Kirsikook - Andrese vana lemmik

Pühapäeva hommikut võileibade ja datlikeeksist järelejäänuga alustades meenus Andresele tema kunagine lemmik, kirsikook, mida ma pole enam aastaid teinud - ma ei imesta ka, sest toona kui see retsept sai avastatud, tuli seda teha peaaegu igalaupäevaselt ja millalgi lausa 3 päeva järjest...Villand sai, retsept kadus ära...kuni nüüd sai see taasleitud koos teiste heade retspetidega, mida olen ise korjanud/kirjutanud. Egas miskit - taaskatsetus pühapäevaseks saunaõhtuks sai paika pandud. Kuna aga juba kook oli mõttes olemas, tuli ka külad kutsuda - naabripere ja Enn seekord (kahju, et Riina ei jõudnud, aga noh, raske nädalavahetus Tallinnas võttis oma osa ilmselt).

Kirsikook:
250 g võid
2,5 dl suhkrut
4 muna
1 sidruni riivitud koor
5 dl jahu
100 g sarapuupähkleid
1 dl kookoshelbeid
2 dl nõrutatud kirsikompotti (võiks panna terve purgi)
2 sl kompotivedelikku

Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval munakollased. Vahusta munavalged ja sega hiljem sisse. Lisa riivitud sidrunikoor, purustatud pähklid, kookoshelbed ja kompotimarjad, -mahl. Sega hulka jahu ja küpseta tund aega 175 kraadises ahjus. Õige on, kui keeksi värv küpsetades roheliseks muutub - meenutus aastategausest, mida seekord ei juhtunud. Kook küpseb vb isegi kauem, kui see tund - peamine, et tikuga katsudes kuiv oleks.

Mälu ütles, et toona oli kook parem - mahlasem. Seekord sai tehtud täpselt 2 dl kirssidega, kuid soovitav on ikka kogu purk taigna sisse keerata ja vb ka veidi enam kompotivedelikku lisada. Muidugi on kindlasti vahe ka poe- ja oma aia kirssidel, mida tookord kasutatud sai ja seekord võtta ei olnud (ema tehtud kirsid on alati üle prahi olnud). Aga Andresele maitses ja eks uue katsetuse teen juba parema - liiatigi olid ju õhtul veel ka moorapallid matsutada, seega magusapuudust ei olnud.
Õhtusöögiks tegin üle pika aja Pikk-poissi porgandite, sibula, küüslaugu ja juustuga (katteks), mida oh imet, sõid isegi lapsed, kes muidu iga sibulatüki peale nina kirtsutavad - ju siis sai hea kauboikartulite ja toorsalati kõrvale :) Kuna tavaliselt olen alati hädas pikkpoisi laiali vajumisega ahjupannil, siis seekord keerasin ta algse küpsemise ajal fooliumisse - tulemus oli kena ühtlane rull.