31 jaanuar, 2013

Loora esimene ''päris ise muffinitegu''

...ehk kuidas piiga minu silmis kiirelt suureks sai. 
Eile veidi enne kella 15 sain plikalt kõne, et emme, mu treeneril on sünnipäev (tglt oli päev varem juba) ja ma tahaks talle midagi trenni kaasa küpsetada. Oehh!, oli mu esimene reaktsioon - mõtlesin kiirelt, et tooraineid küpsetamiseks on ju kodus, kuid mida ma tal teha saan lasta, millega ta täitsa üksi hakkama saaks? Et hetkel, mil ta helistas, oli ta alles koduteel, siis lubati koju jõudes Eriku kokaraamtust üle vaadata, mida head sealt paistab. Järgmine kõne 10 minutit hiljem oli juba valikutega - ta teeks kaerahelbe-
šokolaadiküpsiseid. Ei, ei...nendega on jama, pann tuline ja katsu sa neid sealt pannilt kätte saada. Järgmine kõne - muffinid! Jah, juba parem...aga taas oli mu mureks kuum muffinipann.. Loora oli juba meeleheitel ''emme, pannkooke ma ju oskan juba teha, palun luba nüüd muffineid katsetada!'' Olin nõutu, pannukaid tegime ju esimesel korral koos, siis harjutasid mõlemad minu juuresolekul üksi ja alles siis tehti neid Erikuga kahekesi kodus olles... Kohe kuidagi ei julenud/tahtnud mu süda lasta pesamuna üksi kuuma ahju kallale. Lõpuks aga mõtlesin, mis seal's ikka, las katsetab. Kui hätta jääb, jätab lihtsalt pooleli. Leidsin talle kiirelt netist ühe lihtsa šokolaadimuffinite retsepti ja saatsin meilile veidi seda kohandades:

2 muna
125 g suhkrut, ehk pool sinist kruusitäit

150 g jahu, ehk 1 sinine kruusitäis
3 supilusikatäit kakaopulbrit, ehk seda päris kakaod, külmiku kõrvalt alumisest kapist
1 tl küpsetuspulbrit, pliidi kohalt kapist, punase korgiga topsik
2 tl vanillisuhkrut, pliidi kohalt kapist, sinise kaanega topsik
150 g hapukoort, ehk veidi alla poole sinise kruusi
pool pakki sulatatud võid
alla poole suurest shokolaaditahvlist hakitud šokolaadi - lase see köögikombainis peeneks.


Valmistamine: Vahusta munad suhkruga kohevaks - kasuta mikserit.
Sega munavahu sisse jahu, kakaopulber, küpsetuspulber, vanilje, hapukoor ja sulavõi. Lisa shokolaadipuru. Jaota tainas paberist muffinivormidesse (pliidi kohal kapis kolmandal riiulil), pannes vormid ääreni täis.
Küpseta 200kraadises ahjus umbes 20 minutit, kuni muffinid on kenasti kerkinud ja läbinisti küpsed.Kui saad, torka enne ahjust väljavõtmist 1muffinit tikuga, kas ei jää sisu enam tiku külge.


Ja kell 16:20 helistas Loora (mis oli vist umbes 20's kõne tegemisaja jooksul), et emme, muffinid on valmis. Tiku külge ei jäänud suurt midagi. Tahtis neid veel kaunistada, olles leidnud tortidele kirjutamise värvid, et nendega saab suhkrusüdamekesed muffinite külge ''kleepida''.
Et trennis pidi käima palju rahvast, oli ta algseks plaaniks võtta kõik 12 muffinit kaasa (rohkem sellest taignast ei saanud). Palusin ühe koju jätta, kuid ta arvas, et siis kõigile ei jagu. Lubasin siis kõik kaasa võtta ja minna, küll teeb meile uued :)

Õhtul koju jõudes olin valmis üsna hulluks ''köögiolukorraks'', kuid üllatus, üllatus! - kasutatud kausid/kruusid olid kõik kenasti üksteise sees ja ootasid vaid masinasse panekut. Ja töötasapinnal ootas ka 1 muffin koos armsa kirjakesega - see pildilolev. Jagasime selle kenasti kolmeks, issile amps, mulle amps ja ülejääk Erikule - maitse oli super! Käbist saab asja :)


26 jaanuar, 2013

Nädalavahetus, ehk alustasin Semelega :)

Et Annisega läks võrdlemisi lihtsalt ja eelnevalt juba olin leidnud imeilusa Semele salli mitmest blogist, siis ei olnudki muud, kui mustrijahile. Tänu Anitale olen nüüd jõudnud nii kaugele - kolm küljelehte on valmis. Et peaaegu igas blogis, mis leidsin, kirjeldati seda kui parajalt pusimistvajavat salli, siis ei julgenud ka varem alustada kui täna - siis kui oli aega süveneda. Toad said koristatud ja nii lõingi kella 10 paiku silmad varrastele. Eeltööna uurisin mitmeid kudumistehnikate videosid ja lugesin õpetusi...tõeks osutus see, et parasjagu mõtlemist vajab see tegemine - ei ole päris nii, et saad mustri selgeks (reeglina jääb see mul paari mustrikordusega pähe) ja lihtsalt kood. Juba silmade loomine on tavapärasest teistmoodi  ning eranditult iga rea koon täpselt mustrit jälgides. Lisaks veel,  kui olen rea ära kudunud, märgin selle ka vastavalt enda mustrilehele, et mitte segi ei läheks - algaja asi ilmselt :) Aga õhin on sees - NII ilus asi tõotab sellest tulla. Näis ainult, kuna valmis saab.
Hetkel olen jälle hetkeks stopanud ja ootan nõuandeid, kuigi arvan, et saan aru, mismoodi edasi tuleb kududa...

22 jaanuar, 2013

Annis

ehk minu esimene pitssall üldse!!
Komistasin sellele täitsa juhuslikult erinevaid mustreid otsides - esimene peatus oli  Helena pesas, edasi juba linkidele juhindudes Mercari tõlke juures ja siis juba otsisingi vardaid :) Lõng oli ju olemas, mitte päris see, mida siin igal pool mainitud, kuid arvasin et see ei olegi ehk kõige olulisem.
Pitsi demo
Minu isiklik modell :)












Kõige piinarikkam oli algus - 363 silma luua ja esimest rida kohe mustrina kududa nii, et ükski silm kaotsi ei läheks, oli tõsine väljakutse :) Esimesel korral lõppes asi silmade ülesharutamisega juba peale nende loomist - olin silmad nii tugevalt loonud, et ühte varrast eraldi ma lõngade keskelt välja tõmmata lihtsalt ei suutnud (meenutades, kuidas hiljuti üks varras mu jalga tungis, ei julenud mingeid kavalamaid meetmeid/jõumeetodeid ka varda kättesaamiseks ette võtta...mine tea, kuidas lõpeb. Vardad olid seekord ju ka hulga suuremad :p). Teisel korral lõin silmad lõdvemalt, kuid siis arvasin enda targema olevat kui teised katsetajad ja tegin esimese rea siiski ainult parempidi koes, mis lõppes taakord harutamisega. Loora vaatas kõrvalt ja ehmatas ''emme, mis sa teed?!?, Nii palju pead ju nüüd uuesti kuduma!!!''. Aga mis vaja see vaja - tahtsin ju ka ilusat tulemust saada, nagu piltidel :) Teine algus õnnestus ja siis sai ka mu kudutöö alguse (aeg oli reede õhtu).  Õhin oli nii suur, et isegi laupäeval kui külalised olid juba kohal, pusisin ühte pahempidi rida teha - olin jõudnud nuppude kudumiseni, mille tagasiread olid mu jaoks üsna piinarikkad. Kasutasin abivahendina peenikest 2mm läbimõõduga varrast, et suuta 7'st silmast lõnga läbi tõmmata (5'se vardaga, millega salli kudusin see lihtsalt ei õnnestunud, ilmselt ei oska veel). 
Kuivamas
Esimene paus tekkis pühapäeval kui olin jõudnud mustri osani, kus justkui teatud silmi enam joonistatud ei olnud... Kuna ma mustrilugemises saan hakkama vaid kergemate tingmärkidega, siis igasugu sellised mitte väljajoonistatud mustrid tekitavad mõttepause. Panin vardad käest ja lasin asjal settida, kuid et poole tunni jooksul mitte ühtegi välkmõtet mu ajju ei tekkinud, istusin arvuti taha ja kirjutasin Tiinale - tema meil suur kuduhull ja suudab ikka aidata :) Nii kui kirjale send saatsin, plahvatas mu enda sees lahendus - õhksilmi ju enam ei olnud ja neid mitte väljajoonistatud silmi mul mustrit jälgides lihtsalt enam ei olegi :) Kohe uuesti vardad kätte ja edasi tegema....kuni saabusid kahandatud read. Taas olin nõutu - mismoodi?? Olin ju kahandatud silmadega alles eelmise töö juures tuttavaks saanud ja seegi lihtsamat varianti. Küsimus oli, kas pean iga kahandatud rea järel kuduma ühe terve rea või siiski mitte? Taas kiri Tiinale ja nüüd oli tast igati abi. Koostöös oma (vist veel suurema kuduhulluga, kuigi ma ei kujuta Tiinast suuremat ette) kirjeldas ta mulle täpselt, kuidas teha - tulebki teha täpselt nii, nagu kirjas. Iga rida ongi iga kirjutatud rida, ehk peale 125 silma kudumist koon 9 jne. Tingmärk \ kirjelduse keskel tähendab, nagu mustri jooniselgi, kokkuvõtmist ja nii ei olnud muud, kui võiduka lõpuni. Õhtuks, magamaminekuajaks oli jäänud teha veel vaid 10 rida...aga mitte ei jaksanud enam. Lõpetamine jäi eilseks :) Selline ta sai - mulle endale väga meeldib ja kindlasti andis selle edukas valmissaamine uut indu teistegi sallidega katsetada. Eks mu Haapsalu salli tegeminegi jäi tegelikult jugluse taha - polnud ju iial peenikest lõnga mustrisse kudunud. 

Nüüd on sihiks silme ees järgmine iludus - ehk kellelegi sünnipäevaks... Väga hakkas meeldima Semele - SEE Nüüd tuleb nuputada, kust muster saada...





Annisele: 
Lõng Red Heart Soft Mohair, 50g = 280m
Kulu umbes 70g
Vardad nr.5, abiks nuppude tegemisel nr.2
Ajakulu 3 päeva (mitte jooksvalt tehes)






21 jaanuar, 2013

Sidrunitiramisu

Riinal oli see kaasas laupäeval, kui meile tulid. Algul ei osanud tiramisust miskit arvata, pole just minu lemmikkook, kui see, sidrunitiramisu sai selleks esimesest lusikatäiest. See oli SUPER. Minu jaoks lihtsalt ülivõrdes kirjeldatav - mahe, veidi hapukas ja ... misiganes veel. Ja nii sündiski, et eile tegin seda kohe ka ise järele. Riinal oli ekstra koogi tarbeks ostetud klaasnõu. Et minul analoogset kodus ei olnud, ladusin küpsised oma tordivormi ja sain kõik niiviisi ka ära kasutatud (osad äärtesse). 
Algne retsept on pärit Stockmanni kodulehelt kuhu sai veidike omapoolseid muudatusi tehtud - ainult mascarponega poleks mulle ilmselt see kook ka nii sümpatiseerinud, olen kohupiimafänn. 

Minu retspept siin:
1 pk Savoyard küpsiseid (keeleke)
1 dl apelsinimahla
1 dl Limoncello või mõnda muud (kasutasin virsiku oma)
sidrunilikööri

250g mascarpone toorjuustu
250g kohupiimapastat
200g vahukoort
1 dl tuhksuhkrut

1spl suhkrut vahukoore jaoks
3 munakollast
3 munavalget

1pk sidrunisuhkrut!
purustatud sidrunimaitselisi puuviljakaramelle
neljakandiline anum (saab ka ümmargusega)


Vahusta munakollased ja munavalged eraldi, munakollased vahusta suhkruga. Vahusta vahukoor kohupiimapastaga ja sega hulka mascarpone juust. Sega segu ettevaatlikult munakollastega läbi, seejärel lisage segule vahustatud munavalged. Sega omavahel apelsinimahl ja liköör. Kasta küpsised mahla ja likööri segusse ning kata anuma põhi paksu küpsisekihiga. Kui jagub, siis ka ääred (poolikute küpsistega). Vala segu küpsistele. Aseta magustoit vähemalt 2 tunniks külmkappi tarduma. Enne serveerimist raputa magustoidu pinnale purustatud sidrunimaitselisi puuviljakaramelle (ma purustasin kommid kohviveskis, mida siiski kasutan vaid tuhksuhkru tegemiseks, ja sain tulemuseks kommisuhkru). 

Et kook ei taha tegelikult väga hästi koogitükina püsti seista, siis soovitan süüa kausikesest lusikaga. Maitse aga sellest ei muutu ja ilmselt saab see olema meie pere lemmikuks :)

17 jaanuar, 2013

Kootud boolero Loorale


Et (vesti jaoks) kokkuostetud lisalõngu mitte seisma jätta, sai peale vesti valmimist kohe taas järgmine asi näppude vahele võetud. Õhtul lappasin GarnStudio lehte taas ja silma jäi selline kena/lihtne asjake, - laste kootud boolero. Haarasin kohe vardad, lõin 66 silma (158/164 suurus) varrastele ja hakkasin mustrit lugema. Lugesin 1 korra, ei saanud aru, lugesin teise...ikka sama seis. Kogu aeg tundus, et kuskilt on midagi jäänud kirja panemata mustri osas, kuid siis järsku plahvatas - kogu aeg tulebki kududa kahandatud ridu ja hiljem siis vastavalt skeemil olnud tähtedele otsad kokku õmmelda :) Nii lihtne! 

Nagu kombeks, siis ei möödunud see töögi harutamiseta - 20 sentimeetrit tundub olevat see pikkus tööl, kus saad aru, kas asi saab sobima või siiski ei. Harutasin taas, kuna ühekordset lõnga kasutades sai boolero liiga kitsas. Samas, kudumine väga lihtne ja töö taastamine samale tasemele ei võtnud aega rohkem kui 1 õhtu. Samas pettusin veidi asjas kui boolero valmis sai ja seda esimest korda Loorale selga proovisime - esiosa oli liiga napp. Äärepitsi heegeldades tekkis idee, heegeldada ettepoole lihtsalt laiemalt ja nii saigi eile asi lõplikult valmis. Ei, päris siiski mitte - SUUR nööp ette kinnituseks on puudu. Nimelt sai esiosa heegeldus nii mõnus, et boolero saab ka eest kinnitada ja Loorale meeldis tulemus väga :)


Lõng: Red Heart Soft Mohair 50g = 280m
Värv: roosa
Lõngakulu: 100g (2 tokki)
Vardad: 5,5
Heegelnõel: 3

08 jaanuar, 2013

Kootud vest Loorale, ehk külmrelvaga on lihtsam...

Jõulude ajal sain taas end käsitöösoonele - 2 paari sokke, 2 paari randmesoojendajaid ja siis sai töö järskui otsa, tahe aga mitte. Vaatasin oma ühte mustrilist sokki, mille paarilisel olid vaid silmad varrastele tehtud ja need seisid seal juba jaanipäevast saadik - ei olnud tunnet seda lõpuni teha... Vaatasin olemasolevaid lõngu ja... mõte ei hakanud jooksma. Kuniks Loora pani selga on olemasoleva ainsa vesti (ostetud), suure palmikuga eesosal ja ohkas sealjuures, et see vüiks olla veidi pikem, noh nagu tuunika... Ja mina sain idee - teha selline talle :) Taas sukeldusin oma lõngasahtlisse ja lappasin DropsDesingi lehelt mustreid. Õige asjani jõudsin õige kiirelt - mustriks valisin SELLE. Kuid nagu juba varasemaltki on juhtunud, oli vaja kohe kuduma hakata, veendumata, kas lõngast jagub ja kui ei, kas seda enam saadagi on, et lisa osta. Kodus oli sahtlis varasemast seismas üks pehme mohäär. Kuigi ta mulle väga ei meeldinud oma säbrulise mustri pärast, lõin silmad varrastele ja kukkusin kuduma. 25 cm kootud sain aru - selle lõngaga ma kaubele ei purjeta. Et oli jõuluaeg ja enamus poode suletud, läksin kõigepealt Eedenisse, kust oma mälu järgi antud lõnga olin ka ostnud. Riiulil samasugust ei olnud - oli üks kena heleroosa. Võtsin igaks juhuks neid 4 tokki, ehk annab kuidagi ühildada. Olin ju kaks päeva siiski juba kudunud - hakka nüüd täitsa otsast peale. Samas, see roosa ei olnud ka päris SEE, mida ette kujutasin Looral seljas - suur roosaaeg on juba möödas. Edasi läksin Abakhani (viimase aja enim külastatud pood vist üldse) - ka seal hakkas silma nii mõnigi ilus ja peaaegu samatooni lõng, kui mul oli varrastel, kuid PÄRIS sama siiski ei olnud. Jalutasin ringi ja keerutasin erinevaid lõngatokke käes - valikut teha nii, poes, nägemata tulemust on väga keeruline. Leidsin kena lõnga, üleminekutega, kuid taas tekkis küsimus, mismoodi sellises kudumis muster esile tuleb. Õnneks oli antud lõngadel pilt etiketil, kus ka kampsik suure mustriga - valik oli tehtud. Koju, varasem töö varrastelt maha ja alustasin algusest 28.dets lõin uue lõngaga tagaosa silmad varrastele, 31.dets lõpetasin. Et aastavahetuse melu oli meeletu, siis sain esiosaga alustada alles 1. jaanuaril kella 14 paiku :) Ja eile õhtul kella 9 paiku tõmbasin viimase lõngajupi läbi viimase silmuse ja ajasin viimased lõngaotsad sisse - vest oli valmis. Ja täna läks tibin sellega kooli :)
Vestiga on ka üks lõbus seik seotud, ehk kuidas mulle laupäeval meenus laul ühest lasteetendusest 'Lumekuninganna'. Laul, kus lauldi: ''külmrelvaga on kindlam, et tee nii palju kära, külmrelvaga on kindlam...'' jne. Laulis röövlitüdruk, kui Grete nende juures vangis oli... Ja miks meenus - kui lõpetasin esimest korda kraed (tehes rullkaelust üleüldse esmakordselt, ei teadnud kui pikk see võiks olla ja kas Loora pea sellest üldse läbi läheb). Nimelt panin kõik vardad kenasti lauale, kuid viimase miskipärast enda kõrvale diivanile. Ja siis, mingil hetkel istudes käis kõva ''kromps'' Ups...valus oli... Püsti karates oli täpselt nii, nagu olin kartnud, varras turritas jalast välja :p Mõelda ei olnud aega, haarasin vardast ja kohe sikutama - see aga sunnik, ei taht enam välja tulla :) Siiski, läks hästi ja sain hetke pärast varda kätte. Andresele sain vaid öelda, et kuule, istusin endale varda kintsu, ise vannituppa liibates. Andres oli moment hiljem järel antiseptiku ja plaastriga. Kui Loora algul end kaameks ehmatas, siis hetk hiljem olid lastel juba kõhud naerust kõverad - kuna valus väga ei olnud, siis pöörasime asja naljaks. Aga noh, eks ta omamoodi koomiline ju oligi :D Ainuke mure, et eile trennis oli naca valus selle jalaga väljaastet teha aga seegi on õnneks mööduv nähtus. 
Kuna pole kaua aega, ikka väga kaua, kudunud ühtegi nii suurt asja ja nüüd sellega edukalt hakkama sain, siis ehk tuleb veel midagi. Ehk siiamaani kolleegi lapsele võlguolev vest kududa? Heegeldamisega ei saanud hakkama - tükid said korra liiga suured lapsele ja teisipidi liiga väiksed, kui jätta 1 vähemaks... No näeme - roosa mohäär ju olemas ;)


Vardad 3,5
Lõng: Alize Angora Gold (10% mohääri, 10% villa, 80% akrüüli)
Lõngakulu ~650 - 700m
Õlad: kudusin algselt mõlemale poole ülemist õlaõmblust 15 silma, siis soonikuna edasi tagasi iga reaga 1 silmuse juurde, kuni oli mõlemal pool 20 silma. Ülejäänud osale silmad ja 7 rida ringiratast. 
Kaelus: algselt silmad varrastele ja üle 3-4 kasvatasin neid järjest lisaks. Kahjuks ei taibanud üles lugeda alguse ja lõpuarvu :p
 Esiosa: 5 mustrikordust + 4 silma äärtes
Tagaosa: 4 mustrikordust + 4 silma äärtes


Ratsakarneval

Paar viimast nädalat oli meil kodus igal vabal momendil juttu kostümeeritud võistlustest ja ideedest, kelleks võiks nii enda kui hobuse teha.. Olin juba üsna tüdinenud...iga veidi aja tagant tuli Loora välja uue ideega, mis pani mu taas mõtlema, kuidas seda annaks realiseerida. Ja muidugi ei jõudnud tibin siis ära oodata, millal ma talle õmblema hakkan. Saime üsna kiirelt kokkuleppele, et teeme Loora ise printsessiks - valge keep, valge torukübar ja loor sealt alla rippumas, nagu muinasjuttudes. Õnneks sai Loora jõuluvanalt ka valged ratsapüksid ja kindad, seega komplekt oli enam vähem olemasolevatest asjadest kokku pandav :) Ratsu pidi saama ükssarvikuks, kel valged šleifid lakas ja sabas. Sellega oli veidi enam mõtlemist, kuid õnneks selle töö tegi Loora ise ära - oli tallis tüdrukutega kokku leppinud, kes mida kaasa võtab ning viimasel minutil sai isegi valge valtrapi. Ükssarviku sarve keerasime papist kokku :) Valged ''kõrvad'' sai talli Ivika käest

Lumekuninganna täies ilus :)
Laupäeval, siis kui Loora trenni läks hakkasin õmblema (järgm,isel hommikul olid ju võistlused, lükata ei olnud tegemist enam kuhugi) - keebiga oli lihtne, selle sai tunnikesega valmis. Kõige tüütum oli karvast alläärt alla õmmelda, seda tuli ju teha käsitsi. Et ainsana oli siis veel puudu tutipael, läksime seda peale trenni Abakhani noolima - hea on, et tee poodi on parajalt pikk. Sõites tulime hoopis uuele ideele - hoopis helvestega kroon teha, mida on tunduvalt lihtsam kaskale kinnitada kui ideena olemas olnud torukübarat. Autol ots ringi ja koju tagasi meisterdama :) Ja selline ta sai - meie lumekuninganna. Laupäeval saime veel uued valged saapad ka kätte ja oligi komplekt täiuslik. 
Hobusele tegime lakka šleifide asemel hoopis lumehelbed. 
Võistlustel läks Loora hästi, kui välja arvata peale finishi-joont hobuse seljast käkaskaela mahalend, kuid õnneks läks tulemus kirja ja uus rosett on kaunistamas meie  kolmanda korruse trepi põsepuud :) Hea, et seal on lõhesid - on kuhu neid torgata. 
Soojendusel
Kostüüme oli aga kenasid teisigi - võistlustel osales Batman, vampiir, zorro, Pipi jms. Hobusedki olid toredasti ''riietatud'' vastavalt oma kostüümile - kes oli siis rohkem, kes vähem vaeva näinud, kuid peaaegu kõik olid midagi teinud :) Võistlejatel endil oli vahva, pealtvaatajatel veel enam :) 

paar pilti ka veel lisaks
Kuradikesega


Autasustamine
Suurimate fännidega kolmas on kaamera taga)

02 jaanuar, 2013

Head uut koos veidikese ''vanaga''

Kõigepealt soovin kõigile veel paremat uut aastat kui oli äsjalahkunu!
Soovide realiseerumist, energiat, tervist ja armastust!

Et aga uuega alustada, tuleks vana enne ära lõpetada, ehk siis võlgadest nüüd veidi pikemalt:
Ühel detsembrikuu tööpäeval uuris kolleeg Eda, kuidas kududa baretti. Viskasin talle mõned näpunäited DropsDesigni lehelt. Seepeale tulid küsimused ringvarrastega kudumise kohta, mille peale oli lihtsam ta külla kutsuda, et vaatame kohapeal. Ja nii kasvas pisikesest ideest välja kolleegidest ''käsitöölaste I kogunemine'' Aiaääres. Neljapäeva õhtul oli rahvas kella 19 paiku kohal (jutt siis detsembri kuust) - kokku 8 naist + mina + Loora. Pitsast kõht täis ja tegudele! 
 

Et Eeva oli soovinud kaelakeesid teha, siis alustuseks korjaski Eda enda poolt kaasavõetud pärlikogumi lauale - ja oh seda elevust! KÕIK, isegi need, kes algul abiks vaid keelt sügama tulid, asusid hoolega endale keematerjali kokku otsima. Hetk hiljem istusime ringis ja punusime kaelakeesid, unustades igasugused vardad ja lõngad. Siiski, Merje ja Annika jäid endile truuks - kudusid ja tikkisid oma poolikuid töid. Korraks isegi jõudsime Edaga maha istuda ja ringvarraste võlusid uurida, kuid kahjuks olime siiski kõik liiga õhinas keedega, et bareti tarbeks tuleks konkreetne uus töötuba kokku kutsuda :)

Jõuludest - ega suurt midagi suuremat rääkida olegi, kui et jõululaupäeval surnuaeda minnes sain tunda headust ja abivalmidust. Nimelt olin otsa sõitmas eessõitvale autole, kes otsustas äkkpidurduse teha ja selle vältimiseks keerasin end teeäärsesse lumevalli. Välkkiirelt otsustades ei taibanud kohe päris täpselt, kuskaugel on elektripost, mis tee ääres uhkelt seisis ning valli sõitnuna tabasin end mõttelt, et nojah, nüüd siis ikkagi kokkupõrge... Läks aga hästi - lumi oli siiski piisavalt kohev-kõrge, auto peatus mõni meeter enne...ja siis juba jäädavalt. Välja ma oma jõududega enam ei suutnud tagurdada. Eessõitev auto lasi leelet... Olin juba taskust telefoni haaramas, et Andresele ''rõõmusõnumit'' teatada kui vaatasin, et meist gramm aega tagasi vastassuunas möödunud auto tagurdas tagasi. Uks avanues ja välja astus noormees, kes asus kohe küsima, kas mul köit leidub. Minu autol?, köit? Polnud... Mille peale küsis noormees, et kas ma olen Ivika. Algul olin üsna hämmeldunud, et kus ta peaks mind teadma, kui siis näkku vaadates sain aru - lapsepõlvest tuttav :) Milline kokkusattumus, et just tema trehvas seal olema. 10 minutit ja auto oli taas teel - aitäh Priit!! 
Jõuluõhtud konkreetselt on meil juba aastaid olnud meie juures koos vanematega. Parematel päevadel (ehk kui veel jõuluvanausku oldi) käis meil jõulumees, sel aastal aga olid kingid kuuse alla taas sokutatud :) Rõõmu jagus kõigile.

Ja siis saabus vana-aasta õhtu. Pikad pühad olid head, saime paljud head tuttavad taas ära nähtud ning pikaks õhtuks korralikult välja puhatud. 31'sel olime koos oma heade naabrite, Ennu ja Meelise perega. Lastel oli omavahel lõbus, lõhkusime klaase ja paugutasime rakette. Kella 3 ajal magama keerates sai nentida - oli hea õhtu ja oli hea aasta. Uus, loodame, tuleb veel parem!

Käsitööst - jõuludeks sai kiirelt kootud Erikule uued karvakindad, 2 paari sokke (Kadrile-Randole) ja paar paari randmesoojendajaid. Kuna esimesed soojendajad said mu enda jaoks (selleks ju neid alustasin) veidi laiad, oli aasta lõpus hea need Merjele kinkida. Pildil ongi nende idülliline kudumine - kass nimelt armastab viimasel ajal minuga koos käsitöötada. Nii kui ma diivanile varrastega maandun, on tema mul jalgade otsas :)
Pildil oleva käsitöökorvi lunisin päkakatelt kingiks - olin vist hea laps olnud, sain :)
Et käsitööhoog aga on sees, alustasin aasta lõpus ka Loorale tuunika kudumist - hetkel tagaosa valmis ja pool esiosast ka. Aga sellest pikemalt koos piltidega siis, kui päris valmis saab :)

HEAD UUT!