03 oktoober, 2012

London 2012, jätk..

Ja juba ma olengi jätkamas meie London-reisi ülevaadet - ei läinud poolt kuudki! :)) 
Tegelikult on üsna hull periood, kogu aeg on tunne, et jooksen ajaga võidu ja see viimane kipub kahe sammu võrra ees olema..aga miks see nii on, sellest hiljem :)

Teisipäeva õhtul hotellituppa jõudes olid jalad mõnusalt väsinud ja meie ise elamustest punnis. Et ''lõuna'' olime pidanud London Eye juures ''eine murul'' stiilis ja see oli üsna hilja (15.30 paiku alles), ei vajanudki me õhtusöögiks väga midagi erilist. Tagasi jalutades haaras Riina möödaminnes sillast topsi röstitud pähklitega, 'kodupoest'', milleks oli Lidl ja mis oli hotellist 2 minuti tee kaugusel sai võetud ka paar asja lisaks ning piisaski. Ime-ime onju!, minu pideva näljasuse juures :p 
Enne magamajäämist vaatasime kolmapäevase marsuudi üle, panime kohad paika mida kindlasti näha soovime ja saigi magama :)
Kolmapäeva alustasime taas varakult - bussiga sai reisitud esimesse sihtkohta - London Tower Bridgei juurde. Selle reisi ajal saime ''väga'' kaua Londoni Galerii ees bussi oodata - kui tavaliselt olid vaheajad 2-3 minutit, siis seekord saime tervelt 10 oodata - oli lihtsalt ummik. 
Et eelmisel päeval olime saanud kõik kohad tasuta üle vaadata, siis selleks päevaks valitud maksid kõik raha. Riina omas infot, et rongipiletitega peaks olema osad neist kaks ühe hinnaga. Ka see, kuhu hommikul suundusime....kuid seal teatas piletitädi, et kehtivad vaid sama päeva piletid :( Külastust me ära ei jätnud. 8.- naela makstud, kolistasime üles. Ehitatud 1886–1894, nüüdseni säilinud ja töötav. Kuigi jah, toonane masinapark on välja vahetatud - nägime seda muuseumieksponaadina silla all olevas masinaruumis.
Edasi viis meid tee ''rohelisse tänavakohvikusse'' Starbucks'i - osaliselt Karolini soovil, et Riina PEAB seda külastama, kuid suuremal määral siiski sellepärast, et mul oli VÄGA külm :p Kuum tee, väike shokolaadikook ja matk võiski jätkuda. Kohvikus oldud ajaga oli ka päike välja tulnud ja ilm tunduvalt soojemaks läinud (20 mintsa teeb aegajalt imesid). 
Kohe silla kõrval oli meie järgmine sihtkoht - London Tower, ehk kindlus. See oli täpselt see koht, kus tundsid, et olid vales riietuses. Kivilossid, sillad, tornid...ajastukohaselt riides olevad töötajad...WOW! Siin kulus meil üle kahe tunni - ja see oli seda väärt :)
Hommikul linna tulles sõitsime mööda St. Johni Katedraalist, kuhu siis peale kaheutunnist munakivisillutisega kaetud kindluse hoovi suund sai võetud. Suutmata täpselt seda nime meeles pidada, omandas see kirik mu videoblogis nimetuseks küll Saint Pauluse, küll Johani Cathedral :p No ega ilusal ja suurel ehitisel ju võibki mitu nime olla, nagu lastelgi...Jõuad Sa siis kõiki meeles pidada ;)
Ehitisele tiir peale tehtud oli suund kõige põhilisemasele väljapanekule - Madame Tussaudi vahakujude muuseumisse :) Et liiklemises olime juba vanemad tegijad, ei olnud sinna jõudmisega ka mingeid probleeme. Et selle koha pilet on/oli kõige kallim, otsustasime taas korra proovida seda ''rongipileti teemat'', ehk saada 2/1s sisse - ja voila!, see õnnestuski. Kassapidaja isegi ei vaadanud meie rongipileti kuupäeva - saime 30 naelaga kaks piletit nagu niuhti. Nüüd tegi meele mõruks veidi see, et Toweris ei taibanud katsetada, 18,90 naela ju siiski suur raha - kindluse 1 pileti hind...
Vahakujude muuseum oli vahva - aegajalt ei saanud hästi aru, milline on kuju, milline külastaja :) Taas kulus paar tundi nagu möödaminnes ja kõik see oli seda väärt. 
Muuseumist väljudes nentisime fakti, et taas oleme olnud superkiired ja kõik ''ettenähtud'' kohad läbi käinud oodatust lühema ajaga. Samas ei kiirustanud me kuskil liigselt... Et aega oli ja Riina oli juba hommikul avaldanud soovi London National Gallery's ära käia, sealsamal Trafalgar Square'l, kus kaua bussi ootasime, saigi suund tagasi võetud ja mindud. Koht oli tasuta, pilte täis ja kaua me seal ei olnud. Ülevaade oli olemas. Edasi sai suundutud jalutades kodu poole - ehk siis Oxford Streetile mindud, sealt sai metrooga lihtsalt koju. Tegelikult oli sihiks silme ees leida söögikoht, kus just väga hingehinda ei küsita ja et Oxfordi tänav oli ju poodide osas rikas, jalutasime uhkelt igasugustest varasemalt teele jäävatest mööda - lõppkokkuvõttes asjatult :P Oxfrodil oli söögikohtade põud. LÕpuks, surmväsinutena istusime maha Bella Italias ja võtsime salatid. Lihtsalt, et midagi süüa ja veidi puhata. Edasi hotelli ja rampväsinutena vooditesse - ka see päev oli möödas. SUPER päev!! Ja uus ootas meid ees - plaanivabalt, shopingutänavate külastusi plaanides...

Ja oligi neljapäev. See päev, mil meie soovitud pood oma uksed avas ja muidugi sai sinna ka esimesena suund võetud - Oxford Street - Primark. Ja sinna me uppusime :) 4 korrust väga heade hindadega riideid (kvaliteetseid) - polegi ju midagi imestada.... Pikemalt siin ei peatu, kui et peale poekülastust läksime hotelli proovipakkimist tegema ja seal meenus mõlemale, kuidas mehed meile kodus suuremaid kohvreid kaasa pakkusid - nüüd oleks need marjaks ära kulunud igati :)
Edasi veel Camden Town, kotiost et asju lahedamalt mahutada ja tagasi hotelli - oligi ka see päev edukalt selja taga. Ootas kodutee - õigemini ootasime meie seda juba VÄGA! Igatsus pere järele oli neljapäeva õhtul juba liiga suur... 
Koduteelgi pikalt ei peatuks - lennujaamas saime kenasti hakkama, lennuk küll hilines, kuid maandus Tallinnas siiski õigeaegselt ja tänu Andresele saime ka kohe Tartu bussile - ja siis juba kodu kiviga visata. Bussijaamas mehi vastas nähes oligi tunne, et oleme kohal :)

Reis oli super! Reisikaaslane oli super! Ja muud ei olegi öelda - elagu London 2012 :) Meie oleme kodus tagasi...