Selle suve esimene pruutkleit abiellus 24.augustil. No tegelikult
abiellus ikka pruut kes selle tellis, kuid natuke nagu ikka kleit ju ka...
Nende piltide ootus on senistest kleitidest olnud kõige
pikem, ligi 3 kuud. Kui Cäroly aprilli alguses otsustas, et ta tahab siiski
kootud kleiti, oli mul oma suvekalender justkui täis bookitud. 2 kleiti olid
kirjas juuni/juuli peal ja enne oli plaanis veel paar salli kududa. Võtan targu
alati aega, et jääks vajadusel ruumi ka väikesteks ümbertegemisteks - vaatamata
kogemusele võib juhtuda valearvestusi, mis omakorda võib tähendab näiteks
nädala jao tehtud töö ülesharutamist. Koos nuputades leidsime lahenduse – sallid
jäävad ära ja koon tema kleidi kõige ennem, ehk alustan kohe aprilli lõpus.
Idee mustrite osas oli Cärolil olemas, ilus joonistatud
visand laekus meilile – väga mõnus oli nii kuduma hakata. Siiski, väikese
muudatuse tegime plaanides - algselt soovis ta üleni piibelehekirjalist kleiti,
kuid et lisada veidi ’’värvi’’ mustrisse, sai alumine osa siiski lahendatud
sirelilehekirjaga. Tõime jumeks piibelehepaanid pikalt seelikusse.
Sirelilehekiri tähendab kudumise algust vöökohast allapoole,
mis mustreid vaadates tähendab, et vöökohas tuli alustada hoopis pööratud
piibelehekirjaga. Et seelikuosa ongi alati kõige aeganõudvam, kulus sellele ca
3,5 nädalat. Ümberkudumisi polnud. Kleidi alläärt lõpetades, 758 silma
varrastel, avastasin viimasel real, et olen unustanud ’’äärepitsi’’ kuldreegli –
koo ripsis!!! Need, kes haapsalu salle koovad, teavad seda miks, kuid neile,
kes ei koo selgituseks – siis ei hakka äär krussi kiskuma. No egas midagi, pole
ju asju mida ei anna lahendada – heegelnõel kätte ja rida poolsambaid allaäärde
lisaks! Nii saigi muster justkui ka raamitud.
Et saada mingitki ülevaadet ajakulust kleitidele (koon neid
ju põhitöö ja koduste tegemiste kõrvalt),
panin sel suvel kudumise algused-lõpud kirja. Cäroly pruutkleit valmis ajavahemikus
17.aprill – 27.mai, ehk 5 nädalat. 100 töötundi kindlasti, võib-olla veidi
lisakski. Et mulle meeldib kui saan kleidi lõppviimistluse teha aluskleidi peal
(omades seda kodus), saatis Cäroly selle mulle smartpostiga Tartusse. Tagasi sai
ta selle 4 päeva hiljem, mil viisin selle talle rongijaama – hops rongilt maha,
kleit sülle ja kojusõit sai koos kleidiga alata. Paar päeva hiljem sain kodus
tehtud esimesed fotod ja teadsin, et oodata on imeilusaid päris pilte… Eile
õhtul sain 2 esimest – istun ja imetlen siiani. Kindlasti jagan 10 nädala
pärast (jah, see on aeg, mis kulub pulmafotograafidel piltide töötlemiseks!) ka
lisa.
Siinkohal märgin ka selle, et kõik selle suve pruudid olid
tallinlased – seega asukoht ei ole kindlasti takistuseks kui tahad konkreetset
endale sobivat pruutkleiti. Cäroly puhul näiteks saime hakkama vaid 3 prooviga,
millest üks oli mõõtude võtmiseks.
Ja nüüd, nautige pilte!
Pruutpaarile aastateks õnne ja tänan, et usaldasite!
Pruutpaarile aastateks õnne ja tänan, et usaldasite!
Saladuskatte all saan öelda sedagi, et viimase selle suve
pruutkleidi (kolmanda siis), annan täna üle ja laupäeval, 2.septembril astub
Liilia sellega juba altari ette