11 mai, 2015

Esimene ei jää teiseta...ehk teine kootud kleidike

Pikem paus siin ei tähenda siiski vaikust käsitöölainetel - nendel surfan ikka mõnuga ja naudin iga hetke. 
Kui esimene kleidike selgaproovimiseks valmis sai, arvas tütar kohe, et temale on samasugust vaja. Puhtalt omakasu eesmärgil soovitasin tal vähemalt seelikuosale mõni teine muster valida, midagi minu jaoks keerulisemat, kus kokkuvõtmist harjutada...ja nii ta siis, mitte just kõige suurema heameelega, valiski selle - Karukäpakirja uuest Aasa sallide raamatust. Minule meeldib, Loora ise tulemusega väga rahule ei jäänud - oleks ikka tahtnud samasugust nagu esimene sai :) Aga see selleks, enda jaoks sain ka sellest hirmust üle, et kahandamised on jamad - ei ole ühti!




Kui ma millalgi aega saan - ei tea muidugi millal see juhtuda võiks - tahan kindlasti ühe pika, kahara alusseelikuga valge kleidi ka kududa. Sõbranna mehele sai juba vihjedki tehtud, et annaks põhjust, seega mine tea...mine tea... Aga kui pulmakleiti siiski teha ei saa, teen siis taas endale ;) 
Mis mulle endale selliste kleitide juures meeldima hakkas - erinevat tooni aluskleidid annavad mõnusat nüanssi, seega plaanin ka antud rohelisele ühe heleda valmis vuristada (siia sulgudesse jääb unistus uuest õmblusmasinast)..




Lõngaks merinos extra
Aluskleit lükrast

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar