Rabarberi-kookosekook, see õige!

Rabarberi-kookosekook

Juba mitu päeva (pühapäevast alates) ei ole midagi küpsetanud. Õhtud on kuidagi nii ära kadunud...ja pigem olen end teleka ette kerra tõmmanuna õhtust filmi nautinud kui köögis mütanud. Täna sai aga see mõõt täis - poest või ning igaks juhuks 3 apelsini korvi, ning koju (igasugu muud kraami ostan vahelduva eduga igaksjuhuks peaaegu iga kord poes käies (shokolaade, halvaad, kookoshelbeid, mooniseemneid, martsipani jms). Aga kooki valima hakates olin dilemma ees - Andres oli porgandeid ostnud, mis tekitas isu porgandikooki katsetada, kuid ei leidnud seda õiget (st. retsepte oli, kuid puudusid olulised koostisosad, nagu ntx kreekapähklid või vahukoor vms.) Et eile ostsin endale ka lõpuks suure muffinipanni, siis sai muffinitele mõeldud (viimatitehtud martsipani-rabarberi omad olid ju head)...veel mõtlesin midagi apelsiniga katsetada...apelsini ja porgandiga, kuid taas, ikka jäi mingi osa puudu. Perenaine.ee lehel surfates leidsin aga SELLE!!, naabrinaine Karini koogi ;) See, mida milallgi otsisin ja ei leidnud...ja nüüd puhtjuhuslikult komistasin. SEE on see õige! Jäätisega....mmmmmm...S.U.P.E.R!!
Ja selline ta sai - retsept ka kirja
Põhi:
100 g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 muna 
1 dl nisujahu
1 dl kartulijahu
1 tl küps.pulbrit
1/2 dl piima
sisu:
5 dl rabarbereid tükeldatult
1 dl suhkrut
kate:
50 g võid
1/2 dl suhkrut

Otse ahjust

1 muna
1 tl vaniljesuhkrut
3 dl kookoshelbeid


Kuumuta ahi 175 kraadini ja valmista ette ümmargune 24cm läbimõõduga koogivorm.
Vahusta või suhkruga, lisa vahustamist jätkates muna. Sega omavahel taigna kuivained ja lisa koos piimaga võisegule. Sega vaid nii palju, et tainas oleks ühtlane.
Kalla taigen koogivormi, silu pealt ühtlaseks ja puista peale õhukesed rabarberitükid, mis oled eelnevalt suhkruga kergelt läbi ''kloppinud''. Küpseta u.30 minutit.
Sega omavahel katteained ja vala rabarberitele. Küpseta veel 15-20 minutit, kuni kook on pealt kuldkollane.Serveeri veel kergel soojana koos külma vaniljejäätisega - ja valmistu keelekaotuseks :)


Head isu!

Meeleolukas sünnipäev Emamerel 29.mail

Pildimaterjal segiläbi, kuid siiski ülevaatlik. 

Matka alustasime kell 15.00 Ihastest, autodega Kavastusse ja teele. Kella 00.30 paiku maabusime teistkordselt Ihastes, et ööle minna. Tubaselt sai veel Euroviisionile kaasa elatud ja siis tuttu. Kuigi Loora oskas end öösel haigeks sättida - oksendas ja hommikuks oli palavikupoiss ka ligi. 

Matk aga kulges siis lõbusas seltskonnas Emamerel seilates.  Et kohe tripi algul selgus, et olin kartulisalati ja rosolje koos suitsulatikaga koju külmikusse unustanud, saigi suund Ihastele. Karjääris oli sauna- ja ujumispeatus, siis Ihastes külmkapi-peatus ja edasi sildade alla. Jalakäijate silla all aga läks nukraks - nimelt oli veetase liiga kõrge ja silla alt läbi saades ei olnud saunakortsnal enam mütsi :p Iga järgmine silla läbimine tekitas kõhedust...kas nüüd ikka mahume? Kuid läks õnneks, madalamaid sildu ei olnud :)
Õhtune Tartu on ilus! Ja rahvas sõbralik, eriti see, kes ka vee peal purejatsid. Iga mööduva alusega sai lehvitus jagatud :)

Ja tegelikult, pilte vaadates pole sõnu vajagi, kokkuvõtvalt - nii ma siis vanemaks taas saingi :) 

Sünnipäevast tagantjärele

Reedel oli siis ''suurpäev'', mil numbriliselt aasta vanemaks sain. 

Äratus oli üliarmas - kell 6.00 tirises Eriku telefon, millest ma ärkasin. Sain aru, et tglt ei oleks veel tohtinud - pigistasin silmad kõvasti kinni ja ''magasin'' edasi. Varsti tammus Andres kolmandalt allakorrusele...siis läks lahti üks suur sosistamine. Mingil hetkel oli kuulda, et saabus ämm...siis tuli Andres korra üles - arvasin, et nüüd...aga ei...läks alla tagasi. Veel veidi sosistamist ja...siis tuldi lauluga, kolmekesi. Suur lillekimp, Erikul omatehtud küpsisetort ja Looral kaart - niiiiiiii armas hommik :)

Ämm ootas all, kuna kartis kõrgusi.All ootas mind veel lillekimp, raamat ''Ravitoitude retseptiraamat'' ja kohupiimakoogid. No mis sa hind oskad tahta :)

Ettevalmistusest aga ka:

Kodus oli endiselt remont, seega ei saanud mõttessegi tulla millegi tõsisema valmistamine. Tordid ntx tellisin Kristinalt (Andrese kolleeg), kes teeb üliuhkeid martsipanikattega torte. Sisust ei teadnud kuni maitsmiseni midagi, oli vaid kirjeldus ja et see tundus huvitav, olingi julge - ja ei pidanud kahetsema! Tordid olid superhead, lisaks ilule :)

Et aga lauale ka midagi asetada, tuli päev enne tõsiselt mõtlema hakata. Surfasin netisavarustes ja õnneks on meil hobikokkajaid küll ja enam, kes oma retsepte jagavad - neljapäeva õhtu möödus nikerdades.

Et korra oli vaja siiski kööki kasutada, olin taas dilemma eest - kanafilee sain praetud ämma juures allkorrusel, et aga temal ei tööta ahi, pidin tortillakorvikeste küpsetamiseks naabrite poole pöörduma :D Egas midagi, pann kätte ja teele. Hea oli, et Karinil oli oma reedesele sünnipäevalapsele tordipõhjad valmis tehtud, sain kohe oma tavaari ahju visata :)

Aga nii see sünnipäev sai, Mihhailiga kahas katsime laua ja sellele sai:

suitsulatikas (Mihhaili eri)

Imehea pitsakringel (Mihhaili tütre maitsev küpsetis)

Tortiljakorvikesi kanaga 

Leivakesed singikreemiga

Leivakesed heeringakreemiga

Kirsstomatid-mozzarellaga - tikk läbi ja taldrikule.

Lavashirullid lumekrabiga

Soolased trühvlid krabinuudlite ja suitsulõhega

ja magusaks:

Tort ning erinevad trühvlid, millest ka eelmises postituse ülevaate andsin

Retseptid ka kirja, kuna neljapäeval leitud nippidest ei suuda enamusi enam taasleida..otsi kuidas tahad. Printisin nad endale välja ja nii nad jäidki vaid paberkandjale (lisaks oma Google Docs'le)

Singikreem:

150 - 200g maitsestamata toorjuustu

150g suitsusinki

2-3 spl majoneesi

Viskasin kõik köögikombaini, lasin seguks ja tõstsin külma. Kaunistuseks lõikasin peale rohelist sibulat. Sobib rohkem saiaga, aga hea oli leivaga ka - üsna intensiivse maitsega sai.

Heeringakreem:
180g suitsumaitselist heeringafileed õlis

180g toorjuustu

1 paprika

Kuivata  majapidamispaberi vahel heeringafileed õlist, mikserda köögikombainis peeneks koos toorjuustu ja paprikaga ja aseta külma. Kaunistuseks kasutasin taas rohelist sibulat (kuna unustasin reedehommikuses hullumajas tillivarred kaasa võtta kasvuhoonest)

Krabinuudlipallikesed õrnsoolase forelliga

3 viilu röstsaia
200 g krabinuudleid
100 g õrnsoola forelli
200 g krevetimaitselist Merevaiku
sidrunipipart natuke(võib ka pigistada väheke sidrunimahla ja purustatud pipart)viimane on isegi parem,sest sidrun toob maitse paremini esile.

Rösti sai ahjus ja riivi jahtunult. Lõika forell ribadeks, sega krabinuudlite ja Merevaiguga. Maitsesta ja veereta trühvlisuurused pallikesed. Paneeri röstitud riivsaiaga ja lase maitsestuda.

Lavashirullid lumekrabiga
1 lavashi jaoks
pool karpi kurgi/tillimaitselist toorjuustu
100 g lumekrabi tükeldatuna lavashile
lehtsalatit vastavalt lavashi suurusele


Määri lavash toorjuustuga, murendas peale lumekrabi tükid ja kõige peale aseta lehtsalati lehed. Keera lavash rulli, lõika parajateks ''viiludeks ja lase maitsestuda 2-3 tundi.

Tortillakorvikesed kanaga

6 suurt nisutortillat

400 g ribadeks lõigatud kanafileed
2 sl õli
1 sl Meira grillmaitseainet
1 sl Tai magusat tšillikastet
3 kuni 4 talisibulat
3 sl majoneesi
jääsalatit

Lõika tortillad neljaks sektoriks, suru iga sektor muffinvormi põhja, nii et saad "korvikese". Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 8-10 minutit, kuni tortillad on servadest veidi kuldsed. Tõsta korvikesed ettevaatlikult metallrestile jahtuma.
Valmista täidis. Pruunista kanafileeribad pannil õlis, maitsesta grillmaitseainega. Jahuta.
Haki sibulate valge osa, majoneesi, tšillikastme ja jahtunud kanatükkidega. (Soovi korral lisa ka veidi sidrunimahla).
Lõika jääsalat õhukesteks ribadeks, jaota need tortillakorvidesse. Tõsta peale kana-majoneesisegu ning kaunista hakitud rohelise sibulaga.

* Tortillade vormimise hõlbustamiseks võid neid esmalt 5-10 sekundit mikroahjus soojendada.

Et ma eraldi asjadest fotosid ei teinud, siis tuleb igalühel need ise olemasolevatelt fotodelt vajadusel üles otsida :P Kiireks läks lihtsalt....

Pidulik laua-avamine oli reedel kell 14.30 :) Külalisi oli kuhjaga, lilli veel enam. Vahva kingitusena ei saa märkimata jätta 2 tomatitaime, mis aknal kasvavad (lisaks 8'le, mis kodus kasvuhoones) ja isiklik T-särk varuosade valmistajalt Mikult :) Ning reedest alates on ka uhiuus draakonipuu mu kontorilauda kaunistamas :)

Edasi läks sünnipäev laupäeval mööda Emajõge parvetades, aga sellest juba järgmises peatükis :)

Trühvlitegu

Et kodu põhiosa kasutamine on hetkel nagu ta on, tuleb veidi ette mõelda - täna ja homme ei pidavat kööki üldse pääsema, seega tuli eilsest viimasest võimalusest kõik võtta - tegin reedeks kommid valmis. Tööl oli hommikul veidi vaiksem ja surfates netiavarustes, leidsin üsna palju trühvliretsepte, mida siis omades variatsioonides sai valmistatud - algretseptid ja ideed on pärit Liina Blogist


* Marianne trühvlid olid need, mis eriti mõnusatena kirjelduse järgi tundusid, neist siis alustasin, kuid põhiretsepti kasutasin lõpuks siiski vaid koostisosade algsel valimisel ja ideetasandil - minu Marianne trühvlite jaoks oli vaja selliseid asju:

2 dl vahukoort
200 g valget šokolaadi
80-100 g Fazer Marianne Crush kommipuru
1 pits vana Tallinna kreemlikööri
1 suur spl maitsestamata toorjuustu

Sulata šokolaad vesivannil, lisa juurde keemiseni kuumutatud vahukoor, millesse on segatud toorjuust ja liköör. Sega kõik ühtlaseks, lisa kommipuru, sega ja vala tahenemiseks eraldi karbikesse. Tõsta tunniks sügavkülma.
Võta teelusikatega paraja suurusega tükk ja veereta käte vahel ühtlasem pall- seejärel kukuta pall kkommipurusse - tõsta vaagnale või väikestesse kommivormidesse. Säilita jahedas.

* Teisena võtsin tegemisse Konjakitrühvlid


250 g tumedat šokolaadi (kasutasin 75% kakaosisaldusega)
1,5 dl vahukoort
veidi toorjuustu
pits konjakit
Katteks Viener Nougati puru

Sulatasin taas šokolaadi vesivannil, lisasin keemiseni kuumutatud koore ja konjaki. Tahenema peaks mass sügavkülmas vähemalt tunni ja tavalises külmikus isegi kuni üleöö.
Seejärel vormi lusika või näppude abil massist pallid ja tõsta küpsetuspaberile. Mina kasutasin kattekihiks Viener Nougati tükikesi, mis andsid neile mõnusalt siilise olemise (menutades Maiuspala komme, ainult kattevärv on teine)

* Ja kolmanda variandina tegin Mandlitrühvleid oma retseptivaramust.

200 g tumedat šokolaadi (oleksin pidanud kasutama piimašokolaadi, kuna ise ei ole mõrušokolaadi fänn)
1,5 dl vahukoort
150g jahvatatud mandleid + 100g mandlilaaste
1 spl maitsestamata toorjuustu (oleks võinud isegi rohkem, mass külmus liiga kõvaks sügavkülmas)
Katteks jahvatatud mandlipuru.

Sulatasin taas šokolaadi vesivannil, lisasin koore, mis oli keemiseni kuumutatud ning millele oli juurde segatud toorjuust ja mandlipuru + laastud.
Siia võiks lisada isegi rohkem toorjuustu, kuna tunnike sügavkülmas muutis kommimassi jube raskelt vormitavaks. Loodan, et tavakülmikus seistes asi vähe paraneb :)
Tunnike sügavkülmas ja taas lusika ning käte abiga pallid, mis veeretasin parema väljanägemise saavutamiseks mandlipurus.

Et minu kommikarpideks on Raffaello metallist karbid, panin mandlitrühvlid eristamiseks valgetesse kommivormidesse, kartusega neid hiljem segi ajada. Samas, Nougati ja mandlipuru nii lihstalt segi ajada ei olegi võimalik nagu hiljem selgus :)
Degusteerimine reedel, 25. mail kell 15.00 :)
Eraldi kommidest pildid õhtul (või siis juba maitsmise ajal...täna vist ei pääse enam külmakapini)

Remont, ehk kellel on kõige rohkem asju, on võidumees!

Et naabritel oli pühapäeva hommikuks plaan teha elus esimest korda sõrnikuid (erinevalt minu emast, magusaid), olime õhtu lõppedes oodatud ka pühapäevaks hommikusöögile kella 10.30'ks. Kokkulepitult tegin ise selleks hetkeks pannkoogid, sulatasin maasika- ja mustikamoosi ja kell 10,31 seadsime sammud diagonaali läbi aia - meie aedade nurgad on koos ja kaht aeda ühendab vahva värav metsviinapuuväätide vahel :) 
Laud oli kaetud päikeseterrassile - mõnus koht, kuhu hommikupäike soojalt paistis.  Meil kahjuks hommikukohvi juua nii, päikeses, ei olegi võimalik, kuid samas saame nautida õhtupäikese paitust rõdul :)
Sõrnikud olid maitsvad, pannukad ka ja nii sujuvalt libises jutt meie kauaplaanitud remondile. Naabrimehe küsimuse peale kuna alustada plaanime vastas Andres, et kasvõi homme...temal ju nädal pujhkust ees ootamas :) 
Eile trennist koju jõudes seisid Loora ja Andres mul trepi peal vastas, mõlematel üsna kavalad näod ees. Ei läinudki pikalt kui sain tõe teada: remont algab homme!, kilkas Loora. Minu koju jõudmise ajaks olid lapsed issiga suutnud tühjaks teha enda toa kapid ja ühe laudadest välja vedada koroona tuppa...ülejäänu ootas ees. Ühe õhtu jooksul pidime tühjaks tegema kõik kolm tuba, meie- , laste magamistoa ja kööktoa. Kui keegi teeks võistluse teemal: kellel on surres kõige enam asju?, oleksime me raudselt esiviisikus... Üsna lootusetuna tundus kella 22 ajal, et me üldse selleks kõigeks suutelised oleme - lastetoa olime enam vähem tühjaks vedada suutnud, kuid meie magamistoa kapid olid endiselt puupüsti asju täis...sama kööktoaga. Hea, et maja on suur - on kuhu end ümber kantida, kuid ega ma hästi ette küll ei kujuta, mismoodi täna koju minnes asjad on. Õnneks pidi maalritel, kes tänaseks kohale olid kutsutud, aega olema vaid nädala lõpuni - lootus on, et selle ajaga saab siiski suurem töö tehtud. Põrandad ja lagi ei tekita enam (ma loodan oma naiivsuses) nõnda palju sodi :) 
Muidugi olen hetkel veel üsna nõutu oma sünnipäeva osaski, kes teeb toidud...ja veel suuremaks küsimuseks ilmselt on, kus ma need teen :p Aga üks päev korraga - elame/näeme :)
Loora kui meie pere kroonik, uuendas ka meie tahvlikirjet (eelnevalt seisis seal info suurpuhastuse kohta), et 21.mai kolisime asju ümber ja 22.mail algab remont.
Õhtu oli ju iseenesest põnev, just selle eesootava tõttu. Lastele sai veel asemed tehtud nende tuppa, kust mööbel oli välja veetud - põrandale. Meie magasime veel omas voodis, mille Andres hommikul pidulikult kokku pani :) Tänase osas saame näha, kuhu küljed maha keerata õnnestub - kolmas korrus on õhtuks paras saunalava ja kahjuks on konditsioneer vaid 2. korrusel :D


Nädalalõpueriks võib lugeda ka seda, kuidas ma päikest võtsin, samal ajal sokki kududes :D Kusjuures sokid said valmis :)  ja mina olin õhtuks tulipunane :p kirudes end...

Veel olin nädalavahetusel aktiivne - sõitsin rullidel läbi 16,38 km (laupäeval) ja rattaga 20,09 km (pühapäeval).Vaatamata sellele aga ei ole kihlveo teemaga eriti head lood - õnneks kummalgi poolel :D Kaal näitab vahelduva eduga aiateibaid (48,6'st kuni 49,9'ni kõikudes) ja mitte ei taha allapoole minna kui ta parasjagu just on (3 päeva peale algust leidsime, et hulga lihtsam oleks olnud teha juurdevõtmise võistlus)...aga noh, ju siis nii ongi õige - praegu veel.

Rabarberi-kookosekook pühapäevahommikuses päikesepaistes

Mõte sellest koogist sai alguse laupäeval kui kuulsin plaanist naabritega grillimisest. Alguses oli suts segane kummas aias grill toimub, kas meie või naabrite, kuid kõne Karinile selgitas selle kiirelt - olime oodatud külla :) Et kell oli üsna mitu, lükkuski koogitegu pühapäeva.

Retsept Liisi blogist

Kas kasutasin suuremat vormi või sai taigent siiski ettenähtust rohkem ei tea, kuid minu kook sai tunduvalt paksem :p Kuid vaatamata sellele, hea minu jaoks. Kookos ja rabarber tõesti sobivad kokku :)

Rabarberi-kookosekook
300 g võid
200 g suhkrut
3 muna
200 g jahu
100 g kookoshelbeid
200 g rabarberit

Vahusta toasoe või suhkruga kohevaks, lisa ükshaaval munad. Sega juurde jahu ja kookoshelbed. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud suuremasse ahjuvormi. Viiluta rabarber ja puista taignale. Küpseta 200-kraadises ahjus 15-20 minutit. Serveerimisel puista peale tuhksuhkrut.

Autost, kihlveost ja villastest sokkidest

Eelmise nädala kolmapäeval, 9.mail, näitasin meistriklassi parklas tagurdamise osas, sain pihta ühele tume-tumesinisele audile. Tagajärjeks sellel mõlkis esitiib ja välja poleeritavad kriimud Otto ''tagumikul'' - mul on heam autu. Et olin üsna ähmi täis ja kohapeal 1 suvaline tüüp abi pakkus audi kordategemisel, leppisimegi kokku, et mina maksan, tema teeb ja audi omanik hindab. Laupäeval sain kõne üsna varahommikul, et auto on tegemises, aga esistangel olevaid kriipse poleerimisega siiski välja ei saavat, taheti raha juurde 100.- euri :o. Et kokkuleppe hinna andis tema, leidsin et see pole väga aus - andis ju tema siiski selle hinna ja lubas sellega asjad korda teha. Pühapäeva hommikul oli uus kõne, auto olevat valmis ja maksku ma raha ära. Laupäeval olin palunud endale pildid meilile saata, mida noormees olevat teinud, kuid sinnani neid saadetud ei oldud. Saime Marttiga kokku (Martti Soovares) - kirjutas kenasti arve, millele palusin 3 päeva maksetähtaega, kuniks saan veenduda, et auto siiski ka oli tegemises. Palusin saata endale ka audi omaniku telefoninumbri, kuid too pidi minuga niikuinii ühendust võtma.. 

Kolmapäev - ei pilte, ei numbreid. Sõnumi peale saadeti neljapäeval foto auto esitiivast (koos esirattaga)... Palun telefoninumbrit - vaikus. Ei helistanud ka autoomanik ise, kuigi oli tegijale lubanud.. 

Pühapäev - Martti kõne mulle, et raha pole. Minu küsimuse peale ''mille alusel ma maksma peaksin'' raiuti oma, auto on tehtud. Aga tõestusmaterjal ju puudus? Ulatasin telefoni Andresele, kes reeglina suudab kõik probleemid alati inimestele rahulikult selgeks teha, kuid isegi tema läks maru - tüüp oli täiesti süüdimatu, saamata aru, et sellised asjad usalduse peale ei käi ju. Liiatigi, kui Fie-na peab ta esitama raamatupidamisse andmeid mis auto, kelle auto jne ja tal puuduvad igasugu pidepunktid. Martti ise viskas lausa toru ära...Pealelõunal saabus sõnum telefoninumbriga...mis asus levist väljas. Eile sain lõpuks audiomaniku kätte, asja üle vaadatud ja tõesti, auto oligi tegemises käinud. Pilt aga, mille Martti saatis ei vastanud küll sellele autole :p Noh, vähemalt saan mina asja enda kaelast ära..aga õpetuse sain küll - igasugused sellised asjad tuleb lasta läbi kindlustuse :)

Samal teisipäeval, siis kui Andres kaaluga koju jõudis ja mina kaalushoki sain, hakkasin korralikuks. Eilehommikuse seisuga olin kaalunäiduks saavutanud 49 kg. Eesmärgini on jäänud 1 kilo...mille saavutamine on tglt kõige keerulisem. Eile tuli ühe koostööpartneriga juttu kaalunumbritest, mispeale sai sõlmitud kihlvedu - kumb saavutab ennem oma soovkaalu, minul -1 kilo sealt, kust eriti maha võtta pole ja temal -5 kilo sealt, kus ''kraami jagub'' :p Esimeseks võiduks oli päevase jäätise mittesöömine, mille kolleeg Katrin üritas nurjata, tulles Kavastusse koosolekule suure Mesikäpa shokolaadiga :) - esimene katsumus jäi läbimata, sõin.

Trennis tegin korralikult kaasa, higimull oli otsa ees pidevalt... 

Õhtul koju süüa ostes panin ikka korvi head ja paremat...aga seda pigem perele mõeldes. Ema juurest läbi minnes peale trenni olin teise katsumuse ees - nad olid kapsast keetnud ja kapsa sees pehmeks keedetud läbikasvanud liha on mu lemmik (olgem siis täpsemad - kapsapekist jutt). Ohkasin, istusin ja sõin.. Taltsutasin end tublilt, sõin VAID poole seapõsest :p Kojujõudes palus õnneks Andres mitte süüa teha (temalgi kaaluteema) - sobis. Lastele viinerid soojaks, Selverist ostetud Caesari salat kõrvale ja nemad olid rahul. Erikuga tegime tänaseks veel küpsisetordi valmis ja saingi õhtule. 

Andres kooris endale porgandeid, pidades nendega veerand 10'ni õhtul vastu, siis sai nälg võitu ja tulid järjest viiner, Caesari salat ja muidugi veel ka magustoit - ilma selleta polevat ju mingi õige õhtusöök :D

Ise olin kange, nälga peletasin roosa toonikuga ja porganditega :p (tglt läks nahka veel ka 3 viinerit ja veidi salatit Loora kõrvalt). Mingil hetkel aga sain aru, et ilma konkreetse tegevuseta ma vastu ei pea, nii õõnes oli seest. Peast keris läbi mitu ideed - teha lõpuni boolero?, mille osas vaim täiesti maha on end kerinud; teha midagi olemasolevatest lõngadest (heegeldamine ei tekitanud aga hetkes entusiasmi) ehk siis kududa... Müts suveks? Rätik? Ehh, ei!, võtsin 5 varrast, sokilõnga ja alustasin villasokkidega :D Kevadel on see kudmine muidugi koomiline, päike särab väljas ja mina teen sokke...aga eks saame näha, kaua ma vastu pean ;) Hommikul olin rahul, -400g oli saavutatud :D (tean, see on hetkeks vaid), 600 on vaid jäänud finishini. Auhind on võitu väärt - kastist shampusest ma loobuda ei soovi :D
Jah, tegelikult ju probleem kui selline kaaluga puudub, kuid enda sundimisega rullidele olin ntx pühapäeval täitsa hädas, ehk siis aitab see diil..

Emadepäev ja hapukoore-jõhvikakook

Mu ema silmis on päikeselaik
mu ema juuksed kui merevaik
mu ema musil on maasikamaik
mu ema süles on parim paik :)


Sellise armsa luuletuse on Tibu Loora (nagu alla on kirjutet) leidnud omatehtud joonistusele, mis kingiti täna hommikul emadepäevaks. Lisaks veel klaasimaal, kaart, lilled ja kallistused Erikult/Andreselt... Nii hea on olla ema!
Klaasimaaliga läks algul tegelikult kehvasti, Loora tegi seda paar nädalat tagasi koolis, kuid koju jõudis see reedel umbes kümnes tükis, millest üks oli väiksem kui teine. Õnneks olid kõik jupid olemas ja Andres aitas hädast välja. Võttis küll terve tunni see kokku liimida, kuid nüüd on see aknal rippumas :) Ilus, kas pole?


Emadepäevakooki me eraldi ei teinud - eilsest oli järel veel jogurtikooki ja lõhe-quiche'i (naabripere suured käisid külas, et naabirpoiss saaks oma sünnat kodus pidada), kuid mingil hetkel teatas Andres et appi!, meil on kaks poolikut hapukoort ja pool kaussi jõhvikaid külmikus - tee ometi midagi :p Noh, mis seal's ikka, kui abikaas palub, tuleb teha :) Netiotsingusse ''hapukoore jõhvikakook'' tippides sain vasteid üsna mitmeid, kuid täpselt kirjeldusele vastas vaid see , kadri blogi oma. Mis siis ikka, et neid kõige lihtsamaid küpsetuskomponente on kodus alati, ei tekkinudki probleemi kohe need kokku segada ja ahju visata.
Hapukoorega jõhvikakook: ma tegin 200 g võist ja selle võrra ka rohkematest koostisosadest - kook sai paksem
1,5 klaasi jahu
170g suhkrut
150g võid
4 muna
300g hapukoort
1tl vanillsuhkrut
1tl küpsetuspulbrit 
2 suurt peotäis jõhvikaid

Koogi peale:
200g valget shokolaadi
70ml piima 

Segasin suhkru võiga, lisasin hapukoore, vanilje ning Loora vahustas munad. Mikserdasin kõik kokku ja lisasin küpsetuspulbriga segatud jahu ning jõhvikad, peale mida läks kook ahju.  175-kraadises ahjus 55 minutit ja kook tunduski valmis. 
Valge shokolaadi tarbeks pidin aga siiski poodi minema - see ei sulanud vesivannil mingi valemiga seekord. Kohvikoores aga segunes ja sulas küll :) 

Kuidas pidurdada (hetkeks) naise küpsetamistuhinat...ehk uus kaal ja rabarberi-martsipanimuffinitest :)

Teisipäeva õhtu peale tööpäeva algas üsna lõbusalt - sain poes olles telefonikõne, mis lõppes hunniku magusaga minu autos :p Kõige lollim oli, et ühe kommipaki tõstsin ostjale ise korvi, arvates tol hetkel, et tegu on tema koju ostetava magusalaariga - inimeste isud on ju erinevad. Hiljem ei jõudnud end ära kiruda..aga noh, tuleb aus olla, kommid on head! Seega aitäh :)
Samal õhtul, et olin trennivaba, tegin teoks jupp aega taas meelel mõlkunud pelmeeniteo ja taas nentisid kõik sööjad, et omatehtud on ikka kordades maitsvamad kui poest omad :) Poja arvas, et need olevat isegi naabrinaine Karini omadest maitsvamad, mis on eriti suur kompliment...tema toidud on alati olnud keelt alla viivad :) 
Plaanisin veel ka esimest selleaastast rabarberikoogitegu, kuid Andrese kojujõudmine kustutas selle idee üsna kiirelt... Ajal, mil nautisin pelmeenide järelsöömist (olime tegelikult lastega juba õhtustanud enne Andrese jõudmist) asetas Andres uue kaalu keset köögi põrandat ja teatas: ''Astu peale!''. Hmm, olin nõutu...täis kõhuga kaalule...aga noh..astusin :) Tulemus 50.7 kg. Uuuups....oli esimene reaktsioon. Andres lohutas, et on minust kõigest poole raskem, aga vot see mind lohutas. Seierkaal näitas siiamaani rõõmsalt ju numbrit 48 pisukeste komadega :p Aga olin nac rõõmus ka - nüüd saan verd andma minna :) Või siis mitte...hommikune kaalunäit oli 49.5.. Nojah, kaks päeva võttis pettumusest ülesaamiseks ja täna saidki esimesed rabarberimuffinid ahju. 

Retsepti leidsin Perenaine.ee lehelt ja tulemus on ülimaitsev. Ei loe paar päeva tagasi ehmatanud kaalunumbrid ega ka hiline õhtu...muudkui käin ja nokin :)
Mul nad NII ilusad ei saanud kui retseptipildil, kuid usun, et maitse on sama. Ma ei viitsinud nimelt neid martsipani-suhkurukuulikesi peale teha neile :)
Retsept ka siia:

120 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
60 g suhkrut,
pluss kaks lusikatäit puistamiseks
60 g võid (82%), sulatatud
120 ml keefiri
1 muna
120 g rabarbrit, tükeldatud
80 g kvaliteetset, kõrge mandlisisaldusega martsipani

Kausis sega kokku jahu, küpsetuspulber ja suhkur. Kannus sega kokku sulatatud või, keefir ja muna. 
Lõika 50g martsipani väikesteks kuubikuteks. Keeruta kuubikuid lusikatäies suhkrus, just nii palju, et nad natuke suhkruterasid enda külge võtaksid. Ülejäänud martsipan (30g) jaga pallikesteks nii, et iga muffini kohta oleks üks pallike.

Puista tükeldatud rabarberile umbes kaks teelusikatäit suhkrut, sega.

Lisa vedelad koostisained kuivadele. Sega pisut. Lisa rabarber ja sega läbi. Ära liialt klopi, las jääda pisut klimbine. Kukuta igasse muffiniauku kaks supilusikatäit tainast, siis libista keskele martsipanipallid ja kata ülejäänud tainaga.

Puista kõige otsa suhkurdatud martsipanitükid ja küpseta 5 minutit 190-kraadises ahjus + 20-25 minutit 175-kraadises ahjus. Kontrolli küpsust puutiku abiga. Muffinid peaksid pealt olema pruunikad ja martsipanitükid krõbedad.

Sellest muffinist tuleb (sõltuvalt vormide suurusest 6 - 10 muffinit; nt 160 ml-se vormimõõdu korral 6 tk; 100 ml-se vormimõõduga 10 tk). 

''Teeme ära'' kodueri

Paar nädalat tagasi tulid mehed (naabrimees ja Andres) ideele teha ühel laupäeval oma talgud ja selle käigus koristada ära ''meie enda'' Emajõe-äärne. Kärpida võsa, teha tiikide äärsed korda jne, jne. Esialgse plaani alusel pidi see toimuma nädal enne ''teeme ärat''. Et nädala sees aga naabrimehe vaim vaibus, olime laupäeval kõik rõõmsalt omades kodudes. Õhtul selgus ka idee raugemise põhjus - nimelt polevat see jõe äär ju meie oma ja naabrimees hakkas pelgama omanike pahameelt (teadmata ju täpselt, kustkandist see tulla võib).

Ja nii saigi, et üle-Eestilise talgupäeva raames talgutasime oma kodus. Kolmnda korruse lõime puhtaks (ok, mõned lasteasjad siiski jäid, millega Loora teatas et tema mängib. 4-tunnise koristusaktsiooni käigus saime puhtaks kõik aknad (kolmnurksed jäid väljast  Andrese teha ja nendeni veel ei jõudnud), kolmanda korruse (minema läksid nii madratsid, hunnik mittekantavaid talvemantleid/jopesid), leidsime üles Eriku tuttuued talvetraksipüksid, mis ehk hea õnne korral ka järgmiseks talveks veel parajad püsivad, saime oma hunnikutest jalatsitest ülevaate ja 1/3 vähemaks neid ja rattaruumis selguse seal pesitsevate hilpude osas ning taasavastasime eelmisel laupäeval Juhani Puukoolist ostetud võõrasemad, mis olid leidmishetkeks üsna närtsinud olekus juba.... Õnneks on lilled visad ja pühapäeva hommikuks olid ninad jälle taeva pool ja õied ilusad :) Ja tänu talgutele said need ka pühapäeval ettenähtud kohta istutatud (sain endale uue lilleampli rõdu äärele - seoses millega sai selgeks, et mõtlemine jäägu meie peres siiski meestele :p) 
Laupäeva lõpetuseks premeeris Andres kõiki talgulisi Kalarestorani õhtusöögiga - koht, kus toidus ei pea mitte kunagi pettuma!  Paar meeleolupilti siia sellest käigust.  
Õhtusöögilt koju sõites ja poest läbi tulles leidis Andres Rimist DVD ''Hukkunud alpinisti hotell'', mis koos naabrimehega õhtul ka ära vaadati. Kuna Karin oli oma kooli-või klassi kokkutulekul, oli mul vaba voli küpsetamiseks. Üle pika aja sai Tarte au chocolate ahju, selle ahjuga polegi seda teinud veel... Veidi soe shokolaadikook külma vaniljejäätisega kadus nii kiirelt nagu unenägu hommikul - hea oli :)

Ja nii sai pühapäev - kodune ja rahulik. Lõuna ajal saime herned maha, lilleampli rõdule ja kella 15 paiku viitsisin end siiski läbi laiskuse rullidele ajada ja selle kevade esimese treeningsõidu teha. Tulemus kiita ei olnud, võhma polnud ollagi ja jalad olid lõpuks nagu makaronid, kuid 12.42 kilomeetrit ma läbisin ja ajaks sain 39:55. Kui arvestada, et 2,5 km minnes ja tulles on üsna jubedat teed, siis tegelikult ju tulemus nii hull polnudki. Samas kui võtta, et eelmise aasta rullimaratoni 21 kmi sai läbitud veidi alla tunniga, siis on arenguruumi küllaga. Aga sain nüüd selgeks, et ka kodu juures annab trenni teha - kergliikuslustee algusest Võidu sillani on 4,7 km'i ja kui seda 2 korda edasi-tagasi läbida, saab distants päris korralik :) Kui vaid kuidagi sinna teeni lennates saaks...

Õhtusöögiks sai taas kevadrulle tehtud - seekord ilma panni põlema panemata :)

Tasemetööde aeg

Et on kevad ja üha ilusamaks läheb, on kohe näha, et lapsed ei püsi enam toas. Jah, arvutimängude mõttes superlahe, kuid õppimise seisukohast - nii ja naa. Kui viimane veerand algas, rääkisime, et pingutagu alguses kehvade ilmadega, siis hiljem võib ka mõni kehvem sekka tulla, kuid jah. Ma kohati ei saagi enam aru, mismoodi neil lastel see peakene töötab - ühel päeval saadakse '5', teisel päeval suht sama asja eest '3' jne. Stabiilsust ei grammigi :D Aga siiani on hinded olnud tunnistustel head, et pole ju kinni ka hakata millestki. Nüüd siis jälgin pingsalt, kuidas lähevad tasemetööd: Looral oli matemaatikas proovitasemetöö, sai selle tugeva '5', kuigi mate on tema jaoks justkui kosmoseteadus :) Erik, kes oma lahaskäega hetkel kirjutada ei saa, oli eile saanud inglise keele tasemetööd näha samal ajal kui teised seda kirjutasid. Kommentaariks oli õhtul, et lihtne! Noh, mõtlesin, et keksi-keksi, saame näha - ennegi neid kergeid asju olnud ja tulemuseks siiski lõpuks '3'. Täna aga, võta näpust, tasemetöö '5'le tehtud :) Olid kokku leppinud, et õpetaja täidab lüngad Eriku etteütlemisel ja saidki tehtud. 

...aga et see suvi kiiremini vaid tuleks - enam ei jaksa ise pabistada :) Nüüd saan aru oma ema murtesemistest minu eksamite ajal - ju käis ka ise kõik need ''koos'' minuga läbi :)

Totaalse muutumise koerte-eri :)

Ehk siis, kuidas me Tommit tuunida lasime - pildid siin ja sõnu polegi vaja..ehk kui siis vaid seda, et kojujõudes arvas Andres keegi on meie koera ära varastanud ja ühe kutsika asemele toonud :D

Teel pügalasse, ehk talveriietes veel:

Autos:

 

Uues suvekuues: 

  

 

Volbrirull

ehk jälle see ahjuteema... 

Tegelikult olime mõlemad õhtud nädalavahetusel grillinud - esimese koos kallite naabritega ja teise koos Andrese sugulastega, seega esmapsäeva õhtuks oli lihast ja söömisest vägagi kõrini. Et aga lapsed siiski maituld ootasid (nemad vist võiksid 2 kuud järjest igal õhtul grillipidusid korraldada, õigemini küll siis osaleda neil), ei saanud ju jätta seda õhtut tavaliseks. Et Riinaga olime otsustanud trennid sel õhtul ära jätta (et nõialõke liiga hiljale ei jääks), sain koju tavapäratult vara... No ja siis see sündiski - üle hulga aja rullbiskviit. Et viimane kord lõppes biskviidi teekond peale küpsemist prügikastis, siis seekord hoidsin hinge kinni põhja küpsedes. Polnud väga veendunud, kas asi oli viimati minu tegemisoskuses või ahjus - õnneks siiski viimases. Milline rõõm oli suuta biskviit kohupiimavahu ja vaarikate ümber rulli keerata nii, et see isegi ei murenenud :)

Kella 19-ajal meile jõudnud Riina tuli hea ideega - ärajäänud trenni asemel õhutas ta meid käima. Kiirelt riietevahetus ja minek lubadusega tunni pärast tagasi olla. Et tema oli käimisringidega sel aastal juba algust teinud, oli tal umbes teada mitu km'i me selle ajaga maha suudame tatsata - aga me käisime rohkem ;) 6,5 km'i ajaga 1:01:06. Et tempo oli üsna äge, siis tundsin 4.-nda kilomeetri peal, justkui oleks mu jalad juba poole lühemaks kulunud :p Õnneks võtsime alguses sihi kaugustesse mõttega, et koju jõudma peab ju niikuinii. Loora saatis meid tublilt rattaga vändates ja nii saime kõik siiski omale vajaliku trenni tehtud, enne suuremat söömat :)

Volber sai aga täieliku lõpu eile - nimelt veetsime Erikuga õhtul 2 tundi traumapunktis: tulemuseks lahas parema käe pöidla ümber kaheks nädalaks :) Mängi veel sõbraga jalgpalli...
Minu jaoks tähendas lahas siiamaani ikka kinniseoutd käppa, kuid tänapäeval on needki moodsad - metallist raam pehmendusega keerati poisile ümber sõrme ja asi ants :p Vedas, et kipsi ei pandud - pöialuu kild on lahti.

Kaneelist, moonist ja pärmitaignast ning öös juhtub asju

Et ma meie uuest ahjust ikka tõsimeeli vaimustuses olen, ei saa pea ühtegi päeva ilma küpsetamata. Andres vaid ohkab õhtuti, mul on veidi piinlik, kuid mis sa teed...käed kohe sügelevad ja hing vajab tegutsemist. Eks igaüks pidigi ju omamoodi lolliks minema - see siis minu viis. Ma lohutan end mõttega, et see on (teades ennast) hooajaline, kuid kaua see hooaeg kestab, pole ju ette teada. Õnneks ei pea me kõiki asju ise ära sööma - kolleegid on headeks abimeesteks ja nõus kõiki mu katsetusi sööma.

Esmaspäeval tegin suure Britta koogi - üle pika aja poest leitud ja  koju valmisostetud vaarikaid ei saanud ju lasta raisku minna. 
Teisipäeval tegime poja palvel (kaua on ta pidanud ootama) kaneeli- ja moonirulle :) Oi need said head...ja õnneks sai neid palju :D
Ja oi kui head olid need otse ahjust tulnuna külma piimaga süüa. Et ahi on super, siis olid need ka järgmisel päeval hästi maitsvad...ja noh, ega ma kaneeli ja mooniseemnetega ka just ei koonerdanud ;)
Kolmapäeval pidasin vahet - ostsin küll Loorale muffinimaterjali valmis, kuna algselt sain aru, et tal on neid neljapäevasesse trenni vaja, kuid õnneks sain päevakese hingamiseks. Kolmapäeva õhtul peale kahte trenni olin omadega üsna otsas. 
Eile aga siis läksid muffikud loosi. Algas lugu muidugi lõbusalt - Loora teatas ''emme, meie treenerile maitsevad need valged asjad muffinite sees. Noh need, mis on nagu riis.'' Mõtlesin, mis ma mõtlesin...välja ei mõlnud. Pakkusin küll kristallsuhkrut ja nonparelle, kuid pakkusin valesti...ja siis Looral plahvatas ''emme, need mida sa apelsinikeeksi sisse paned, need valged!'' Voila, jutt käis kookoshelvestest :D
Muffineid tehes olin muidugi mugav, kasutasin poes saadaolevaid pulbreid. Sisudeks sai pruunidele pähklid ja mõmmi shokolaad, valgetesse halvaa  - peale kaunistuseks siis kookoshelbeid ja shokolaadi ja valmis nad saidki. 
Andres jõudis kööki hetkel, mil ahjus olid viimased 4 muffinit, mis eelmiste plaatide peale lihtsalt ei mahtunud, vaatas ja vangutas pead: ''mis sa 4-kaupa neid teedki või?'' - ilmselt arvas ta, et mulle meeldib kohe NIIVÄGA see küpsetamisprotsess, et venitan selle veel pikemaks kui tegelikult saaks :P 

''öös juhtub asju''
Ihastes on palju inimesi, kes kevade saabudes õhtuti tervisejooksu, kepikõndi või rattasõitu harrastavad, kuid üsna vähesed, kes teevad seda tagurpidi. Eile õhtul koju sõites pidin end pooleks naerma, nähes kuidas üks vanem härrasmees tagurpidi kepikõndi harrastas. Väga hoolikalt astus, iga sammu mõtles läbi (arvestades tema tempot). Aga ka näete, nii võib sportida - ehk saab tagurpidikõnd isegi millalgi olümpiaalaks ;)

Hakklihavorstikesed ja Toorjuustu Brownied kirssidega

Eilne päev kujunes kummalises rütmis - hommikul ärgates oli justkui aega megapalju, siis sain koostööpartnerilt teada, et kummiboksis olevat üsna lahe ja tormasin rehve vahetama...sattudes pale seda üle iiiilmatuma pika aja Sepa turule....ja lõpuks siis sealt ka toidupoodi. Midagi kindllat õhtuks plaanis ei olnudki, teadsin et Riina-Enn tulevad meile ööbima (Elis soovis vaba pinda oma 1-eluaasta täitumise tähistamiseks) ja varusin veidi lihakraami, mida oleks siis paras mingil hetkel ahju visata. Varusin veidi enam, et kui näiteks naabripere ka külla tuleb, jaguks. Kojujõudes oli taas aega justkui meeletult, oli ju alles lõuna - Andres toimetas puldi installi kallal, lapsed kes kus oma lemmiktegevusi tehes. Otsustasin taas uut ahju ekspluateerida ja et oli shokolaadikoogi isu, tegin Toorjuustu-kirsi Browniesid. Algretseptis on see siiski vaarikatega, kuid et need on Selveri sügavkülmast pidevalt ära ostetud, vahetasin nad kirsside vastu - maitseomadusi see ei kahjustanud :) (pilt perenaine.ee lehelt koos retseptiga)

Šokolaadipõhi: 3 muna
180g jahu
150g võid
150g tumedat šokolaadi
150g suhkrutToorjuustutäidis:
400g toorjuustu
2 muna
150g suhkrut
1spl vanilliekstrakti
Kate:
200-300g vaarikaid
Sulata veevannil šokolaad, lase jahtuda.
Vahusta toasoe või suhkruga kreemjaks vahuks. Lisa ükshaaval pidevalt vahustades munad. Vala jahtunud šokolaad võivahule, lisa ka sõelutud jahu, sega ühtlaseks tainaks.
Toorjuustutäidise jaoks vahusta toorjuust koos munade, suhkru ja vanilliekstraktiga kreemjaks vahuks.
Võta väike nelinurkne küpsetusvorm (20*30cm), vooderda küpsetuspaberiga, kata vormipõhi šokolaaditainaga. Vala peale toorjuustutäidis, aseta täidisele vaarikad, suru kergelt täidisesse. Küpseta 175-kraadi juures 40-50 minutit. Jahuta ja lõika ruutudeks.

Kooki ahjust välja tõstes helistas Andres, kes oli vanaema ja Looraga surnuaeda läinud, et õhtu toimub hoopis Anu juures. No mõeldud tehtud. Et ko

kkule

pe oli jäänud: meilt liha, neilt kartul ja pleiss, läks köögis järsku sebimiseks. Kahe ja poole tunniga tuli valmis teha ahjuliha ja hakkliha-vorstikesed (mõte kotlettidega külla minna tundus kuidagi liiga kodune) - mõlemad olid mu jaoks kuni eilseni suhteliselt tume maa. Ega midagi, pilk internetti ja voila, igasugu retsptid olidki olemas.

Ahjulihast pikemalt järgmises postituses, siia aga panen kirja hakkvorstikeste retsepti, et ntx suvel grillima hakates oleks, millest juhinduda :) Tegema hakates avastasin, et tegelikult on need suhteliselt samad kotlettidega (muna rohkem, saia vähem)

- vahe on vaid vormindamises.

Algretsept Kokaraamat.ee'st

500 g looma- või seguhakkliha1 sibul
1 küüs küüslauku
soola
pipart

Lisasin oma tarkusest riivsaia - plaanisin algusest peale teha pannil, kuna ahi oli liha täis.

Hakklihale segatakse juurde väga peenikeseks hakitud sibul, hakitud küüslauk, soola, pipart ja segatakse hästi läbi. Vormitakse sõrmejämedused vorstikesed ning hoitakse neid 1 tund külmas. Veeretasin rulle enne külmapanekut riivsaias. Seejärel asetatakse vorstikesed pannile, määritakse pealt õliga ja küpsetatakse praeahjus.

Mina tegin seda rohkes õlis praepannil. Maitselt head ja süüa mugavad - nagu grillvorstid :)

Ja nii möödus taas üks õhtu mõnusalt süües :)

Ahjuliha tegemises sain ka eile meistriks - ehk siis nüüd julgen teha ja ekpserimenteerida :) hetkelgi ports ahjus, ja lootus on, et saan täna ka pildi klõpsitud enne kui söömaks läheb.

Martsipani-jõhvikarullid lehttaignast

Uus ahi on ikka luks värk küll - käed kohe sügelevad kojujõudes sinna midagi küpsema panema, isegi eile suht räbalana arstilt koju jõudes ei saanud teisiti. Eks oma osa oli ka laupäeva õhtust järgijäänud lehttaignal külmikus ja jõhvikatel, mida algselt kringlisse tahtsin panna, kuid siiski viimase pähklitega tegin, kuid ''suurim süü'' lasub ikka ahjul, ma arvan.
Niisiis rullisin lehttaigna lahti, puistasin peale marstipanikillud, rullisin kaks taignapoolt kokku. Ladusin taas lahtirullitud taignale hunniku jõhvikaid, veidi suhkrut ja veeretasin rulli - pealt munaga, sälgud rullile kääridega sisse ja ahju. 20 minuti pärast võtsin välja kenasti kuldpruuniks küpsenud martsipanirulli. Et martsipan soojas siiski üsna vedelaks muutub ja lahtilõigatud sälkude vahelt välja kipub sulama, tuleks järgmine kord rull ilma sälgutamata vist ahju panna - hiljem lahtilõigates ei tohiks ju mingit vahet olla.
Tulemus üsna mõnus magus amps. Lastele väga ei sümpatiseerinud matrsipani tõttu, kuid mulle sobis küll.

Algne idee Liisi blogist, siit!

Brita kook

Nagu lubatud, tegin täna esmakatsetuse Brita koogiga. Unistus sai alguse nädalapäevad tagasi kui kolleeg Janar tööle selle koogiga tuli - tema abikaasa küpsetab ülihästi ja väga sageli õnnestub meil sellest osa saada. Et siiamaani on see kook mu jaoks suhteliselt ulmeline ise teha tundunud, siis nüüd, UUE AHJUGA!!! (jah, see on nüüd paigas ka juba teist päeva), ei lükanud ma eksperimenteerimist enam edasi. Paljud ju on proovinud ja kiidavad taevani - kus ma siis nüüd hakkama ei saa. Eks Selver veidi mu tegemistuhinat ju kärpis, omamata külmutatud vaarikaid sügavkülmaletis, kuid leidsin sellele lahenduse marjasegu näol, mis samamoodi hea ja hapuka maitse koogile andis.

Retsept Perenaine.ee'st. Sealseid kommentaare lugedes olin siiski tegema hakates veel üsna kahtlev hakkamasaamises, kuna kellegil oli beseekate nätsa jäänud, kellegil oli ahjus kook küll kerkinud, kuid peale väljavõtmist kossdi kokku vajunud jne, kuid mul läks siiski kõik kenasti. Kui mitte öelda isegi, et liiga kenasti. Kook kerkis ahjus mürinaga - vahepeal lausa nii, et pidi beseekattele kahvliga auke tegema, et ahjulakke ei kerkiks :p - ja välja võttes ei kukkunud ka kuigi kokku. Pigem oligi mure selles, et kerkis liiga hästi ja kokku ei vajunudki - lõpptulemus sai üsna kõrge. Et kook on aga oma olemuselt selline hõrk ja õhuline, siis ei olnud muret ka mitte läbiimbumisega. Moos ja vahukoor pigem ongi vaid maitse lisamiseks antud retseptis. Igatahes naabrite juurde grillhooaega avama kutsututena saime uhkelt koogi kaasa võtta ja koos üsna äragi süüa :) - hommikuks saime igale veel tükikese kaasa.

Tegin kahekorse koguse, ehk peaks järgmisel korral katsetama ühekordsega ja üritama alustaigna võimalikult õhukesena koogiplaadile laiali ajama....

Põhjaks:

3 munakollast

1 terve muna

1 dl suhkrut

150 g võid (82%)

2,5 dl jahu

1 tl vanillisuhkrut

2 tl küpsetuspulbrit
Besseekiht:

3 munavalget

1,5 dl (peenemateralist) suhkrut

1 dl mandlilaaste
Täidiseks

2,5 dl vahukoort

0,5 dl suhkurt

200 g vaarikaid

Valmista ette küpsetusplaat, kattes selle küpsetuspaberiga ja määrides võiga. Siis tuleb kook paberi küljest paremini lahti. Mikserda munakollased, terve muna ja suhkur helekollaseks vahuks. Peata mikser ja lisa käsitsi segades või ning jahu-küpsetuspulbri segu. Sega korralikult läbi ning määri tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Beseemassiks mikserda munavalged. Alusta madalal kiirusel ja kui vaht on juba kohev, kuid veel pehme, suurenda kiirust ning lisa järk-järgult suhkur. Jätka mikserdamist kuni tunned, et mass on muutunud tihkeks ja mikseril on seda raske töödelda.

Jaga mass lusika abil kuhjakestena tainale ja silu ühtlaseks kihiks. Raputa peale mandlilaastud ja küpseta alumisel siinil 175-kraadises ahjus ca 20-25 minutit.

Tõsta restile jahtuma. Lõika täiesti jahtunud kook pooleks ning kata üks pool suhkruga vahustatud vahukoore ja marjadega. Tõsta teine koogipoolik peale.

Head isu!