Ok, reisile tagasi - reede hommikul kodus ärgata oli tegelikult niiiiiii mõnus - oma voodi, oma köök jne. Kohe nii mõnus, et laste poolt hakkas koheselt undamine, et nemad enam kuhugi minna ei taha. Njah, eelmisel õhtul keelduti koju tulemast ja hommikul ei oldud enam nõus siit lahkuma...dilemma. Võttis aega mis ta võttis, kuid kell 14 saime taasliikuma. Seekordne sõit algas Kavastuga :) Erik, kes ainsana polnud veel näinud, kus ma töötan, sai nüüd teada ja eks oli seal peale meie firmagi, mida vaadata - Kavastus on ju praam, millega üle jõe edasi-tagasi saab sõita :)
Kavastust edasi oli suund Alatskivile, sealne loss tuli üle vaadata. Ja seal ootas meid reisi kolmas WOW! Just äsja renoveerimistöödega ühele poole (ok, plekimehed olid tol päeval veel kohal) saanuna oli see loss tõeliselt kaunis. Täpselt selline printsesside pleiss - valget värvi ;) Loss on renoveeritud vanade fotode järgi ja neid võrreldes on isegi tapeedid vägagi tõetruud (siiditapeedid enamus). Teisel korrusel oli Eduar Tubina muuseum - ka asi, mida kindlasti tasub külastada, kel vähegi huvi Eesti ajaloo vastu on. Ringkäiguga ühele poole saanuna istutasime end kui tõelised härrased lossi restorani ja nautisime imehead lõunasööki.
Aga edasi - kerge vihmasabin võttis meid lossiõue astudes oma embusesse, mis aga ei seganud sugugi jalutuskäiku ümber selle võrratu ehitise. Taamal järveke...rohelus ümberringi...korrastatud lossiaed...ainult printsessid olidki puudu päris muinasjutust.
Alatskivilt sai suund võetud Ida poole - Ninakülla. Andres üritas leida kohta, kus me oma algusaegadel käinud olime. Päris seda ei leidnud, kuid ühe lahedalt suure kivi juures saime vahvaid fotosid küll. Ja mis veel ägedam, me suutsime selles väikeses külakeses autoga ära eksida :D Muidugi puudus seal ka satelliitide ''levi'' ja nii me siis ''tunde järgi'' (ok, tglt Andres, mina ju olin kürvalistuja toolil) lõpuks endid välja roolisimegi.
Ninakülas on veel ühed ''lahedad'' asjad - nimelt põhumajad, mis väljastpoolt vaadates on tõelised õudused (ok, minu jaoks), kuid seest (saime aknast sisse piiluda) ilmselt päris mugavad öö äramagamiseks.
Kallaste - sealne liivakivipaljandik oli meie järgmiseks sihtkohaks. Väike jalutuskäik järve äärde, nimed seina ja tagasi.
Mustvee - väike linnake, millest alati vaid läbi oleme sõitnud....seegi kord oli plaaniks seal tegelikult vaid poodi külastada...kuid läks teisiti. Mustveest väljasõidul nägin silti ''Mustvee külalistemaja'' ja kuna ma ei tea siiamaani kedagi, kes teaks kedagit, kes oleks iial Mustvees ööbinud, siis tahtsime olla esimesed :d Noh, minu pealekäimisel siis saigi üles otsitud koha perenaine (see tuli ekstra meie pärast kohale) ja jagas meile lahkelt toa kätte - täpsem olles terve maja, sest peale meie seal teisi hingelisi polnudki :) Et õhtu oleks meelelahutuslikum, otsustasime lapsed kampa võtta ja kohalikku pubisse (mis iganes selle nimi nüüd ka polnud) õhtustama minna - a'la väike vein ja juust ja seltskond... Kohalejõudes selgus aga, et seltskonda keegi meile ei paku (olime taas ainsad baaris), veini küll oli, aga täiesti sooja (valge vein peaks ikka jahe olema) ning juustuga oli ka kehvasti (lõpuks siiski viilutati suitsujuustu Andrese palvel - ilmselt oli hiirtest järele jäänud). Kuid vaatamata sellele kõigele, süüa me saime, lapsed said ka jätikokse ja õhtu võib ju ses osas ikkagi kordaläinuks lugeda. Hea seltskond oli ju meie endi näol olemas :) - lapsed olid (uskumatu küll) vingumise selleks päevaks vist koju unustanud :p
Mustvee rannas veidi ringi kolades ja muulil jalutades saigi õhtu piisavalt hiljale, et võisime tagasi jalutada oma sealsesse majja ja unne keerata.
Kauksi!!! Äratus kell 9, kiire hommikusöök ja minema - ära sealt depressiivsest Eesti väikelinnast - Kauksi ootas! Ja ta tõesti ootas oma päikese, ranna ja muidugi Peipsiga... Nagu Andres ütles hiljem - kui meie pere randa näeb on kolm meist lootusetult koheselt kadunud - emme tahab liivale ja lapsed vette...ja nii oligi - edasised 3.5 tundi möödus täpselt nii. Lapsed olid enamuse ajast vees ja mina rannaliival päikest endasse ahmimas....ok, kaks korda käisin ikka vees ka, kuigi Andres naeris selle peale, et kas ma ikka märjaks sain :P Ainuke, mis rannas oleks teistmoodi võinud olla - seal oleks võinud olla külmade jookidega 1 kastike - limonaad, mis meil kaasas oli kees juba lõpuks.
Kauksist Iisakusse - väsimus andis nii hullusti tunda, et pidin sealses kohalikus muuseumis magama jääma. No vot sulle päike ja rannaliiv... Et emps ikka ellu jääks, pööras Andres auto kodu poole tagasi :) - oh seda rõõmu. Tundub, et üle kolme päeva ''matkata'' on meie jaoks ikka liig - ei jaksanud me eelmiselgi aastal oma saarte tuuriga enamat.
Ja nii ta otsa saigi - kodus sai veel samal õhtul üks tore grillikas maha peetud ja nüüd jääme ootama uut ''puhkust'' - juba täna ootab ees sõit firma suvepäevadele - ehk kogu perega Lätti :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar