Selle suve esimene pruutkleit abiellus 24.augustil. No tegelikult
abiellus ikka pruut kes selle tellis, kuid natuke nagu ikka kleit ju ka...

Idee mustrite osas oli Cärolil olemas, ilus joonistatud
visand laekus meilile – väga mõnus oli nii kuduma hakata. Siiski, väikese
muudatuse tegime plaanides - algselt soovis ta üleni piibelehekirjalist kleiti,
kuid et lisada veidi ’’värvi’’ mustrisse, sai alumine osa siiski lahendatud
sirelilehekirjaga. Tõime jumeks piibelehepaanid pikalt seelikusse.
Sirelilehekiri tähendab kudumise algust vöökohast allapoole,
mis mustreid vaadates tähendab, et vöökohas tuli alustada hoopis pööratud
piibelehekirjaga. Et seelikuosa ongi alati kõige aeganõudvam, kulus sellele ca
3,5 nädalat. Ümberkudumisi polnud. Kleidi alläärt lõpetades, 758 silma
varrastel, avastasin viimasel real, et olen unustanud ’’äärepitsi’’ kuldreegli –
koo ripsis!!! Need, kes haapsalu salle koovad, teavad seda miks, kuid neile,
kes ei koo selgituseks – siis ei hakka äär krussi kiskuma. No egas midagi, pole
ju asju mida ei anna lahendada – heegelnõel kätte ja rida poolsambaid allaäärde
lisaks! Nii saigi muster justkui ka raamitud.

Siinkohal märgin ka selle, et kõik selle suve pruudid olid
tallinlased – seega asukoht ei ole kindlasti takistuseks kui tahad konkreetset
endale sobivat pruutkleiti. Cäroly puhul näiteks saime hakkama vaid 3 prooviga,
millest üks oli mõõtude võtmiseks.
Ja nüüd, nautige pilte!
Pruutpaarile aastateks õnne ja tänan, et usaldasite!
Pruutpaarile aastateks õnne ja tänan, et usaldasite!
Saladuskatte all saan öelda sedagi, et viimase selle suve
pruutkleidi (kolmanda siis), annan täna üle ja laupäeval, 2.septembril astub
Liilia sellega juba altari ette