18 märts, 2011

Kanapada minumoodi

Et ma täna trenni ei jõudnud ja Eeva rääkis kanafileest, mida tal olevat tänaseks 2 tk ''soolas'', otsustasin ka õhtusöögiks teha midagi kanast. Prismasse jänese järgi lihtsalt ei viitsinud sõita - Eeva õpetas mulle jänest ka õlles tegema, aga seda siis millalgi hiljem. Kanapada juurviljadega on üks lihtsamaid toite, mida üldse teha saab. Kanafileede asemel, mida tavaliselt kasutan, ostsin täna Selveri sooduspakkumiselt hoopis 2 maitsestatud kanarinnakut ja nii nüüd õhtusöök küpsebki (2 rinnakut oli muidugi liiast, pada sai liiga kanane :p) - kana kahas juurviljadega: paprika,
sibul (eelnevalt kergelt praetud)
porgand (eelnevalt kergelt pannilt läbi lastud)
baklazaan (eelnevalt kergelt pannilt läbi lastud)
lillkapsas (mis seekord ei jäänudki kassalindile, oh imet :D).
Vedelikuks tegin kanapuljongi
lisasin kolmnurkse helesinise sinihallitusjuustutüki murendatult ja nüüd, vahetult enne väljatõstmist ka
200 g riivjuustu - saab veidi paksem leem :)
ja muidu kana, mis on ülevalpool ära mainitud.

Peale koostisosade kerget pruunistamist viskasin kõik ühte klaasnõusse, lisasin puljongit, väheke soola (kanarinnak oli maitsestatud, seega tuli olla tagasihoidlik) ja ahju - 200-kraadi juures tunnikesest piisab. Lihtne, kerge ja samas toitev õhtusöök vähese vaevaga on valmis.

15 märts, 2011

Apelsinikeeks kookosega - ülimaitsev suutäis!

Eile end korraks päeval FB'i logides avastasin sealt Perenaine.ee emakeelepäeva arutelu ning sealt retsepti Apelsinikeeksile. Kohe tekkis idee katsetada seda omas köögis. Eile õhtul suure tuhinaga võid vahule hõõruma hakates avastasin aga, et külmkapp on munadest tühi - kahte retseptis vajaminevat oleks pidanud altkorruselt laenama minema...aga oli juba hilja. Täna, peale taverna Giornopitsa rallit, alustasime uuesti - poest seekord ilma munadeta ära ei tulnud ;)
Tulemus kukkus mul küll veidi kummuli peale vormist võtmist (ilmselt oleks tahtnud oodata veidi jahtumist ahjus), kuid see aroom, see maitse....see on mu elu parim keeks, mida olen ise teinud - Andres alles üllatub kui tripilt tagasi tuleb ;)
Retsept siia:

2 apelsini
150 g toasooja võid
2 dl suhkrut
2 muna
2 dl nisujahu
1.5 tl küpsetuspulbrit
0.5 tl soola
150 g kookoshelbeid

Pese apelsinid ja riivi ühelt tervelt apelsinilt koor. Seejärel pressi mõlemalt apelsinilt mahl (peaks tulema u 2 dl mahla). Vahusta toasoe või ja suhkur, lisa ükshaaval munad. Sega jahu, küpsetuspulber, sool ja kookoshelbed ja lisa võivahule. Kõige viimasena sega juurde riivitud apelsinikoor ja -mahl. Kalla tainas keeksivormi ja küpseta 175-kraadises ahjus 45 minutit, kuni keeks on pealt kuldne ja keeksi keskele torgatud puutikk jääb välja tulles kuivaks. Lase jahtuda ja kummuta vormist välja.

13 märts, 2011

Il Divo - Amazing Grace


Midagi väga võimsat ja ilusat :)

Pelmeenitegu

Päevane kõne naabrimehelt Andresele loksutas eilsed õhtuplaanid iseenesest paika - kutsuti pelmeene sööma :) Et küllaminnes vaid iseendi näljaseid kõhtusid mitte kaasa viia, tegin taas toorjuustukooki vaarikatega - hea ja õhuline kook ning neile ei ole õnnestunud seda veel ka pakkuda. Kuna külla jõudsime veidi vara, saime osa ka pelmeeniteost - idee ise pelmeene teha oli naabimehel tekkinud hommikul Arterit lugedes ja nii siis Karin meie jõudes usinasti neid vormiski. Loora oli kohe huviline appi minema ja kui tema enam ei viitsinud, asusin ise sujuvalt tema asemele. Uskumatult lihtne oli neid vormida ja hämmastavalt lihtne olevat teha ka tainast ning sisu - nii me siis elu esimesi isetehtuid pelmeene õhtusöögiks mugisimegi - ja need olid NIII head!! Kaugelt üle poe-sügavkülmaletist saadavatest.
Katsun veidi retsepti meenutada:
5 dl jahu
1 muna
1,5 dl vett
1 tl soola
pisut õli

sisu:
200 g veisehakkliha
200 g seahakkliha
2 väiksemat sibulat
sool, pipar, tilli (soovi korral)
veidi vett
Karin õpetas: pane jahu lauale, tee süvik jahusse, löö sinna muna ja hakka vaikselt tainast mudima. Lisa jaohaaval vett ja sõtku tihkeks tainaks (meenutab põrmitaigent). Aseta taigen kilesse ja aseta tunniks külma. Lõika taignapallist 1 tükk (ülejääk pane rätiku alla, muidu kipub kuivama) ja veereta sellest vorst, lõika pisikesed tükikesed ja tee käte vahel ümarad plaadikesed - pane vahele hakklihasegu ja näpista otstest kinni. teine variant on teha nagu pirukaid - rulli taignarulliga taigen lauale, ja lõika klaasiga ümmargused kettad. Iga ketta vahele hakklihasegu, ja otsest kinni. Keeda puljongiga maitsestatud vees umbes 3 minutit peale seda, kui pelmeenid on kerkiinud pinnale. Serveeri hapukoorega :)

07 märts, 2011

Kirsikook - Andrese vana lemmik

Pühapäeva hommikut võileibade ja datlikeeksist järelejäänuga alustades meenus Andresele tema kunagine lemmik, kirsikook, mida ma pole enam aastaid teinud - ma ei imesta ka, sest toona kui see retsept sai avastatud, tuli seda teha peaaegu igalaupäevaselt ja millalgi lausa 3 päeva järjest...Villand sai, retsept kadus ära...kuni nüüd sai see taasleitud koos teiste heade retspetidega, mida olen ise korjanud/kirjutanud. Egas miskit - taaskatsetus pühapäevaseks saunaõhtuks sai paika pandud. Kuna aga juba kook oli mõttes olemas, tuli ka külad kutsuda - naabripere ja Enn seekord (kahju, et Riina ei jõudnud, aga noh, raske nädalavahetus Tallinnas võttis oma osa ilmselt).

Kirsikook:
250 g võid
2,5 dl suhkrut
4 muna
1 sidruni riivitud koor
5 dl jahu
100 g sarapuupähkleid
1 dl kookoshelbeid
2 dl nõrutatud kirsikompotti (võiks panna terve purgi)
2 sl kompotivedelikku

Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval munakollased. Vahusta munavalged ja sega hiljem sisse. Lisa riivitud sidrunikoor, purustatud pähklid, kookoshelbed ja kompotimarjad, -mahl. Sega hulka jahu ja küpseta tund aega 175 kraadises ahjus.
Õige on, kui keeksi värv küpsetades roheliseks muutub - meenutus aastategausest, mida seekord ei juhtunud. Kook küpseb vb isegi kauem, kui see tund - peamine, et tikuga katsudes kuiv oleks.

Mälu ütles, et toona oli kook parem - mahlasem. Seekord sai tehtud täpselt 2 dl kirssidega, kuid soovitav on ikka kogu purk taigna sisse keerata ja vb ka veidi enam kompotivedelikku lisada. Muidugi on kindlasti vahe ka poe- ja oma aia kirssidel, mida tookord kasutatud sai ja seekord võtta ei olnud (ema tehtud kirsid on alati üle prahi olnud). Aga Andresele maitses ja eks uue katsetuse teen juba parema - liiatigi olid ju õhtul veel ka moorapallid matsutada, seega magusapuudust ei olnud.
Õhtusöögiks tegin üle pika aja Pikk-poissi porgandite, sibula, küüslaugu ja juustuga (katteks), mida oh imet, sõid isegi lapsed, kes muidu iga sibulatüki peale nina kirtsutavad - ju siis sai hea kauboikartulite ja toorsalati kõrvale :) Kuna tavaliselt olen alati hädas pikkpoisi laiali vajumisega ahjupannil, siis seekord keerasin ta algse küpsemise ajal fooliumisse - tulemus oli kena ühtlane rull.

06 märts, 2011

Väike meisterkokk esitleb - Moorapallid

Loora, avastades mind lõuna paiku arvutis retsepte enda Google Docsi sisestamas, arvas, et temal oleks sama vaja - meeldib ju tallegi küpsetada. Minu vanast retseptikogumikust (mis sai alguse 14 aastat tagasi - siis kui perekonda alles looma hakkasime) leiti mitmeid mõnusalt lihtsaid asju, mis siis nobedasti Loora oma dokumentidesse said - küll käib lastel see kiirelt, 1 korra näitad ja tema juba oskab :) Ja peale seda, poodiminnes, oli ka siht kindel silme ees - täna teeme Moorapalle:

500 g küpsiseid
200 g võid
200 g suhkrut
2 sl kakaod
1 muna
pool pk Tiina komme või marmelaadi

Küpsised köögikombainis puruks, või sulama ja ained kõik sisse. Munad vahtu, segusse ja vormima :) Pallikesd võib ka peenest küpsisepurust läbi veeretada - saab mõnusam ampsata hiljem. Tunniks külma ja ongi head :)