See mõte oli mu peas keerelnud juba kaua, et kolleegi viimasel tööpäeval enne dekreetpuhkust kingin talle papud - uus ilmakodanik peaks veebruari lõpus sündima ja siis on ju sooje jalavarje vaja. Ideest teostuseni läks aega - oli ju vaja enne miljon paari sokke kududa ja küpsetada ja kõike muudki teha ja nagu ikka kipub olema, jäi nende papude heegeldamine viimasele õhtule. Noh, tegelikult arvasin, et pidulik osa toimub homme/reedel ja veel on veidikenegi aega..aga valmis sain need sellegipoolest.Ilusate papude samm-sammulise tegemisõpetuse leidsin Hõbevalge blogist - lummav koht! Sinna võib unustada end päevadeks....laadides endasse ideid ja võimalusi :)
Ja egas muud olnudki, kui tegudele. Et samal ajal olid ahjus kringel, muffinid ootasid järjekorda, siis oli see algne tegemine paras jupitöö - aga valmis ma sain, mis sest et lõpetamine jäi suisa öösse. Kahju oli vaid, et teisi ei jõudnud teha - öeldakse ju, et esimene vasikas läheb aia taha... Mul päris nii ei läinud, aga targemaks sain tegemise käigus küll - teised oleks ilmselt tulnud identsemad. Praegustega juhtus, et ühe papu nina sai sutsu laiem kui teisel...ja ega ei osanud konkreetselt eraldada ka tallaosa külgedest - aga eks me kõik õpi oma tegemistest - järgmised saavad kindlapeale korralikumad...oleks vaja vaid leida, kellele neid teha :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar