Kohupiimapontšikud

Laupäeval, tagasiteel Kõrvemaalt Tartusse bensukast pontšikuid ostes, tundsin, et neid rasvapalle ma küll ei taha. Juba reedel olin Maalehe retsepte sirvides leidnud hulgim igasugu kohupiimapallide/pontsikute retsepte ja nii sai idee selgeks, teha neid ise. Peale maratoni kiirelt poodi, kohupiim kõige muu kõrvalt korvi ja koju. Pühapäeva hommikul oli just õige aeg siis katsetada. Saiad ahju saanuna keerasin kiirelt retsepti järgi pontsikutaigna kokku. Et mul oli kohupiima rohkem ja mulle meeldib häid asju alati rohkem teha, mugandasin algset retsepti veidi endale parajamaks.

Algne resept - (minu mugandus)
2 muna (3 muna)
3 sl suhkrut (5 sl)
6 sl jahu (8 kuhjaga)
250 g kohupiima (400 g)
½ tl soola (sama)
½ tl soodat (1 tl)
1–½ kl õli (potti nii, et sai paras)
1 tl äädikat (sama)

Hõõru munad suhkruga vahule (mikserdasin), lisa kohupiim ja sool ning jätka hõõrumist, siis sega jahu tainasse lusikahaaval. Kaks viimast lusikatäit jahu sega soodaga. Pane keedunõu õliga, millesse lisatud äädikas, soojenema. Kui õli on parajalt tuline, võta dessertlusikaga väikesed pikergused tainapallid ja aseta keema. Õlisse kastetud lusikalt libiseb tainas kergesti lahti, aga vajadusel võib ka teise lusikaotsaga lükata (minul ei libisenud, teine lusikas oli abiks). Keera palle õlis, kuni nad põhjast üles kerkivad ja on üleni kollakaspruuni värvusega. Tõsta köögipaberile jahtuma ja õlist nõrguma - nii ei jää väga rasvased!

Kogu protseduurile kulus maksimaalselt pool tundi, seega oli igati õige otsus hommikusse. Lapsed matsutasid mõlema suu poolega neid ja ega Andres ja minagi end väga eemal ei suutnud neist hoida - soojad pontsikud tuhksuhkruga - nämma!

Kaneelirullid külma piimaga ja pühapäeva õhtu :)

Erik teatas pühapäeva päeval, et tema hakkab nüüdsest raha koguma. Kui küsisin, mille jaoks, kehitati õlgu ja öeldi, et niisama - tglt on meil koolivaheajal plaan peretripp soojale maale teha ja usun, et selleks siis seda raha varuma hakataksegi, aga eks näe. Selle idee baasil aga paluti, et teeksin ehk, kui ma aega saan ja kui mul viitsit jagub, kaneelirulle - neid ju hea kooli kaasa võtta (et ei peaks siis taskuraha söögile kulutama). Ja nii saigi õhtul kella 7 paiku taigen kerkima pandud ja 8 ajal esimesed rullid ahju. Mmmm, kui maitsvad olid ahjusoojad rullid külma piimaga - eks selle naudingu pärast Erik neid ju telliski.

Taigen:
1 pk pärmi
1 klaas sooja vett
1 klaas piima
200 g suhkrut taignasse (100-200 g hiljem vahele määrimiseks)
200 g võid soola
jahu niipalju, et sõtkuda saaks.
2 muna määrimiseks

Taigen kerkima :)
Peale tunnist kerkimist rullisin taigna laiali. Kaneel ja suhkur peale (soovitav oleks suhkur võiga eelnevalt ära sulatada, saab mahlasem. Taigen rulli, lõigata väiksed seibid ja tõsta ahjuplaadile vähekseks kerkima. Määri rullid pealt munaga ja küpseta 15-20 minutit 200-kraadi juures.

Tarte au Chocolat e. prantsuse shokolaadikook

Ja siin siis teine eilse õhtu üllitis. Shokolaadikookide retsepte lugedes hämmastab mind alati see kirjeldus, et sisu jääb pehme ja nii ongi okei. Ise pelgan alati tikuga katsudes (ja kuna tikk jääb ju taignaseks), et kook ei ole veel küps...aga selle koogiga siis olin nö. julge ja jätsingi tiku koogiseks... Maitse - võrratu! Kuna retseptis on tume shokolaad, siis vb ei maitse kõigile (Loora ntx sõi vaid pool tükikest ja leidis, et suhkrut on vähe, Erik sõi kõik ära, aga soovis et ma teeks järgmisena meie Hõrku Shokolaadikooki, mis olevat maailma parim siiski tema arust). Minu jaoks oleks siia kõrvale võinud olla jäätist, Andres arvas, et see kook sobiks kohvik Trüffe menüüsse.... :D

Koostis: 200 g tumedat šokolaadi
200 g võid
200 g suhkrut
4 suurt muna
1 sl nisujahu

Valmistamine: Sega kausis tükkideks murtud šokolaad ja või ning sulata mikroahjus või vesivannis aeg-ajalt segades. Sega juurde suhkur ning lase veidi jahtuda. Vahustasin munad tugevaks vahuks ja lisasin shokolaadi-või segule. Viimasena sõelu juurde nisujahu. Sega ühtlaseks. Kalla tainas võitatud 24 cm lahtikäivasse koogivormi ning küpseta 25 minutit 200-kraadises ahjus /lasin 40 mintsa küpseda. Valmis kook on pealt just küpsenud, aga seest veel pehme. Lase koogil enne serveerimist vormis jahtuda - kasvõi järgmise päevani. Serveeri nt vahukoore ja värskete marjadega.

Allikas: nami-nami - nüüd ka õige link :)

Et aga aega jäi isegi nende kahe koogi kõrvalt lisaks, istusin õhtuks teleka ette heegeldama -uue koti idee on vaja valmis heegeldada. Kurbusega nentisin eile, et mind võiks olla vähemalt 2 ja ööpäev vähemalt 2 korda pikem - kus jõuaks siis alles asju ära teha.... ;)

Kohvi ja valge shokolaadi toorjuustukook

Eile sattusin soonele - Katrinil oli tööle kaasa toodud ''üks kook'', millest me Siljaga vargsi nokkida saime ja sellest sai alguse ''taas'' küpsetamismaania. Koheselt sai retsept küsitud ja õhtul poodi minnes ka asjad varutud.
Põhi:
100 g Digestive-küpsiseid
25 g sulatatud võid

Kate: 200 g valget šokolaadi
250 g maitsestamata toorjuustu
1 dl hapukoort
0.5 dl hästi kanget (espresso) kohvi
1 tl vanillisuhkrut

Valmistamine: Purusta küpsised ja sega sulavõiga ühtlaseks. Kata 25 cm lahtikäiva vormi põhi küpsetuspaberiga, suru küpsisesegu vormi põhja. Sega omavahel toorjuust, hapukoor, kohv ja vaniljesuhkur. Lisa sulatatud valge šokolaad toorjuustumassi hulka ja sega ühtlaseks. Vala segu küpsisepõhjale ja silu pealt ühtlaseks. Pane vähemalt 6 tunniks või üleöö külmkappi tahenema.

Nüüd ootab kook lahtilõikamist. Eilse naljana käis õhtul läbi ütlus, et kas tõesti oskan mina ka asju retspeti järgi teha (olin just kekanud, et järgisin retsepti - küll käis see rohkem teise, shokolaadikoogi, kohta....aga), kui nüüd vaatan, et kohvi koguse olen ma selles koogis kahekordistanud...no eks näeb, mis sest asjast saanud on - hetkel veel külmikus :)
allikas: nami-nami

Et aga küpsetamistuhin oli meeletu ja juba mitmendat päeva lappasin jälle shokolaadikookide retsepte, olin endale valmis vaadanud ka teise retspeti ja selleks asjad...

Ja lõpuks ka lõpp, ehk tripi 3. ja 4. päev :)

Kohe kuidagi ei jõua kirjutama - kuna paar ööd on unega taas kehvasti olnud, siis olen paaril viimasel õhtul end varakult voodisse keeranud ja vähemalt õhtupoole ööd magada üritanud....kuid õnneks on olemas hommikud, nagu tänane, kus UneMati mu kell 3 maha jätab ja siis tee edasi mis ise heaks arvad....

