Haapsalu salli kudumise kursus - TARTUS!

Mitmed sallihuvilised on viimase aasta jooksul küsinud, kuidas saaks minu juurde tulla sallikudumist õppima? Et igale küsijale eraldi personaalset aega leida on keeruline, otsustasin soovijad korraga kokku kutsuda, ehk teha väikese sallikudumise kursuse - oma esimese (loodame, et see ei jää viimaseks).

Kursus on soovitavalt edasijõudnud kudujale, kes tunneb erinevaid kudumise tingmärke ja on vähemalt kunagi kudunud nuppe.

Kursuse käigus õpime kuidas:
• luua silmused vardale venival moel
• kududa salli keskosa
• kududa silmad vardalt maha venival moel
• arvutada äärepitsi silmused
• kuidas õmmelda äärepits salli külge
• kuidas venitada salli
• kuidas viimistleda salli

Kursuse käigus koome igaüks oma miniatuurse haapsalu salli, kus teeme läbi kõik vead, mis ette võivad tulla. Valikus saab olema 2 mustrit, lihtsam ja keerulisem (nuppudeta ja nupuline).
Vajalikud töömaterjalid (vardad, lõng, õmblusnõelad, venitusvahendid) kohapeal olemas, kes soovib, võib oma sallivardad kaasa võtta (soovitav varraste suurus 2,5-3,5).
Kohad täituvad vastavalt tasumisele – ettemaks 100% - makseinfo edastan meili teel.
Et jaguks kõigi jaoks piisavalt tähelepanu, on grupi maksimaalne suurus 10 inimest (minimaalne 6), kes kiirem, see kirjas! Juhul kui soovid ka osaleda, kuid kuupäevad ei sobi, anna ka sellest kindlasti teada – leiame uue aja!
Registreerimiseks ja igasugustele küsimustele vastuste saamiseks kirjuta haapsall@gmail.com
Kursuse läbiviijaks olen mina ise – kogemust Haapsalu sallidega üle kolme aasta - minu suureks eeskujuks ja mentoriks on olnud kogu selle aja Liina Langi (Rees).
Infot minu tööde kohta leiate ka siitsamast blogist ja muidugi ka siit, FB-sallilehelt

Kursuse toimumiskoha täpsustan ja annan igale osalejale personaalselt teada vähemalt nädal enne toimumist.

Sallideni!
Ivika

Haapsalu sall nr 54, Piibelehekiri lehel

No see lihtsalt ON fantastiline muster ja ma ikka imestan, miks ma seda varem pole kudunud...aga nüüd siis teine sall järjest - ilus, kas pole?

Et mu käekiri on ajaga üsna tugevaks muutunud, siis et saada õhulisem kude, võtsin seekord kätte  vardad 3,0. Harjumatu oli, väga harjumatu - et käel on mälu, siis peale kleidi kudumist kus vööst üles on kasutuses vardad 2,25 ja 2,0, on igasugune suurem varras käes nagu rehavars... :) Aga samas on see väiksem varras mu nupu ilusaks ühtlaseks vorminud - koon lihtsalt kompaktsemalt :)













Sall läheb kingituseks ja ma usun, et kingi üleandmine saab olema ilus hetk...saladuskatte all tean, et selle mehe naine on pikalt mu salle imetlenud. Mõnusat kandmist! Ja aitäh Sulle, selle naise mees!

Salli mõõdud 165 x 65cm
Lõng meriino
Värv lumivalge



- Ivika

Mirjami kootud pruutkleit

Kootud pruutkleit

Ahh, kus ma olen seda päeva oodanud!!! 2 kuud ja veidi peale....ja täna kirjutas Mirjam, et pildid on siin! Istusin tunde ja lihtsalt imetlesin... ja mitte mina ainukesena, Jaanika, kes aluskleidi autor on, olevat samamoodi istunud ja pilte lapanud).
Seda on raske sõnadesse panna kui oled teinud suure töö, kui klient on sellega rahule jäänud ja siis näed fotosid, mis on ... kiita ei taha, aga jah, need on võrratud! Nii imeilus paar, nii hea silmaga fotograaf (Grethe Rõõm) ja minu kootud kleit. Jah, ma olen sabaotsani uhke :)

Kootud pruutkleit ja ootus

Natuke on kleidist juba ju ka räägitud, et Mirjam leidis mu varakult, veebruaris. Kuduma hakkasin juulis ja pulmapäev oli 9.septembris. Hetkel ootab kleit mu juures puhastust ja peale seda rändab Mirjami kappi vaatamisväärsuste hulka.

Kaunis pruut Mirjam kootud pruutkleidis

Kleit sai kootud villa-kažmiiri-siidisegu lõngast, kaaluks 193 grammi - jah, tõesti, nii õrn ja õhuline sai. Alumise ääre ümbermõõt ca 3m. Mustrid ja tegumoe valis pruut :)


...ja nüüd imetlege fotosid! Mina teen seda.

...kui mina suureks saan, hakkan ka nii ilusaks pruudiks...

Kootud kleit kauni pruudi seljas

Õnn

Haapsalu sall nr.53 - Karukäpakiri

Haapsalu sall, Karkäpakiri

Kui Aasa imearmas sinepikollaste kaantega salliraamat trükist ilmus, jäid mulle sealt esimese hooga silma 2 mustrit – Aasa enda ja Karukäpakiri. Aasa kirja olen läbi kudunud eelmisel suvel, Karukäpakirja panin eelmisel aastal lilla kleidi sisse…nüüd sai see ka salli kootud.

Mulle väga-väga meeldivad rombid - mitte et piibelehed kuidagi vähem meeldiks, kui rombides on kuidagi seda korrapärasust... 

Lõngaks luksuslik meriino-kašmiiri-siidisegu, mõõduks 165x60cm. Värvuselt valge nagu esimene lumi – sobilik igas toonis riietusega.

Sõrmusetestis edukas

Haapsalu sall, Karukäpakiri

Püsige soojas! – Ivika 

Näoraamatus aadress: https://www.facebook.com/Haapsalusallid/
 

Haapsalu sall nr. .....52? Piibelehekiri lehel

ja nüüd ongi siis see, et sallide järjekorranumbrid on sassis. Kevadel sai uhke 50 täis ja edasi kadus kontroll.... No teeme siis nii, et see on viiekümne teine :)

Minu jaoks täiesti uus muster - kaua raamatus tähelepanuta jäänud, kuid ikka ja jälle Anneli blogist imetletud kuniks siis saabuski tema aeg. Tegelikult olen pikalt mõelnud, et miks on salliraamatusse nii ilmetud fotod tehtud, just need, kus sallist vaid nelinurkne jupike näha...suured sallipildid on sealjuures võrratud ja kohe kutsuvad kuduma...? Samas ongi siis imetabane üllatus, kui raamatu motiivipildi järgi oled imekauni salli valmis kudunud :)

Peale mitut kleiti oli salli kudumine lausa lust - imekiirelt sai valmis :) Isegi äärepitsi kudumine oli mõnus!, mitte et kleidi alumine äär ei oleks vahva teha, lihtsalt ajamahukas :)







Lõng on luksuslik meriino-kašmiiri - siidisegu
Värv naturaalvalge
Salli mõõdud 165 x 60cm

Kaunis kootud pruutkleit imekaunile pruudile, Airile

Mis kangastub teile, kui räägitakse kootud kleidist?
Kudum kui selline, tekitab vähemalt minus alati ettekujutuse väga soojast, maavillasest kehakattest, mida kantakse talvel...aga võta näpust, tegelikkuses võib kootud kleit olla õhkõrn ja imehästi sobida pruudile kandmiseks pulmapäeval...

Suur rõõm on näha õnnelikke inimesi!

Soovin siiralt, et rõõmu ja õnne ja armastust jaguks sellele imekaunile paarile pikkadeks pikkadeks aastateks!

Et ilufotograafi nägemust antud kleidist saab näha alles 2 kuu pärast, siis kasutagem kiirpilgu heitmiseks õhtufotograafi Indrek Toom'i tehtud fotosid. Kindlasti ei suuda ma enda teada jätta ka ilupilte siis kui neid saadetakse….

Õnnelik pruutpaar

Airi sõudis abieluranda 1.oktoobril, kandes seljas seda, minu kootud kleiti..

Tunnistan siiralt, et olen varbaotstest juuksejuurteni uhke selle üle, et ta usaldas selle suure ja vastutusrikka töö mulle. Ja eelkõige olen tänulik Liinale (Rees), kes usaldas mind talle soovitada – südamest aitähid teile! Ma sain super kogemuse lisaks!

Kaunis pruut

Kleidi kudumiseks kulus täpselt kuu ja algas see ikka korraliku paanikaga – kõik oli justkui valesti…aluskleit ei saanud selline, nagu oleks olnud vaja; algselt ostetud pits (mida sai mõeldud kleidi ülemiseks osaks), sai vale värvi ja liiga pitsiline…uus aluskleit oli alumisest osast liiga kitsas jne, jne… Vaene Airi…Samas oli ta ise nii positiivne, naeris viimases proovis, et tal on enamus asjadega nii, algul läheb kõik vales suunas ja siis saab kõik korda nagu võluväel :)

Kootud on lõngast, mille koostises on 70% meriinot, 20% kazmiiri, 10% siidi – imeliselt pehme ja hästihoidev. Alumisse äärde sai silmi 670, mis kahanesid 210’ks suure kokkuvõtmise lõpuks ja edasi läks juba kiirelt – veidike kokkuvõtmisi vöökohas ja veidike silmade lisamist rinnale…käised, ääreheegeldus ja oligi valmis. Muidugi vahetasin ka jooksvalt vardaid väiksemate vastu, et asi paremini hoidma jääks. 
Kootud osa kaaluks sai 183g - imeliselt kerge, kas pole?
Värvus: naturaalvalge 

Ja just selle kleidi peale teatas Loora (mu hetkel veel 14-aastane tütar), et tema soovib ka kunagi abielluda minu kootud kleidis....juba pelgalt see avaldus tõi pisara silma :)  

Kellele pruudikimpu?

Proove tegime kokku 2, ja viimase lõpu sain kududa Jaanikalt laenatud reguleeritava mannekeeni abiga. 5 päeva enne pulmi saatsin kleidi Cargobussiga Pärnu poole teele ja jäin jumalat paluma, et kõik sai nii, nagu plaaniti…ja tundub, et sai. 

Kaunis Airi

AITÄH! 

Kaks kuud, kaks pruuti, kaks kootud pruutkleiti...

Kootud kleidi alumine äär

''...kell on 8.20 õhtul, 10 minutit tagasi astusin koduuksest sisse, mille olin enda järel kinni pannud hommikul 7.30. Mees istus suures toas arvuti taga, poeg oma toas teise arvuti taga...tütar oli saabunud koos minuga - tallist/trennist. Küsimusele, kas söönud olete?, sain kiire eitava vastuse. Kiirpilk külmkappi (poodi ma täna ei jõudnudki, kuigi see jääb nüüd imemõnusalt koduteele - uus Ihaste Konsum, millest nii pikalt puudust oleme tundnud!) andis tulemuseks, et õnneks on eilsest veel paar ampsu liha järel, millele saab kiirelt sügavkülmast juurvilju lisaks vokkida... Vähemalt selles osas oli õhtu päästetud! ...kus mu vardad on? Ahjaa, kotis veel...
...kell 22.15 ajan end diivanilt püsti, silmad ei taha enam hästi peent kudet lugeda, käed on väsinud...no lihtsalt ei jaksa enam...Veel on aega ka..homme saan tallis peale tööd kududa, jupi jälle edasi....aitab tänaseks... Ehk magan ka veidi paremini ja saan hommikul veidike jätkata, enne tööd?''

Viimane pilk mannekeeni seljas

Kui ma poolteist kuud tagasi Airile peale päris pikka kaalumist lõpuks ''jah'' ütlesin, ei uskunud ma tegelikult ise ka veel päriselt, et ma selle kleidiga valmis saan.
22. augustil, mil Mirjami kleit oli peaaegu päris valmis, lõin varrastele 760 silma...23.septembri hommikul lõpetasin alumise äärepitsi heegeldamise - valmis!

Tööproov

See, mis viimase kuu jooksul toimus, on lühidalt kirja pandud postituse alguses - terve kuu aega käis võitlus iga vaba minuti osas. Enda jagamine pere, kodu, töö, tütre trennide-võistluste-talli vahe, kus elab meie kõige noorem pereliige ja keda nägemata ei oska ma ühtegi päeva olla (oskamata temaga tegelikult muud teha kui patsutada ja süüa anda).
Õnneks oli värske kogemus Mirjami kleidist olemas, et vaatamata alguse visale kasvule muutub millalgi kudumine kiiremaks, kuid siiski...
Alguse silmad (760) kahandusid põlvede juures 210-le ja sealt edasi läkski juba rõõmsamalt. Samas, kui Airi 1,5 nädalat peale algust esimesse proovi tuli, oli mul 157'st vajaminevast sentimeetrist ette näidata alles 50-sentimeetrine jupp... Mina ju teadsin, et ma jõuan...aga tema?
Veidi vähem kui nädal tagasi, mil arutasime neti teel kaeluse osa ja ma kinnitasin (siis juba seda ka ise teades), et mina jõuan valmis, kirjutas ta imelised sõnad: ''tead, sinu pärast ma siis enam ei muretsenud, kui sa ütlesid, et võtad töö endale'' - AITÄH!, mina ise küll muretsesin :)



Siinkohal tahan ma siirad tänusõnad edasi anda ka Jaanikale, kes laenutas oma Stuudio reguleeritavat mannekeeni - nii sain viimase nädala juba töötada üsna kindla peale minnes, oli võimalus igal vajalikul hetkel proove teha :)


Täpselt nädala pärast on üks kaunis pruut taas altari ette astumas - ma olen väga õnnelik, et sain omalt poolt panustada selle imelise päeva õnnestumisse! Õnne ja armastust teile, noored!

- Ivika

PS! Veel reedel lubasin endale, et ei võta vardaid vähemalt nädal aega kätte...kuid vastu pidasin ainult eilse õhtuni - katsetan nüüd tiba paksema lõngaga ja otsustasin, et koon üle ilmatuma aja iseendale. Vaatame, kas valmis ka jõuan - sooviks on sall ja müts, ilmad ju juba külmad...

Kui vaid saaks piiluda tulevikku...

...ehk kuidas suuta kannatada veel poolteist-kuni-kaks kuud kuniks fotograaf pildid edastab, kui pulmad pole veel toimunudki :)

Mirjam leidis mu tänu Liinale (Rees), kes ise hetkel suuri töid teha ei võta, juba aasta alguses. Juba siis sai suuremas plaanis paika pandud kleiditeo algus ja vaadatud mustreid. Juuli keskpaigas alustas õmbleja (Jaanika Stuudio) aluskleidiga. Kuniks aluskleidi toorik valmis, ootasin ma kannatlikult lihtsalt niisama... Ja siis käis stardipauk - 20.juulil saime kõik kolmekesi kokku Jaanika juures stuudios. Mõõdud võetud, hakkas mul kiire...kohe nii kiire, et kaotasin igasuguse mõttevõime, sest miks muidu juhtus nii, nagu juhtus...ja juhtus nii...

