Heegeldatud beebitekk

Veidike vaheldust teeb ikka aegajalt head - ja nii ma siis võtsingi septembri alguses vahelduseks heegelnõela kätte, sest ma ju oskan küll! Plaan oli see nädalaga valmis visata, aga kui ikka heegeldamine pole Sinu töö, siis ei lähe see ka nii nagu plaanid. Kuidas see ütlus oligi, et inimene plaanib ja Jumal taevas naerab selle peale..  Mul täpselt nii läkski - valmis sain selle täpselt õigeks kuupäevaks, ehk alles kuu lõpuks.

Jah, tunnistan - ühtepidi oli seda heegeldada kohutavalt tüütu, sest 1 muster ja 1 värv olid lihtsalt oma olemuselt väsitavad (ma olen ju harjunud ühevärviliste sallide ja kleitidega - aga ju ma lihtsalt armastan kududa palju enam). Samas pole ka kindel, kas oleksin tahtnud teha seda ka vanaema ruutudest, siis oleks lisaks tulnud ka ruutude ühendamise osa. Samas, lõpptulemust vaadates sain aru, et see ikka oli väga õige lahendus, sest lisanuna sinise pealekese servadesse, mis nüanssi lisas, sai see beebipoisile (kes tänaseks juba ka ilmavalgust näinud!) väga armas. Jah, mulle meeldib endale väga!
Kas kordaksin? Igal juhul!

Sain ka selle teada, et lõnga kulub heegeldades kordades enam kui kududes - küsimusele miks?, ei oska ma vastata, aga nii on. Seda igati beebisõbralikku Drops Baby merino Unicolor lõnga kulus siia 850g ning tekikese mõõdud said meeter korda meeter! Samas ei soovita ma beebidele ka muud kasutada kui vaid 100% naturaalseid materjale - need teised võivad küll olla odavamad, kuid kindlasti mitte väikelaste nahale head. Lisaks on see lõng ka väga vastupidav, nii et kui on lisabeebisid sinna perre oodata, saavad need sama tekika üles kasvada!

Valmis, kasutaja ootel!

Väike heatuju meene kaasa!

meeter x meeter

Algne versioon

Saatmisootel

Kaunist kasvamist, härra beebi!

Kui kleite ei saa veel näidata...

...aga midagi näidata tahaks, siis saan suunata pilgu tütre tegemistele. Amigurumi-loomakesed on ellu ärganud :) Nimelt valmistume 26.augustil toimuvaks Ihaste päevaks, kus teeme oma elu esimese (jaa, ka minu jaoks) ''laadadebüüdi''. Hing veel ei värise, aga küll ta värisema hakkab vahetult ennem. Et sinna aga tühja lauda näitama pole mõtet minna, annab Loora ''hagu alla''.



Sellega oli tegelikult üks veidi naljakas lugu ka - nimelt sai tal eelmise nädala lõpus valmis vahva triibuline sokikoer... Tõstis selle õndsalt ohates aknalauale ootele - esimene linnuke kirjas. Ei möödunud aga 5 minutitki, kui see sokikoer oli endale uue omaniku leidnud. Loora küsis mitu korda üle, et ''päriselt või''? :D Muidugi oli ta rahul., aga nüüd tuleb ju esimese asemele teine ka teha :) Seega heegelnõel on pidevalt töös ja uusi loomakesi muudkui sirgub - mõned siia ka fotodena.

Poolikuid saab täna veelgi valmis...
FB'st on Loora tööd leitavad lehelt Heegelmõmmid

Heegelmõmmid rokivad

Kool sai läbi ja Looral on taas aega veidi heegelnõelaga välgutada...ja nii sai järgmine kaisumõmmik valmis. Imearmsates toonides väga tegija Mõmm on 33-cm pikkune ja dzentelmen oma olemuselt. Julgelt haaras ta Hiiretipsu enda kõrvale ja poseeris uhkelt kaamerasilmale :)

heegeldatud kaisuMõmm

Hiiretips ja Mõmm

Tegelikult heegeldab Loora neid loomakesi siiski kindla eesmärgiga - nimelt läheb kogu loomakestelt saadav pisike tulu tema võistlusfondi.
Looral on üks igavesti truu suur sõber - Pokardi - kellega koos on nad praeguseks peaaegu terve aasta koos treeninud ja võistelnud. Enamasti takistussõidus, kuid paar starti on tehtud ka koolisõidus. Loora tegeleb ratsutamisega ja Pokardi, hellitavalt meie pere jaoks Poku, on üks igavesti armas märapreili. Et tegu on kahe naisterahvaga, siis eks aegajalt keevad tujud üle ja mossitatakse, kuid siis ollakse taas maailma suurimad sõbrad. Selle aasta sisse on mahtunud juba hulganisti edukaid starte, on saadud nii esi- kui mitmendamaid auhinnalisi kohti. Ja et ratsasport on kallis, otsustaski Loora sellesse heegelmõmmide tegemisega ise panustada.


Mõlemad pildilolevad loomakesed otsivad kodu, mõlema hind eraldi ostes 27€ (+saatmine Tartust kaugemale), koos 50€ (+saatmine Tartust kaugemale).

Mõmm

Loomad on heegeldatud 100% puuvillasest lõngast, neil on turvasilmad ja kõhutäiteks mahuline vatiin.

Meie kallis suur sõber, Pokardi

Ilusat suve, kallid sõbrad!

Amigurumi hiir - uus ilmakodanik, Lenna!

Hiiretips läks putru keetma
tipa-tapa tibule
sidus saba põlleks ette,
pani paja tulele....

See armas lastelaul tuli keelele kohe kui see vahva hiiretips Looral eile valmis sai. Ja et igal korralikul mänguasjal on nimi, sai tema endale nimeks Lenna.

Lenna sai sussid jalga ja võib nüüd julgelt mängima minna - kurb on ainult see, et tal ei ole veel mängukaaslast!
Lenna otsibki nüüd sõpra!

Ta on kindel unevalvur, jagab kõiki Su rõõme ja lohutab kui oled kurb. Praegune pesaon Lennal Tartus, üle Eesti liigub SmartPostiga.







Hind 37€, sisaldab saatmist Eesti piires.

Hiiretips on heegeldatud 100% puuvillasest lõngast, tal on turvasilmad ja kõhtu täidab mahuline vatiin.
Pikkuseks 37cm

















Mustri autor Mari-Liis Lill, raamatust ''Võluväega mänguasjad''

Jänespoiss Alex - amigurumi võlub meid täiega!

Enne jõule on Loora usinalt heegelnõela liigutamas - see jänespoiss, kes endale Alex nimeks sai, valmis tal vaid 3-päevaga.
Alex läheb kingituseks ühele 2,5-aastasele poisipõnnile ja loodame siiralt, et sellest saab tema lemmik :)










Alexil on turvasilmad, sisuks mahuline vatiin.
Pikkust sai 35cm.

Ma ikka mõtlen neid loomakesi vaadates, et nii tahaks ise laps olla - sest nad lihtsalt mõjuvad nii soojalt :)


Eile läks aga Looral suisa hästi, hommikul ootas teda päkakate poolt mõnus kingitus. Tuttuus, alles oktoobris trükist ilmunud raamatu ''Kaisloomakirg''. See ajas ta nii õhevile, et raamat ja lõng-heegelnõel võeti lausa talli kaasa, et enne trenni ehk jõuab midagi alustada. Nii hulga on siin ilusaid mustreid ja ideid. Kes ei tea, siis raamat on Mari-Liis Lille looming, nagu ''Võluväega mänguasjad''ki, mis meil juba mõnda aega kasutuses on.

Et Alex oli sel hetkel veel kodus, saidki nad koos Poniga pildile :)

















Looral on juba mõnda aega FB's ka oma lehekülg: Heegelmõmmid - kui paljuks ei pea, viska laik :)


- Ivika -

Väike poni Bella - amigurumi :)

Seda LilleLiisi poni alustas Loora juba suvel - siis kui amigurumi hoog oli sees ja loomakesi tuli nagu Vändrast saelaudu...aga siis algas kool, treeningud jätkusid ja aega jäi aina napimaks... Kuni siis nüüd leidis tüdruk endas jõudu loomake valmis nikerdada :) Imearmas Poni on nüüd siin ja ootab omanikku.




Ilus kingitus jõuludeks!

Loora oma lehelt leiab ka veidi enam infot:
Facebookis Heegelmõmmid


Enne jõule rändas Ponipiiga uude koju, Emmale seltsiks :)

Jänes Pikk-kõrv - amigurumi

 
Loomulikuks jätkuks eelmistele amigurumi-tehnikas kaisuloomadele tuli veidi keerulisem jänkupoiss. Seda pikk-kõrva proovis Loora ka päris alguses, esimese käeharjutusena teha, kuid toona arvas keeruliseks ja lükkas veidi edasi. Nüüd kui paar nädalat tagasi üks kolleeg enda õe peagisündivatele kaksikutele kingitust otsis ja Loora töid näinud oli, saigi alguse Jänku-Juss.. Tegemisele kulus nädal, lõngaks puuvillane Drops, turvasilmad vaatamiseks ja vanaema nööbikarbikesest leitud nööp traksi tarbeks :)

Jänku-Juta on veel valmimisel..

Loora avastab Amigurumi

Niivõrd tore on vaadata, kuidas tütar vaikselt käsitööga tutvust teeb ja suures osas seda naudib. Käed on tal lahtised ja asjad, mis teeb, ilusad.

 Amigurumi köitis mu enda tähelepanu ca pool aastat tagasi, mil ostsin Mari-Liis Lille raamatu ''Võluväega mänguasjad''. Ise  olen neid vaid raamatust imetlenud, kuid Loora võttis kätte ja hakkas tegema. Eks alguses võttis kirjutatud mustri lugemine parajalt pead kratsima, sest seni oli ta heegeldanud joonistatud mustritelt, kuid kui veidi süvenes, sai hakkama kenasti.  Ja nii me siis õhtuti aega veetsime/veedame - mina varrastega, tütar heegelnõelaga...ja mehed käivad ja vangutavad vaid päid - kodu on tõeline käsitööliste paradiis. Lisaks ei saa nad siiani hästi aru, miks peab käsitööga seonduvalt alati NII palju asju korraga laual olema. Need ''palju asju'' on siis mustrid (hetkel mõlemal oma raamatud), Looral erinevad lõngad, käärid, vatiin - minul lisaks veel ka mõõdulint, mis kuidagi kenas keras ei taha püsida (kuna tegemisel on pruudikomplekti top).


Esimene jänkuke sai Looral imekiirelt valmis. Kuna tol hetkel meil veel turvasilmi valmisostetud polnud, leidsime vanaemalt päranduseks saadud nööbikarbist sobivad ''silmad''. Tulemus sai imearmas - kohe nii armas, et alguse sai kohe järgmine loomake - ahvipärdik.
See võttis tiba enam aega, kuid alla kahe nädala sai siiski valmis. Eile õhtul kaisutasime teda mõlemad võidu...täna sai juba kingituseks kolleegile toodud.








Kolmanda loomakese valiku otsustas hiljuti suguvõssa sündinud väike poisipõnn - kevadine mesimumm, kellele sai kõhtu peidetud ka kõrinaid...










Neljanda kaisuka sai Loora valmis sootuks rekordkiirusega - reedel (kui koolist oli vaba päev, e-õpe) alustas pühapäeval  tegime juba pilte. Saaja soovil ei teinud sellele riidest eraldi suuosa, sellest erinevus esimese ahvikesega.









Kui võtta, et tegija alles sai 14 ja kogemust imevähe, siis saan vaid kiita
Ülemised kolm loomaskest on kootud Novita 7-veljestä lõngast, viimane pärdik puuvillasest
Sisuks vatiin
Mesilasel ja uuel (alumisel) pärdikul juba ka turvasilmad :)