Ok, reisile tagasi - reede hommikul kodus ärgata oli tegelikult niiiiiii mõnus - oma voodi, oma köök jne. Kohe nii mõnus, et laste poolt hakkas koheselt undamine, et nemad enam kuhugi minna ei taha. Njah, eelmisel õhtul keelduti koju tulemast ja hommikul ei oldud enam nõus siit lahkuma...dilemma. Võttis aega mis ta võttis, kuid kell 14 saime taasliikuma. Seekordne sõit algas Kavastuga :) Erik, kes ainsana polnud veel näinud, kus ma töötan, sai nüüd teada ja eks oli seal peale meie firmagi, mida vaadata - Kavastus on ju praam, millega üle jõe edasi-tagasi saab sõita :)

Kavastust edasi oli suund Alatskivile, sealne loss tuli üle vaadata. Ja seal ootas meid reisi kolmas WOW! Just äsja renoveerimistöödega ühele poole (ok, plekimehed olid tol päeval veel kohal) saanuna oli see loss tõeliselt kaunis. Täpselt selline printsesside pleiss - valget värvi ;) Loss on renoveeritud vanade fotode järgi ja neid võrreldes on isegi tapeedid vägagi tõetruud (siiditapeedid enamus). Teisel korrusel oli Eduar Tubina muuseum - ka asi, mida kindlasti tasub külastada, kel vähegi huvi Eesti ajaloo vastu on. Ringkäiguga ühele poole saanuna istutasime end kui tõelised härrased lossi restorani ja nautisime imehead lõunasööki.

Aga edasi - kerge vihmasabin võttis meid lossiõue astudes oma embusesse, mis aga ei seganud sugugi jalutuskäiku ümber selle võrratu ehitise. Taamal järveke...rohelus ümberringi...korrastatud lossiaed...ainult printsessid olidki puudu päris muinasjutust.

Alatskivilt sai suund võetud Ida poole - Ninakülla. Andres üritas leida kohta, kus me oma algusaegadel käinud olime. Päris seda ei leidnud, kuid ühe lahedalt suure kivi juures saime vahvaid fotosid küll. Ja mis veel ägedam, me suutsime selles väikeses külakeses autoga ära eksida :D Muidugi puudus seal ka satelliitide ''levi'' ja nii me siis ''tunde järgi'' (ok, tglt Andres, mina ju olin kürvalistuja toolil) lõpuks endid välja roolisimegi.

Ninakülas on veel ühed ''lahedad'' asjad - nimelt põhumajad, mis väljastpoolt vaadates on tõelised õudused (ok, minu jaoks), kuid seest (saime aknast sisse piiluda) ilmselt päris mugavad öö äramagamiseks.

Kallaste - sealne liivakivipaljandik oli meie järgmiseks sihtkohaks. Väike jalutuskäik järve äärde, nimed seina ja tagasi.

Mustvee - väike linnake, millest alati vaid läbi oleme sõitnud....seegi kord oli plaaniks seal tegelikult vaid poodi külastada...kuid läks teisiti. Mustveest väljasõidul nägin silti ''Mustvee külalistemaja'' ja kuna ma ei tea siiamaani kedagi, kes teaks kedagit, kes oleks iial Mustvees ööbinud, siis tahtsime olla esimesed :d Noh, minu pealekäimisel siis saigi üles otsitud koha perenaine (see tuli ekstra meie pärast kohale) ja jagas meile lahkelt toa kätte - täpsem olles terve maja, sest peale meie seal teisi hingelisi polnudki :) Et õhtu oleks meelelahutuslikum, otsustasime lapsed kampa võtta ja kohalikku pubisse (mis iganes selle nimi nüüd ka polnud) õhtustama minna - a'la väike vein ja juust ja seltskond... Kohalejõudes selgus aga, et seltskonda keegi meile ei paku (olime taas ainsad baaris), veini küll oli, aga täiesti sooja (valge vein peaks ikka jahe olema) ning juustuga oli ka kehvasti (lõpuks siiski viilutati suitsujuustu Andrese palvel - ilmselt oli hiirtest järele jäänud). Kuid vaatamata sellele kõigele, süüa me saime, lapsed said ka jätikokse ja õhtu võib ju ses osas ikkagi kordaläinuks lugeda. Hea seltskond oli ju meie endi näol olemas :) - lapsed olid (uskumatu küll) vingumise selleks päevaks vist koju unustanud :p

Mustvee rannas veidi ringi kolades ja muulil jalutades saigi õhtu piisavalt hiljale, et võisime tagasi jalutada oma sealsesse majja ja unne keerata.

Kauksi!!! Äratus kell 9, kiire hommikusöök ja minema - ära sealt depressiivsest Eesti väikelinnast - Kauksi ootas! