Suvine pluusike Eileenile

Naabriperes on sirgumas 3 imevahvat printsessi - nagu oreliviled reas - kellele emme oli suve alguses tellinud ilusad satsiseelikud. Seelikute juurde aga, selgus, polegi miskit panna... Kus häda kõige suurem, seal naabrinaine kõige lähem ja nii ma ca kuu aega tagasi palve saingi - tee näputööna piigadele pluusid. Nädalake läks lõnga hankimiseks - selle palusin naabrinaisel endal oma hea äranägemise järgi osta kõige sobivama, nädalakene mul eelmise töö lõpetamiseks ja 2 ndl tagasi võtsingi piiga pluusi mõttesse. Kõigepeal alustasin kududes... just selle sama alläärega, mis lõpuks siiski lõpptulemuseks vormus. Et käpakirjad on salliraamatus ilusa peene mustriga, valisin ühe neist ka jätkamiseks (neljanda vist). Esimese mustrikordusega lõpuni jõudes tundus selle lõngaga aga antud muster täiesti ebasobiv pisikesele preilile - liiga suur! Harutasin. Võtsin heegelnõela ja alustasin uuesti otsast. Kindel soov oli teha alumine äär 'portena' veidi erinev kui särgi põhiosa. Alumine äär sai ilus...aga edasi ei osanud ühtegi mustrit valida - nüüd tundusid kõik liiga augulised.. Leidsin isegi ühe kena nelinurga, heegeldasin neid 10tk valmis...aga ikka ei tundunud õige. Tõstsin töö paariks päevaks kõrvale, sest kui ikka seda päris õiget tunnet ei teki, ei oska ma ka lihtsalt niisama teha. Teisipäeval võtsin uuesti ette kootud alumise ääre, lisasin sellel Käpakirja nr.2 ja tegin asja lõpuni. Igaks juhuks käisin kolmapäeval toorikut (maikana) ka preilile selga proovimas - mine tea, kas üldse lähebki selga. Kuigi tol hetkel oli asi veel väga mitteilus, oli see siiski paras ja nii tegin heegelnõela abiga ääredki ilusaks. Ja siis!, siis oli pluusike just selline, nagu olin algselt vaimusilmas ette kujutanud. Vähemalt mulle endale väga meeldib ja tahaksin endalegi sellist. 

Kui eile, saades õhtul ka nööbi ette, pisipiigale särgikest selga läksin proovima, leidsin teise parimas mänguhoos. Nii saidki fotod kummikutes, sest kes see siis neid jalast ära viitsib võtta kui tädi täiesti valel ajal pilti tahab teha :)

Muster Haapsalu salli raamatust, Käpakiri 2.
Alumise ääre joonistasin ise mustrilehele.

Lõng: Hjertegarn, Cotton nr.8
Vardad: 4,0

Haapsalu sall nr.39 - Pööratud piibelehekiri

Järgmine sall sai neljapäeval raamilt maha, ilusa piibelehekirjaga. Seekord lumivalge, kootud Liina Langi käest ostetud meriinost (28/2). Siinkohal saan öelda, et lõngal ja lõngal on ikka suur vahe küll, mis sest, et nimi suhteliselt sama Armastasin pikalt kududa Merinos extrast, 30/2, antud hetkest enam mitte... Kui öeldakse, et meriino venib üleliia, siis selle, 28/2 lõngaga seda muret ei olnud.
Kui mustri osas nostalgitseda, siis see muster oli ka minu päris esimesel Haapsalu sallil. Just see muster köitis mu tähelepanu niivõrd, et pidin katsetama. Nüüdki, kui pööratud piibelehekirja koon, on südames soe tunne. Kauneid sallimustreid on oi-oi kui palju, aga eks esimene jääb alati meelde.

Mõõdud: 180 x 60cm
Lõng: meriino 28/2
Värvus: lumivalge
Vardad: 3,5

Et salli üleandmine toimus kiiremini kui oli algselt plaanitud, saingi antud sallist vaid ühe foto, mis tehtud ka tiba kiirustades. No aga mälestus seegi :)

Silmuseid keskosale laiusesse loodud 90

''Tiina Lilleaed'' - Mustrimaailma salajane rätik

Ma ei ole eriti usin (loe: nokitsen oma asjade kallal) kooskuduja Mustrimaailmas, kuid igakuiselt hoian siiski silma peal, mida seal toimetatakse. Kevadel (oli vist?) sai seal alguse ühe imeilusa räti salakudumine. Järk-järgult avaldati muster kaasalööjaile ja kui lõpuks usinamate kudujate poolt esimese rätte näha sai, võttis mind küll ahhetama. Imeilus! Armastan lilli, armastan rombe ja nuppe - siin on need 3 'detaili' nii mõnusalt ühendatud :)

Räti mustri saamislooga saab tutvuda SIIN, mustri leiab SIIT


Nüüd tuleb vaid oodata vabamat aega, siis löön vardad sisse just sellele rätile. Aitäh Tiina Arusoo, et selle paberile panid!

Ja siia ka üks foto valmis rätist (autor Anne Pirn, foto avaldatud FB's)

Haapsalu sallid nr. 37 ja 38 - Lilleväljakirjad

Jah, tõesti, kaks viimast salli said peaaegu identsed, erinevus on vaid mõõtudes, äärepitsis ja nuppudes - nimelt tegin teisel sallil nupud 11-kordsed varasemate 9-kordsete asemel. Said rammusamad ja uhkemad küll!

Ja siin nad on - kaunid, õhulised ja õrnad Lilleväljakirjalised sallid.

Lõngaks mõlemal 70% villa, 20% siidi ja 10% kashmiiri segu, värvuselt naturaalsed. 

Nüüd võin öelda, et 1,5 nädalat puhkust on möödunud üsna tulemuslikult, aga oh, kuis puhkaks veel...ja kooks...kooks, kooks...

37. salli põhiosa on kootud vardaga 3,0/3,5 - tulemuseks 165 x 70 cm (mustrikordusi laiuses 4.5, pikkuses 16.)

Haapsalu sall - Lilleväljakiri

38. salli põhiosa on kootud vardaga 3,5 - tulemuseks 175 x 65 cm (mustrikordusi laiuses 4, pikkuses 16)

Haapsalu sall nr.38 - Lilleväljakiri

Kootud pitsiline boolero, suurus M

Ma ei ole kadunud, ei ole kudumisestki loobunud, aga see viimane projekt on olnud tõesti paras pähkel. Juba ainuüksi enam-vähem õige lõike leidmiseks läks 2 päeva, siis arvutusteks kolmas päev ja nüüd olen 2 nädalat nikerdanud. Ühte ''projektinädalasse'' sai mahutatud ka väike, kuid väga aktiivne puhkusereis. Aga valmis ta sai ja ilus ka veel pealekauba. Elu esimene nii pitsiline ja õhkõrn.
Kinnitustena leidis kasutust mu oma algne idee, teha üks pael niipalju pikk, et seda annaks selja tagant (boolero alt) viia teise hõlmani, tuua küljel pealt välja ja siduda siis teise hõlma külge kinnitatud paelaga. Paelad ja äärepitsid on heegeldatud.

Et ma ei leidnud alguses päris seda õiget mustrit (sooviti sakilist), kohandasin ise sobiva Karukäpa kirjast nr.2, mis pärit Aasa salliraamatust. Ning tänu ümberjoonistamisel tekkinud ''apsule'' saigi ta selline õige, väga lähedane fotol olnule, mida näidati ja mille järgi boolerot saada sooviti. Algne idee on päris Aqva SPA ajakirjast, kus ta on kootud kleidina seljas meie kaunil lauljataril Hanna-Liina Võsal. 
Taas saan öelda, et tegemise vaev on väärt tulemust. Õnneks on boolero soovija minust ainult veidi-veidi suurem, ehk et ma sain siiski pidevalt töö käigus suurusel silma peal hoida. Pealmine hõlm oleks võinud saada tema jaoks veidi pikemalt küljele ulatuv, kuid ka valmis variant sobis kenasti.
Võrreldes kleidi kudumisega saan siiski öelda, et see oli keerulisem arvutamine kui toona. Samas, mis pakuks suuremat rahuolu kui keerulise ülesande edukas täitmine.


Hingevärinal käisin eile (enne kinnituste lõpliku valmis tegemist) tellijale selga proovimas...ja sain kergendusega ohata, et oli täpselt paras.
Kas ma teeksin midagi järgmine kord teisiti? Jah, kindlasti teeksin selja peale kokkuvõtted kahte kohta ja väiksemad. See ei ole lihtne arvutus, et mustrit klappima saada, kuid kindlasti saab tulemus ilusam. 






















Lõng: 70% vill, 20% kashmiir, 10% siid
Värvus: naturaalne valge
Lõngakulu ca. 50g
Varras 3.0
Lisaks kaubandusest leitud kaunistus sidusele.

Alguse valu ja võlu

Peaaegu valmis

Haapsalu sall nr.36 - Aasa kiri

See on see sall, mille mustrit kallis kolleeg kaua-kaua valis ja mis (ilmselt ka sellest tingituna) minul ka päris hea jupi aega võttis, et valmis saada :)
Ja ega nali siis ka mustri valmisega lõppenud - eile, üle pika aja salliraamatuid koju tagasi tuues (olid teised imetlemiseks kolleegi juures), sain esimese hooga paraja ehmatuse osaliseks. Aasa salliraamatut lapates ning jõudes Astridi kirjani, pidi mu süda seisma jääma - muster justkui õige, kuid valmis sallis nuppe igas kolmnurgas 2 võrra vähem (olin endale lasknud mustri raamatust fotona saata, et ei peaks raamatuid varakult koju kutsuma). Raputasin pead, vaatasin uuesti kord salli, kord raamatusolevat mustrit - ja ikka ei saanud aru - kas ma olin suutnud tõesti igas mustris 2 nupu vähem kududa?! Ja siis sain pihta - mustrid on lihtsalt sarnased - mina aga tegin Aasa kirja, mitte Astridi oma! Milline kergendus!

Ja siin ta on, valmis esitlemiseks - imeilus, minu järgmine lemmik.
Lõng: villa-siidi-kazhmiiri segu (Liina Langilt)
Värv: loodusvalge
Mõõdud: 160 x 60cm
Varras 3.0

Astridi kiri ka siia kõrvale - kas pole sarnased motiivid?

Kohtumine oma suure eeskujuga :)

Nii ilusad ja peened asjad, et tuli ninaga vaadata :)

Minu suureks eeskujuks haapsalu sallide maailmas, ja kindlasti mitte ainult minu!, on olnud algusest peale Rees, ehk Liina Langi - kes ei teaks tema imelist blogi ja salle/kleite! Olen temaga suhelnud meilitsi, just temalt sain kõige enam julgustust katsetada esimese kleidiga..ja 29.mail oli lõpuks SEE õhtu, mil sain oma suure eeskujuga ka silmast-silma kohtuda. Ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mis mind valdas, kui me Marega (FB's Muumimamma Näputööde lehe omanik) Olustverre jõudes temaga kohtusime. Istus teine nii armsalt puu all ja ootas - meid!
Poolteist tundi Olustvere Käsitöötoas läks imekiirelt - nii kahju, et meil ei olnud tervet päeva!

Saime kiirkoolituse lõngade osas, mida jälgida ja vältida, isegi paar nippi näitas meile kätte.

Kulda väärt kogu!

Liina, Sa oled võrratu inimene ja ma soovin, et Sul jätkuks seda soojust ja optimismi kauaks-kauaks! Sa oled soe, nagu suvepäike oma energiaga. Aitäh, et meid vastu võtsid. Nagu juba ka Mare tõdes, unustasime suure õhinaga isegi pildid tegemata (oleks ju uhke olnud näidata professionaali salle), need paar, mis enne äratulekut kiirelt telefoni said püütud, jäägu siia meenutama tänast toredat kohtumist!
Eriti meeldivad mulle pildid lõngadest, sest päris korraliku koguse tõin endaga ka koju kaasa - et oleks, mida kududa!

36. salli saamise eellugu, ehk ma ei olegi ainumas...

Paar-kolm nädalat tagasi avaldas üks kallitest kolleegidest vargsi sallisoovi... Et ta puudutas seda teemat siiski vaid libamisi, mainides umbes nii: ''vanus juba on selline, et mõtlesin...et mul ka võiks ju üks ilus Haapsalu sall olla'', oskasin mina vaid takka kiita. Ei see sall ju vanust küsi ja igal vähegi pitsist lugupidaval inimesel lausa peaks 1 haapsallane olema (mina kahjuks olen ise siiani kingsepp ilma kingadeta). Jõudsime jutukäigus selleni, et tassisin 4 Haapsalu salli raamatut kolleegile vaatamiseks. Nädal hiljem sain kõne: ''Ivika, ma ei oska valida!''. Oskasin vaid oma kogemusest seda tunnet kinnitada, et jah...ongi keeruline, sest 99% mustritest tunduvad vaatamisel just need, millist väga tahta! (mitte, et see 1% oleks kuidagi kehvem). Soovitasin aru saada, mis rohkem meeldib - kas lille-, lehe- või rombikirjad. Teise nädala keskel sain uue kõne: ''Ivika, ma ei oska endiselt valida!''. No minul kiiret ei olnud, saingi oma vahepealseid projekte lõpetada.
Olin pühapäeval just Lilleväljakirja valmis saanud kui helises telefon: ''Ma tean!, ma tahan seda Aasa kirja!'' Oi, ma olin rõõmus, sest ka mulle jäi see kohe Aasa salliraamatust silma ja tekkis kindel tahtmine seda läbi kududa. ''Ei, võib-olla ma siiski tahan seda Lilleväljakirja...aga võib-olla hoopis kuusega kuubikukirja''. Jah, ka need on ilusad! ''Kuule, aga siis on ju veel see Maailma kõige ilusam sallikiri, ja Rõõmukiri...oeh...mille ma alguses valisin?'' Selle peale oskasin vaid ohata, oi kui hästi ma tean seda tunnet! Teate kui lihtne on lihtsalt kududa kui kellelgi on kindel soov! Just sellepärast ei ole mul endal veel Haapsalu salli, et nad KÕIK on NII ilusad! Kindlasti ei suudaks ma vaid ühega piirduda...
Aga valik sai siiski pühapäeval tehtud - Aasa kirja kasuks ja uus sall on varrastel - ma armastan seda mustrit! Kuigi see on alles algus, on mul juba silme ees kogu see ilu, mis temas sallina saab olema.

Kergeid vaikuid teile, kallid sallisõbrad!

Haapsalu sall nr.35 - Lilleväljakiri

On kevad - õunapuuõite aeg! Veel ei ole nad täies õies, kuid kohe-kohe...uus ärkamine, uus hingamine, uus aastaring.. See on minu arust aasta kõige ilusam aeg..










Kui sain taas palve kududa Lilleväljakirjaga sall, tekkis tunne, et antud muster hakkab Piibelehekirja kõrval viimasele tugevat konkurentsi pakkuma - ka üks minu armsatest kolleegidest, kes sallimustreid imetleb, arvas selle just olema endale sobiva... 
Ei, see sall ei saa kolleegile, see sall saab ehtima ühe kauni pruudi õlgu juuni alguses Belgias. Olen liigutatud, et valik tehti minu sallide seast ja soovin pruutpaarile õnne ja armastust!

Lõngaks Liina Langilt ostetud luksuslik siidi-villa-kazhmiiri segu.
Mõõdud seekord klassikalised: 160 x 60cm - nii oli tellija soov
Värvus: loodusvalge.
Lõnga kulu (salli kaal): 60g

Haapsalu sall nr.34 - Käpakiri 2

Käpakirju olen juba mõnda aega salliraamatus imetlenud, kuid siiani ei osanud kuidagi värvi valida - valge oli liiga tavaline, tumedamad värvid aga oleks olnud ehk liiga intensiivsed... 
Nädalajagu päevi tagasi sain kirja, kus sooviti roosat-helelillat-või oranzi salli. Kuna mul juba tol hetkel olid tööde nimekiri päris korralik ees, sai esialgu see jutt endast eemale lükatud. Liiatigi oli salli vaja minu jaoks liiga kiirelt - nädalaga. Siis aga vestlust edasi arendades hakkas mul veidi kurb - mõtlesin kui mul endal oleks suur soov oma heale sõbrannale sall kinkida: ise kududa ei oska, õppimiseks aega napib, kuid soov on nii suur ja siiras...ja ikka see ei õnnestuks.. Muidugi ei arva ma, et mujalt ei saa, aga kas on alati aega otsida? Nii ma siis nõustusingi ühel tingimusel - muster peab olema ilma nuppudeta ja mul juba kodus olemasolevast lõngast - oli võtta roosa.
Nupud kudusin äärepitsile - et neid siiski oleks ka antud sallil :)

Lõngakastist roosat kera välja otsides tekkis korraga äratundmine ka mustri osas - just see toon on täpselt õige Käpakirjadele! Pehme ja õrn roosa, nagu kassi käpakesed (altpoolt). 
Ja selline ta sai - kahjuks sõi päikesevagus õues tooni ära, kuid tubane klõps on jäädvustanud salli õige värvuse. Endale hakkas sall meeldima esimesest hetkest - aga ju nii ongi õige, kui jääd oma tööd ise ka veidike taga igatsema. Olgu see siis kandja õlgadel soe ja elegantne!






Mõõdud 170 x 70cm Lõngaks villane
Värvus roosa
Lõngakulu 64g
Valmimise aeg 7 päeva

Esimene ei jää teiseta...ehk teine kootud kleidike

Pikem paus siin ei tähenda siiski vaikust käsitöölainetel - nendel surfan ikka mõnuga ja naudin iga hetke. 
Kui esimene kleidike selgaproovimiseks valmis sai, arvas tütar kohe, et temale on samasugust vaja. Puhtalt omakasu eesmärgil soovitasin tal vähemalt seelikuosale mõni teine muster valida, midagi minu jaoks keerulisemat, kus kokkuvõtmist harjutada...ja nii ta siis, mitte just kõige suurema heameelega, valiski selle - Karukäpakirja uuest Aasa sallide raamatust. Minule meeldib, Loora ise tulemusega väga rahule ei jäänud - oleks ikka tahtnud samasugust nagu esimene sai :) Aga see selleks, enda jaoks sain ka sellest hirmust üle, et kahandamised on jamad - ei ole ühti!




Kui ma millalgi aega saan - ei tea muidugi millal see juhtuda võiks - tahan kindlasti ühe pika, kahara alusseelikuga valge kleidi ka kududa. Sõbranna mehele sai juba vihjedki tehtud, et annaks põhjust, seega mine tea...mine tea... Aga kui pulmakleiti siiski teha ei saa, teen siis taas endale ;) 
Mis mulle endale selliste kleitide juures meeldima hakkas - erinevat tooni aluskleidid annavad mõnusat nüanssi, seega plaanin ka antud rohelisele ühe heleda valmis vuristada (siia sulgudesse jääb unistus uuest õmblusmasinast)..




Lõngaks merinos extra
Aluskleit lükrast

Kollased juuksed, punakas kleidike...ehk kuidas ma ime korda saatsin :)

Tõesti-tõesti - enda jaoks on see suur ime ja eneseületus - kudusin oma esimese kleidi, mille osas olen hoogu võtnud juba ligi aasta. Ja mis kõige olulisem - see sai igati kantav ja isegi kaunis!
Tõsisemaks tõukejõuks sai umbes poolteist kuud tagasi kirjakasti potsatanud meil, kus uuriti võimalust mu käest kootud pruutkleit tellida. Et see ei olnud esimene samalaadne kiri ning idee on pikalt küpsenud, võtsingi nõuks kleiditeo selgeks õppida. Ei, ma ei katsetanud selle uhke variandiga, ehk pruutkoleidiga!, võtsin nõuks kõigepealt paar lihtsamat kleidikest valmis teha. Edasine on siis juba ''delo tehniki'', ehk kui keegi tõesti võiks soovida mult uhkemat kleiti, siis nüüd juba julgen :)


Esimese asjana tuleb öelda, et kõige-kõige keerulisem oli saada üle omaenda hirmust ’’kas ma saan sellega hakkama?’’! Minu julgustajateks olid 3 imelist kleidikudujat: Liina Langi, Marge Heeringas ja Ruta, kes jagasid oma kogemusi ja õpetussõnu. Lugesin hoolikalt läbi ka Marge kleidikudumise õpetuse eelmise suve ajakirjast ’’Käsitöö’’ ning koos oma tekkinud lisaküsimustele vastuste saamisega alustasin. 
Erilised tänusõnad Liinale, kes viitsis pikalt ja kenasti lahti kirjutada, mida jälgida ja millele mõtelda, enne kui kududa :)

Võtsin endale eraldi vihiku! Joonistasin kleidi visandi, mõõtsin end korralikult üle, arvutasin umbestäpselt mõõtudele vastavad silmade arvud ja kahandamisvajadused (selle viimasega panin paberil puusse, kuid töö käigus oli kõike lihtne korrigeerida) ning lõin silmad vardale. Mustrivalik seeliku osas põhines puhtalt sellel, et ma ei suutnud välja mõelda rombimustrite kahandusi.
Lõngaks merinos extra, 100% meriinovill, kudumiseks 3,5’sed vardad. Kleidile võib suuruseks anda S.
Lõngakulu kokku ca 900m.

Alustasin silmade arvuga 336, millest rinna alla jõudes oli järele jäänud 144. Seelikuosal kasutasin Kassitapukirja, millele oli mugav vahepaanid tekitada ja seal siis kokkuvõtmistega mängida.
Rinna alla jõudes tegin nii varraste kui mustri vahetuse - jätkasin peenemate varraste ja Käpakirjaga kaenla alla välja, sealt edasi juba ''õlapaelad'' ja kaelus. Et kaelus ja kaenlaaugud välja ei veniks, tegin veidi tööd ka heegelnõelaga.

Viimistlus – pesin seelikuosa õrnalt villašampooniga ja venitasin (nagu esimesel pildil näha) põrandale vaibale (lina peale), kinnitades äärepitside sakid nööpnõeltega. Kõige lihtsam oli äärepitsi sakid kohakuti sättida ja need korraga sirgeks tõmmata. Ülaosa tõmbasin linale sirgu ja niisutasin - soovitav on mannekeenile tõmmata, kuid seda mul ei ole.
Aluskleidi õmblesin roosakast trikotaažist, vöö vuaalist.
Kõige keerulisem minu jaoks oli nuppude kudumine – aga ka need said iga korraga ilusamad.

Kõige suuremaks kiituseks oli see, kui tütar teatas, et ka tema soovib endale samasugust kleidikest :) See viimane on juba ka varrastel!

Kuivamas

esimene tööproov

Kuidas kleit istub nii emale kui tütrele :)

Haapsalu sall nr.33 - tumesinine Lilleväljakiri

Elus peab värve olema, muidu läheb igavaks! Siin siis üks kevadiselt sinine toon :)
Muster on juba tuttav, kaks korda eelnevalt läbikootud Lilleväljakiri. Värvusena ka korra juba kasutatud tumesinine. Lõngaks minule sobiv Merinos extra 30/2. Mõõtudeks 170 x 75cm. Valmimise aeg täpselt 7 päeva - õhin uue projektiga alustada oli nii suur, et liigutasin vardaid endalegi üllatusena vist poole kiiremini
Kuna tütar keeldus sel korral modelliks olema, pidin ise peokleidi selga ajama ja kõpskingadega seina ääres poseerima - päris vahva kogemus.
Muster on võetud Haapsalu Räti raamatu leheküljelt 91, sealse räti põhiosa muster.
 

...ja nüüd saangi kohe-kohe vardad sisse lüüa valmisostetud bordoopunastele lõngadele - pöidlad pihku, et sellest ka midagi ilusat tuleb!

Päris õige tooni näeb tegelikult ära viimaselt fotolt, sall ongi tume-tumesinine :)

Life must be colorful! Here you can find lovely dark-blue shawl for spring. I've used this pattern already twice before, color is also familiar, and yarn same as always: merinos extra, 100% merino wool (30/2). It took exactly 1 week to knit it. As my daughter refused to be a model this time, I had to do it myself - that was quite funny!
And now I can start with dress-knitting - hope it will be succeed

Kuidas üks hull mõte mu peas pesa tegi...

Mulle meeldivad ühe veebilehe algussõnad: ''Unistamine on osa inimese igapäevaelust. On inimesi, kes peale unistamise muud ei teegi, ning on neid, kes väga aktiivselt nende täitumise poole pürgivad''

Ma ei klassifitseeriks end tegelikult kumbagi gruppi, sest ainult unistada ma ei oska, kuid lausa ''siht-silme-ees'' rabaja ma ka ei ole. Mulle meeldib oma väikestest unistusest mõelda, kui ''küll-ma-ka-kunagi-oskan-ja-teen'' asjadest ja siis nokitseda. Samas, kui ma juba millestki vaimustun, ei saa ma seda enne ka endast eemale, kui see ongi ära tehtud....

Juba eelmisel suvel mõtlesin ma vargsi, väga vargsi, vaadates Liina Langi (Rees), Marge Heeringa ja Sallihullu päevaraamatu (Pille on sealne kudumismeister) imeilusaid kootud kleite, et kuidas jõuda selleni, et ise ka osata - kuid samas lükkasin selle mõtte kiirelt eemale - liiga kõrge lend! Sel nädalavahetusel toimus aga murrang (nii oleks õige nimetada) - alates laupäevast ei saa ma endast kuidagi eemale mõtet ''kududa kleit''! Päris esimene ja päris ise! Hull mõte, onju? Mulle endale veel on, sest ega ma arvagi, et see kerge saab olema - samas algus on tehtud, lõng on olemas! Uskuge, selle valimine (just tooni poolest) ei olnud lihtne! Eelmise suve ajakiri ''Käsitöö'' on ka välja otsitud ja Marge Heeringa kleidikudumise õpetus läbi loetud, kõigest kohe mitte aru saadud, kuid algus seegi! Pooleliolev sall tuleb valmis teha ja siis saabki alustada.. 

Üleskutse! Kes mulle vähegi mingit õpetust-näpunäiteid oskab jagada, oma kogemusi kirjutada, siis olge nii armsad ja tehke seda - igast väiksestki vihjest on kindlasti abi! Lõiked, mustrikahandused kleidi keskosas, aluskleidi soovitused jms. - kogugem need siia kokku, mine tea, kel veel tulevikus neid vaja läheb! Luban, et oma pusimisest annan ka jooksvalt teada.

Haapsalu sall nr.32 - Lilleväljakiri nr.2

Kisub igavaks? Aina samad mustrid? Jah, vaatajale ilmselt küll, aga samas tuleb tunnistada, et tegu on tõeliselt kauni sallimustriga! Ja seda kududa on ka imelihtne - muster jäi paari esimese kordusega pähe - ei mingit vardaga rea ajamist!
Et eelmine sama mustriga sall reisis ekspromt Saksamaale ja Holland jäi toona ootele, tuli kiirelt uus kududa. Eile läks sall posti ja sihtkoht ilmselt juba paistab :)
Ilus on kududa ilusaid mustreid, seega jätkan ka järgmise salli puhul sama mustrit. Küll aga muutus värv - uus Lilleväli saab tumesinine

 

Antud salli mõõdud said:175 x 75 cm
Lõngaks: merinos extra 30/2
Värvus: naturaalne valge

Haapsalu sall nr.31 - Lilleväljakiri

..ehk ilusat kevadet!


Mõne sallimustriga on nii, et vaadates seda raamatust pelgalt mustrina, siis kudusoovi ei teki…kuid nähes fotot valmis sallist, ainult ohhetad ja tahaks kohe vardaid haarata. Selle salliga oli samamoodi, lisaks veel see, et ei olnud seda mustrit raamatus üldse tähelegi pannud – vaatamata sellele, et Haapsalu Räti raamat on kümneid kordi läbi lapatud. Annykese blogi avas silmad mitme teisegi Rätiraamatu mustri osas, mis on imekaunid ka sallidena - leiaks vaid veidi enam aega....
Ja siin ta on, Lilleväljakiri – õhkõrn ja imepeen – sõrmusetesti läbis läks nagu sipsti. Modelliks oma kallis tütreraas.

 


Antud sall läks Saksamaale - abikaasa arvas, et see on just õige kingitus tema pensionile mineva bossi abikaasale, seega viidigi ''lõpuõhtul'' bossile ilus ja õhkõrn sall :) Päris vahva, mis?












Mõõdud: 170 x 70 cm
Lõng: merinos extra
Värv: naturaalne valge
Valmimisaeg 2 nädalat  - sall sai valmis 14.märtsil :)