Mirjam soovis kindlaid mustreid - alla äärde ja vöökohta Tiina Lilleaeda ja seelikusse sirelilehekirja. Et ma olen harjunud kleite kuduma seni alt üles, siis kiilusin täiesti kinni - muster oli ju algselt teisipidi kirjas ja suutmatus kiirelt ümber orienteeruda, ajas mu sõlme. Alustasin siis mustri kudumist valepidiselt - lootes, et pole ehk hullu midagi.. Kui olin sellealumise laia osa, nö. salli välimise ääre, ära kudunud, sain aru, et algsest mustrist on järel vaid nuppude muster...Tagusin pead piltlikult vastu seina ja kirusin ennast... Kuna kudumiseks oli kulunud terve nädal!, tõstsin selle osa lihtsalt kõrvale, arvutades paralleelselt, kas mul jagub hiljem aega uuesti see jupp kududa või mitte.. Hea oli, et suures meeleheites seda minema ei visanud (ju oli nuppudest kahju). Ja siis tekkis järgmine kinnikiilumise moment - nimelt tahtis Mirjam, et kooksin seelikuosas lehemustri alt üles tipuga, mis minule oli täiesti vastuvõetamatu (pihaosale tundus see ok). Istusin pool õhtut ja kaalusin, mis ja kuidas...ja ei saanudki ennast nõusse, et teha nagu saaja soovib....sest tellija soov on ju siiski seaduseks... Arutasime asja ja saime kokkuleppele, kuid see tähendas, et pidin alustama kleidiga siiski nüüd keskosast. Kirusin end taas, sest nii tehes oleks ma ju võinudki siis kõik ülevalt alla kududa ning oleks alumine äär ka õige saanud... Igaks juhuks võtsin ikkagi selle 'vale'allosa ka esimesse proovi kaasa ja voilaa, see meeldis siiski! Te ei kujuta ette mu kergendust!! Ja lõpptulemusena saigi see imeilus..ehk alati tasub ära oodata lõpptulemus, et saada täit pilti :)
 Täpselt kuu ja 2 päeva hiljem olime me taas kolmekesi koos, selle vahega, et kudum oli pakitud kinkekarpi ja jäigi minust maha stuudiosse...



Aga seda päris päris lõpptulemust piltide näol saan ma veel kaua oodata...


Mida ma siit õppisin? Isegi kui Sulle tundub, et Sul on jube kiire, siis võta aega mõtlemiseks...isegi siis, kui sellele kulub 2 päeva aega - teed enda hilisema elu lihtsamaks :)

Üks ilus kootud kleidike...

Selle kleidi lugu on üsna pikk ja veidi lohisev ... lõpplahendus isegi veidi ehk kurb, aga samas, kleit sai ju valmis ja ilus pealekauba :)


Kleidi algus jääb mai kuusse, siis kui 7.mail silmad varrastele luua sain...mai lõppu oli plaanitud proov, mis hetkeks pidi mul kleit ka valmis olema... Et Pärnust Tartusse on päris paras maa ja proov oli sätitud kahas muude toimetustega, mis paraku ära jäid, jäi ära ka proov.. Kleit ootas...ootas juuli alguseni, mil selgus, et kahjuks olin kudunud liiga paraja. See sai veidike liiga ümber selleks, et kandja end selles mugavalt tunneks. Olin kurb - ja! Lahenduseks oleks olnud keskosa vahelt harutamine ja taaskudumine, kuid et see on nii suur töö!, siis otsustasime koos, et koon talle sootuks uue kleidi.



















Nüüd ongi see kleidike müügis  - kas oleks soovijaid?

Hetkel aga uue kleidi algus ootab - tööde ajagraafiku lõi selline apsakas ju sassi...aga õnneks (no tegelikult ikka kahjuks) pole hetkel ka suveilmasid, millega antud kleiti kanda..seega..








Mõõduks S, kuid sobiv väga ilusti ka XS kandjale, kuna materjal on ju veniv ja hoiab kenasti kehasse. Pikkuseks 110cm pinnale laotatult.
Et ma ise just suurem asi modell ei ole, siis piltide järgi ehk pole aru saada, mida kleidi suurus endast kujutab - numbrid, mida see kleit ümbritseb:
rind ~85cm, vöö~65-70cm, puus ~ 95-100cm
Hinnasooviks on 200.- eurot.

Lõngaks meriino.
Toon imeilus oranz.

Kui inglid kannaksid salle...

...valiksid nad endale kindlasti just Haapsalu sallid! Sest...no vaadake ise - kas ei sobi see väike sall pildil olevale väiksele inglikesele mitte imehästi? Sobib ju...

Küll on hea, et naabermajas on tüdrukuid sirgumas igas suuruses - 3 on juba ju valik - nii saime emotsioonid juba enne õigeid inimesi kaamerapurki püütud. Sallid reisivad Hollandisse pruudi ja pruutneitsi õlgu kaunistama.


Aga las fotod räägivad enda eest- ehk võite vabalt soovi avaldada ka need, kes lapsele Haapsalu salli soovivad!


Lõng: luksuslik villa-siid-kašmiirisegu
Sallide mõõdud 165 x 63cm ja 115 x 52cm

Haldjalik kleidike väiksele Romile

Kolleegil on armas 3-aastane tütar Romi. Juba aprillis andis Annika teada, et soovib juuli lõpuks tütretirtsule kootud kleidikest ja kindlasti peaksin mina selle kuduma. Mõeldud-tehtud - ega ma ju kleidikudumist karda ja toona oli tööde järjekord ka vägagi hästi paika loksutatud - lihtne ja armas! Kuid elu teeb oma keerdkäike testimaks meie võimeid ja nii ei olnud juuli alguseks järjekorra korrast enam midagi järel... Mais alustatud Katrini oranz kleit oli endiselt prooviootel, tütrele renditud poni oli õnnetu transpordi tõttu igapäevast hoolitsust vajav ning nii ma oma asjadega jännis olingi - kui ikka koju jõuad stabiilselt 8-9 vahel õhtul, ei ole varraste liigutamiseks enam suurt jaksu... Nii venis sellegi, mõõtudelt väikse kleidi tegemisele kokku 2,5 nädalat koos proovide ja ülemise osa topelt kudumisega. Just, topelt, kuna esimene kord sai see liiga pikk ja ka mitte kahekordsest lõngast, nagu sooviti :) Nüüd ongi üks ülemine osa seelikuootel - ehk jõuluks saab keegi järgmine printsess endale kauni kleidikese.
Eile, ääri üle heegeldades ja seelikuosa hõlmikjaki külge õmmeldes tundus endale kleidike igati tio-top ja muidugi üliarmas - oleks veel endal nii väikseid lapsi, käiks nad vist ainult endakootud riietes  - no vähemalt piigad kleidikestes :)
Täna on kleidil proov, pöidlad pihku!

Vööle sätitakse preilile helesinine paelake, mis lisab veel kindlasti oma nüansi ja pidulikkuse.

Lõng: villa-kašmiiri-siidisegu
Värvus: naturaalvalge
Mustriteks: Marge Heeringa südamed alläärepitsis, Lilleaiakiri seelikuosaks (raamatust Haapsalu Rätt) ja Käpakiri 2 käisteks (raamatust Haapsalu Sall)
Vardad: 3,0 - 2,25

Jaanikale kootud pruudikomplekt

On täiesti kirjeldamatu, kui peale 2 kuud kestnud tööd näed imekaunist pruuti kirikuuksest sisse astumas oma väljavalitu käekõrval, seljas sinukootud komplekt. Tunnistan, ma ei julgenud hingata enne kui pruutpaar oli altari ette jõudnud...ja kananahk oli ihul.

Jaanika ja Tauno abiellusid 7.mail sel aastal. Olen nii väga tänulik, et läbi Liina jõudis Jaanika minuni ja usaldas mulle nii tähtsa töö - kududa talle abiellumiseks kleit (komplekt).  Esimene kontakt oli meil juba novembris 2015, mis sai paika pandud, et kuduma hakkan veebruaris.

Pruudil oli kindel visioon, milline lõpptulemus välja peab nägema - koos valisime mustrid ja peale paari harutamist (mis on ilmselt nii suure töö puhul vist lausa kohustuslik) ja taaskudumist sai see kõik väga hea. Et Jaanika ise on õmbleja (Jaanika Stuudio), siis teadis ta ka täpselt, mismoodi peab kootud osa istuma alumiste kihtidega ja nii oligi mõõte võtta ja mõõtu kududa imelihtne. 

Et tavade järgi pruut ise endale kleiti õmmelda ei tohi, tegin koostööd teise stuudio õmblejaga, kel aastatepikkune kogemustepagas varuks. 

Seelik Karukellakirjas, mis põlve juures läheb üle ilma nuppudeta versiooniks. Topiks pajulehekiri.

Teine väga hinge kinnilööv moment saabus eile, mil Jaanika saatis lingi fotodele - mina, kes ma olen üsna varakult magama keriv persoon, istusin üleval pea keskööni ja imetlesin...

Lõng: villa-siidi-kašmiirisegu

Vardad: 3,0 - 2,0

Lõngakulu ca 2700m
Kudumiseks kulunud aeg 2 kuud (õhtuti, nädalavahetustel)

Ja siin nad on, Jaanika ja Tauno - soovin neile imelist õnne ja ilusat elu! 

Haapsalu sall, helesinine unistus, ehk

... sõnu polegi vaja, emotsioon fotodes..kevad, tärkamine, looduse ilu ja rahu..
Sall ise kui unistus eesootavast suvest..

Värv/color: laguunisinine / blue lagoon - Saara Kirjastusest
Lõng/yarn: HEA 28/2


Ja ärge unustage jagamismängu:
https://www.facebook.com/Haapsalusallid/photos/a.220107518172574.1073741827.220102821506377/525090337674289/?type=3&theater


Kõigi Haapsalu sallide FB-lehe laikijate-foto jagajate-kommenteerijate vahel läheb õige pea loosi sama mustriga lumivalge haapsalu sall! Seniks püsige lainel ja hoidke tuju hea!

Jänes Pikk-kõrv - amigurumi

 
Loomulikuks jätkuks eelmistele amigurumi-tehnikas kaisuloomadele tuli veidi keerulisem jänkupoiss. Seda pikk-kõrva proovis Loora ka päris alguses, esimese käeharjutusena teha, kuid toona arvas keeruliseks ja lükkas veidi edasi. Nüüd kui paar nädalat tagasi üks kolleeg enda õe peagisündivatele kaksikutele kingitust otsis ja Loora töid näinud oli, saigi alguse Jänku-Juss.. Tegemisele kulus nädal, lõngaks puuvillane Drops, turvasilmad vaatamiseks ja vanaema nööbikarbikesest leitud nööp traksi tarbeks :)

Jänku-Juta on veel valmimisel..

Juubel - ehk Haapsalu sall nr. 50! Lehega piibelehekiri, tuntud ka Ingrid Rüütli kirjana

Kevad on kõige kaunim aeg aastas - hiirekõrvus puud, mis end imekiirelt täis leherüüsse ajavad; võililled - usinalt ninasid päikese poole küünitamas; liblikad - kollased, valged, kirjud; veidi veel unised herilased - jah, isegi nende nägemine teeb kevadel tuju heaks...ja emadepäev - mis sel aastal õnnistati imelise suveilmaga.
Paljajalu veel ringi silgata ei saa, kuid sadamakaile esimesi paate kaema minna oli just õige aeg.. ja et kodu on meil vaid väikese jalutuskäigu kaugusel Emajõest, ei olnud suureks ettevõtmiseks sammud salliga koos sinna seada...

Kõik ärkab - samal ajal kui mina sadamasillal salli sättisin, põõnutasid sealsamas, vaid paar sammu kaugemal (vee pool) noored, kes päikese käes varbaid sirutasid ja ilma nautisid...veidi eemal püüdis umbes 6-aastane vapper kalamees ahvenaid..veel veidi kaugemal nautis isa tütre ja pojaga lutsuviskamist ja kui pildilt heli saaks kuulata, oleks ka veest väljatõmmatava paadi kriuksud pildil :) Oleks see kevad vaid pikem!



Kui ma mai alguses eelmise kleidiprojektiga (jäänud on piltide ootus, laupäeval oli laulatus) lõpuks ühele poole sain, tundus järgmise kleidini veel ''pikk'' maa...kuni järsku läks kiireks (ja siia võib vabalt juurde lisada ''nagu alati''). Nädal on piisav aeg, et sellega üks sall valmis varrastada ja samas siis ära kulutada ka äsja olemas olnud ''vaba aeg''. Nüüd siis ongi jälle kiire  - aga ega ilmselt muidu ka asjad sündida saaks.

Mõõdud: 160 x 62cm
Lõng: luksuslik kašmiiri-villa-siidisegu
Värv: naturaalvalge

Ilusat kevadet  - nautige sooja!

Loora avastab Amigurumi

Niivõrd tore on vaadata, kuidas tütar vaikselt käsitööga tutvust teeb ja suures osas seda naudib. Käed on tal lahtised ja asjad, mis teeb, ilusad.

 Amigurumi köitis mu enda tähelepanu ca pool aastat tagasi, mil ostsin Mari-Liis Lille raamatu ''Võluväega mänguasjad''. Ise  olen neid vaid raamatust imetlenud, kuid Loora võttis kätte ja hakkas tegema. Eks alguses võttis kirjutatud mustri lugemine parajalt pead kratsima, sest seni oli ta heegeldanud joonistatud mustritelt, kuid kui veidi süvenes, sai hakkama kenasti.  Ja nii me siis õhtuti aega veetsime/veedame - mina varrastega, tütar heegelnõelaga...ja mehed käivad ja vangutavad vaid päid - kodu on tõeline käsitööliste paradiis. Lisaks ei saa nad siiani hästi aru, miks peab käsitööga seonduvalt alati NII palju asju korraga laual olema. Need ''palju asju'' on siis mustrid (hetkel mõlemal oma raamatud), Looral erinevad lõngad, käärid, vatiin - minul lisaks veel ka mõõdulint, mis kuidagi kenas keras ei taha püsida (kuna tegemisel on pruudikomplekti top).


Esimene jänkuke sai Looral imekiirelt valmis. Kuna tol hetkel meil veel turvasilmi valmisostetud polnud, leidsime vanaemalt päranduseks saadud nööbikarbist sobivad ''silmad''. Tulemus sai imearmas - kohe nii armas, et alguse sai kohe järgmine loomake - ahvipärdik.
See võttis tiba enam aega, kuid alla kahe nädala sai siiski valmis. Eile õhtul kaisutasime teda mõlemad võidu...täna sai juba kingituseks kolleegile toodud.








Kolmanda loomakese valiku otsustas hiljuti suguvõssa sündinud väike poisipõnn - kevadine mesimumm, kellele sai kõhtu peidetud ka kõrinaid...










Neljanda kaisuka sai Loora valmis sootuks rekordkiirusega - reedel (kui koolist oli vaba päev, e-õpe) alustas pühapäeval  tegime juba pilte. Saaja soovil ei teinud sellele riidest eraldi suuosa, sellest erinevus esimese ahvikesega.









Kui võtta, et tegija alles sai 14 ja kogemust imevähe, siis saan vaid kiita
Ülemised kolm loomaskest on kootud Novita 7-veljestä lõngast, viimane pärdik puuvillasest
Sisuks vatiin
Mesilasel ja uuel (alumisel) pärdikul juba ka turvasilmad :)

Jaanika kleidi lugu - päris algus

Selle kleidi algus jääb novembrisse 2015 kui sain tänu Liinale Jaanikalt kirja. Liina ise on meisterklass kleitide kudumises ja olen talle ülimalt tänulik, et on mind usaldanud minu väikese kogemuse baasil teistele. Lisaks ei ole ta kunagi kitsi õpetusi jagamast, mis teeb ta sõpruse eriti väärtuslikuks. Aitäh!

Kleidi kudumise puhul on määravaim etapp arvutused, ehk päris algus. Kõigepealt on idee, siis mõõdud, siis kootud tööproov, selle baasil arvutused...terve rida arvutusi! Mitmeid kordi ülearvutusi. Kahandused, kasvatused...ootus, nägemaks mida teeb venitatud tööproov 2-3 päevaga, ehk kui palju tõmbab kokku. Ja alles siis saab silmad varrastele luua.
















Kahe nädala jagu õhtuseid kudumisi on siin. Kleit algas 756 silmaga, mis tegi ümbermõõduks 310cm. 

Alguse tempoks oli 2-3 rida õhtu jooksul, eile läks juba libedamalt - silmi on jäänud 280. Kui arvutused olid õiged ja ennustus nuppude raskuse osas samuti, peaks 2/3 seelikuosast valmis olema - paar päeva ootust (kudumi rahunemist) annab vastuse..