suurusmõõdus XS-M, sobib Sulle SEE kleit. 


 


 

















Piltidel olev imekaunis modell Stefani on 165cm pikk ja suuruses XS/S. Samas on selline kleidike alati suurusnumbri võrra veniv ning võtab kenasti vormi vastavalt Sinu kehakujule. Venivus on kootud kleitide suur eelis, nagu strechkangast vormid <3
Kui aga tead, et see konkreetne kleit jääb Sulle siiski väikseks või lühikeseks, anna teada – koon hea meelega täpselt Sinule sobiva lõikega ja sobivas toonis.


Selle konkreetse kleidi hind on 280.-€ - sisaldab saatmiskulu Eesti piires. Aluskleidina on kaasa pakkuda lihtsa sirge lõikeline paksemast lükrast must tooni variant. Kleit asub Tartus – kui soovid seda kaugemal kandis proovida, kirjuta mulle ja lepime kokku.


Ilusat talve jätku!
Ivika 

12 jaanuar, 2018

Kleidile! Kleidile!


Ühel õigel naisel on alati valikut..ka kleidivalikut!

Eelmisel nädalavahetusel sain lõpuks valmis oma ''koolituskleidi'' ja juba kolmapäeval õnnestus kleit pildistamiseks ka stuudiosse saata. Et ühte kleiti pildistada on ikka väga lahja, siis korjasin küla pealt kokku varem kootuid ja kodust lisaks esimese ja teisena valminud kleidid..nii oli modellilgi ka vaheldust ja tulemus sai võrratu!




Mis on koolituskleit, tekib küsimus?
Korraldades ja läbi viies kleidikudumise koolitusi on sinna vaja alati mingit nö. näidist. Paaril korral on mul vedanud, mõned pruutkleidid on trehvanud samal ajal olema hoolduses ja siis olen nende omanikelt palunud, kas võin neid näidata. Aasta lõpus Pärnu koolituse eel aga avastasin ehmatusega, et pitskleidi koolitus küll, aga mida ma neile näitan? Õnneks on mul kaks kleiti kodus olemaa (esimese ja teisena kootud), täis kudumise ja mustrisobitusvigu, kuid mis seal ikka - kaasa said need. Tegelikult on ju iga ise läbitehtud viga ka hea, nende baasil tean kursuslastele rääkida ja näidata, mismoodi vead näha jäävad ja mida nemad peaksid vältima. Aga et oleks ikka ka silmale hea vaadata oleks, ja et ma nägin Tallinna kleidikursusel imelist valmis kleiti, otsustasin kursuste tarbeks eraldi pitskleidi teha. Sellise, mis endale ka selga mahub :)


see päris-päris esimene, aastal 2015

esimesele järgnes kohe teine :) 2015




















Meeldetuletusena:
Punane kleidike on mu päris esimene katsetus kleitide vallas. Hirmus suus soov oli ja hirmkiiresti sai ka valmis (nädalaga) - see viimane ei pane imestama, kudusin toona ju lausa labidavartega (3,5'ne varras) :) Kude on lähemalt vaadates üsna jube ja muster ei jookse sugugi nii hästi kui peaks - arvutusvead.
Sinise kleidi tellis aastal 2015 Loora endale - varda võtsin peenema, kude sai parem, kuid mustrite kokkusobitusvead tekkisid ikka. Neid vigu aga oskan nüüdseks vältida, ehk need vead olid vajalikud :)


Mul on hullult vedanud fotograafiga - Tjorven on nii hea silma ja stiilitunnetusega ja lisaks oli tal ka modell omast käest võtta (kes muide on superhea ratsasportlane!) - Stefani.
Tjorven on muide ka ise ratsutaja, mistõttu näiteks on tema tehtud võistluspildid alati väga väga hästi pildistatud - ta teab täpselt millist hetke jäädvustada :) Tema on käinud ka meie suuri sõpru pildistamas ja tulemus on olnud enam kui superarmas.




Oranzi kleidi lugu lugejad juba teavad - telliti Pärnusse ja sai liiga paras. Ehk see kleit jäi toona kappi seisma kuniks leidis täpselt õiget mõõtu kandja ja nüüdseks on juba üle poole aasta olnud kilomeeter eemal elava kena ''naabrinaise'' riiulis. Ja seda oligi fotosessiooniks nii hea lähedalt laenata.












just NII õhulised need kleidid ongi!
















Valge kleit on heegeldatud - esimene katsetus selles vallas ja leidis ka õnneks ''naabrinaise'' näol parajat mõõtu kandja. Muide, see oli suvel ta leerikleidiks!









Ja sellised nad said! Jah, õige! Kes märkas, siis seda nö. koolituskleiti (esimesel foto kõige tumedamat) antud fotode seas suure pildina polegi - aga tuleb, ma luban! Et see on nö. uus kleit, kirjutan selle kohta veidi pikemalt ja eraldi! Seniks mõnusat talve ja püsige lainel!

Ivika

29 detsember, 2017

Hiigelpikk vaikus ei tähenda lõppu!

Ehmatusega avastasin, et ma pole juba mitu kuud siia jõudnud...kas tõesti oli Grete kleit viimane, mille pilte näidata sain?
Ohh mind - mu vardad on ju kogu aeg käinud ja olen kudunud nii haapsalu salle, randmesoojedajaid kui sõrmusepatju...aga no kus on tõestus, fotod?
Väike ülevaade vaikuse perioodist:

Esimese kleidikoolituse emotsioon
28.oktoobril toimus mu päris esimene kleidikoolitus Tartus, kus osalesid juba 15 usinat ja tubli kudusõpra! Tegelikult ma kohe suurema auditooriumi ette ikka minna ei julgenud (15 naist on, uskuge mind, suur väljakutse) ja tegin kolmele katsejänesele esimese tunni vahetult enne seda. See andis arusaama, millele enam tähelepanu pöörata, kus võib tekkida küsimusi ja mis etappidest enam rääkida. Aga eks iga koolitus on andnud natuke lisa ja nüüd, peale 3 kleidikoolitust tunnen end juba päris kindlalt - seda enam, et esimene kursuslase poolt kootud kleit on valmis ja mitmed kohe-kohe valmis saamas. See on parim kiitus õpetajale! Et meil on kursuslastega ka oma leht näoraamatus, siis näen iganädalaselt kleidikeste sirgumisi. Sealtkaudu saavad kõik kursusel osalenud ka peale koolitust abi ja nõu, kõik ju ei pruugi meeles püsida :)

Teine ja kolmas kleidikoolitus toimusid novembris Tallinnas ja detsembri alguses Pärnus - igati meeleolukad ja inspiratsiooniandvad. Nii äge on tunnetada õhinat ja uudishimu, tunda kuidas sõrmed ja vardad sügelevad alustama :)
Ja vahepeal ju olid ka väiksemad (sallikooolitused) ka Tartus ja Viljandis - taas soojad kohtumised ja toimetamised. Ma olen uhke, et Eesti naised on käsitöölainel.  


Kleidioolitustega liigun aasta alguses Rakverre, 20.-21.jaanuaril ja siin on veel vabu kohti!
Kõige kiiremaks registreerimiseks kirjutage mulle otse: haapsall@gmail.com  

Edasi on plaan jõuda Saaremaale, kuid tundub, et hetkel ei saa me veebruari gruppi täis...samas on Tallinn taas ootel...ma jõuan ka sinna!




..ja nüüd ehk isegi kõige olulisem - terve see sügis ei lastud mul nädalavahetustel laiselda - ma käisin üle väga hulga aja ''koolis'' ja tänu sellele oli mu ainus täiseti vaba nädalavahetus 18.-19.november. Tunnistan, tempo ajas vahepeal hulluks, sest ega siis koolitusel me vaid laupäeviti tööd teinud - nädala sees tuli etapiti muudkui äriplaani kokku kirjutada, kuni siis 25.novembril seda ka kaitsesin. Edukalt :) Uuel aastal näeb tänu sellele ilmavalgust tuttuus käsitöökudumite ja -koolituste firma :)Sellest kõigest aga siis juba uuel, peagi algaval aastal! Seniks püsige kudulainel ja hoidke vardad soojas!






Aitäh, et olete olnud minuga ja lähme aga koos edasi!
Ivika

19 september, 2017

Grete pruutkleit - ikka kootud :)

 Grete ja Ragnar abiellusid 16.septembril 2017 Rocca al mare Vabaõhumuuseumis...

Oma kleidisoovist andis Grete teada väga varakult - juba jaanari alguses potsatas mu postkasti kiri koos kleidi joonistega, mustrite ja omapoolsete ideedega. Perfektne joonistus, mille baasil olin lausa kade, et keegi oskab end nii ilusti pliiatsiga väljendada. Ta teadis väga täpselt, milline tema kleit peab saama. Mustrivalik oli läbimõeldud ja põhjendatud - kaheksakannad kleidi alläärde oli paigas, põhiosa mustrivalik sai tehtud sirelilehe ja poollehekirja vahel koos õige pea. Mulle väga meeldis ka see, et Grete tuli minuga eelnevalt kohtuma nii Tallinna sallikursuse ajal kui ka mai alguses toimunud Sagadi mõisa pulmamessil. Seal sai ka üht kleiti juba selga proovitud, et teada, kuidas tema kleit peab hoidma jääma.. Otsesuhtluse käigus on alati lihtsam oma ideid edasi anda ja koos nuputada, mis oleks see päris õige. Ja nüüd, pilte vaadates, tundub et kõik saigi just nii õige nagu pidi. Grete imeilusad paksud süsimustad juuksed valge kleidiga kooskõlas teevad temast nagu Lumivalgekese - kas pole?
Mai lõpus mil Cäroly pruutkleit üle sai antud, sai koheselt varrastele Grete oma. Et kleite oli sel suvel 3, pidin ainult hoogu andma, et kõik ikka õigeks ajaks valmis saaksid. Õnneks olid kaks esimest pruuti tõeliselt varajased ja nende kleidid said paar kuud enne tähtsat päeva valmis :)
Grete kleidi kudumiseks kulus vahemik 29.maist 12 juulini, ehk ikka tubli 6 nädalat. Allääre laius sai 3,6 meetrit ja ainuüksi kaheksakannalist portet kudusin 1,5 nädalat. Käistega oli ka paras nali - pruudi sooviks oli, et need oleks kolmveerandised. Kudusin valmis oma tütre järgi ja sain aru, et said lühikesed. Harutasin õlakaare osa lahti ja tegin uuesti - ikka jupi maad pikemad, kuid viimases proovis olid need ikka liiga lühikesed :) Kleidi üleandmise leppisime kokku ülejärgmiseks päevaks ja nii ma terve teisipäeva kudusingi kolmandat korda käiseid. Nüüd said need sellised nagu oli Grete sooviks olnud. Õnneks on käistega lihtne, üles pidingi mõlemal korral võtma vaid õlakaare jao, aga ikka kulus ümbertegemisele terve 1 päev. Et see oli aga viimane detail, siis ei tunnetanud enam ajasurvet.


Koostööd aluskleidi osas tegin taas Jaanika Stuudioga, kes suudab pakkuda laitmatut kvaliteeti ja teenust – aitäh Jaanika! Tulemus on teie ees imekauni pruudi näol. 
Ja kes ei mäleta, siis kohtusime me Jaanika endagagi tänu kootud pruutkleidile - tema astus altari ette minu kootud komplektiga 2016 aasta mai alguses.

Üllatuslikult koondusid sel aastal minu pruutideks eranditult pealinna neiud, ehk proovide tegemiseks pidid pruudid päris pika teekonna ette võtma ja Tartusse tulema. Grete puhul saime hakkama 3 prooviga – seega ärge kartke, elamist pruutkleidi valmimise ajaks üürima ei pea!

Õnne ja armastust teile!

Fotod: Helena Veldre



05 september, 2017

Minu haldjapruut Liilia


Ajal, mil metshaldjad Viru raba servas õhtuudu ootasid, jalutas üks julge haldjapruut läbi nende radade õnneliku abielu poole…
Õnneks on ju tegelikult vähe vaja – armastatud kaaslasest piisab, kellega koos ühiseid sihte seada, käsikäes tulevikku vaadata. 2.septembril abiellus imekaunis Liilia, kandes pulmapäeval kootud kleiti, minu kootud.

See lugu aga sai alguse tunduvalt varem…

…selle aasta 9.aprillil sain ma esimest korda Liilialt kirja ja pildi tema unelmate kleidist, mis küll ei olnud kootud, kuid mis andis ettekujutuse tegumoest. Foto võttis kukalt kratsima, sest seljaosa ei olnud ma seni nii lahtisena kellelegi kudunud. Paar kirja edasi-tagasi, korra kokkusaamist mille ajal oli mul talle reaalselt näidata Mirjami kleiti, mis omakorda andis Liiliale teadmise kleidi raskuse osas (ausalt, no keegi ei kujuta ette, et kleit võib olla NII kerge) ja kleit saigi otsuse. Ka muster sai juba toona kokku saades paika.

Oi, kuidas ma hindan ettemõtlevaid pruute ja mind on sellistega ka õnnistatud. Mida varem saavad asjad paika, seda lihtsam on ka mul oma ajaga arvestada. Sellel suvel sai kleite suisa 3 tk üksteise järgi seatud ja see varane plaanitegemine oli hädavajalik, et keegi ei jääks kimpu.
Aga inimene plaanib, jumal juhatab…ehk Liilia kleidiga jäin tegelikult ikka natuke viimasele minutile..täpselt nädal tagasi sai see üle antud – 4 päeva enne pulmi. Tunnistan, ma lihtsalt väsisin vahepeal ära, nii ära, et tervelt nädalajagu ei võtnud augusti alguses vardaidki kätte. Teenisin sel ajal heegeldusjumalat ja aitasin tütrel Ihaste päeva tarbeks heegelmõmmisid teha.

Aga nüüd muu jutu kõrval kleidist ka:
Mustrivalik pani paika kudumise suuna, ülevalt alla. See tekitas minus teatud ebakindluse, mis omakorda venitas kleidi valmimist. Kuni esimese proovini (kokkulepitult pidi kleit olema tolleks hetkeks vööni olemas) tundsin ärevust, kas ikka sobib ja kuidas istuma jääb. Ja ega see olematu seljaosa ka just julgust ei andnud – kui suured ribad käeaugu äärde teha, et üle õla alla ei vajuks, oli trikiga küsimus J Aga kudumata ei saanud jätta, sest esimeses proovis oli ju vaja midagi selga tõmmata! Olematu jupike kootud kleidist kaasas, aluskleit pelgalt väljalõigatud ja kokku traageldatud, saime Liiliaga kokku juuli lõpus – imetlen Liilia usku meisse, sest alguses, väikse jupina, on kleit ikka suhteliselt ilmetu, kuid talle meeldis see juba siis.Teises proovis oli kleidike juba peaaegu põlveni… Kolmanda proovi tegime õmblejaga kahekesi – selleks hetkeks olin saanud kindluse, et kõik sobib ja lasin rõõmsalt lõpuni välja. Et aga mustris ei olnud nuppe, mis annaks kleidile teatud vajamineva raskuse sirgelt hoidmiseks (kudum on ju imekerge!), heegeldasin alumisse äärde ca 500 väikest pärli. Õnnetuseks olid needki kerged, kuid oma vajaliku ’’jume’’ hoidmise osas nad siiski lisasid. Kleidi kaal kokku tuli vaid 110g!


Et saada kleit ka altäärest ’’kaharaks’’ ilma tüllita, mis teeb alati aluskleidid kaalukaks, otsustasime sel korral tantsupaela kasuks. Ja tundub, piltide baasil, et hästi otsustasime.


…ja selline ta sai…haldjakleit Liiliale…

Ajavahemik, mil seda nokitsetud sai oli 14.7 – 29.08.17













Õnne noored, teile! Hoidke ja austage üksteist!

- Ivika -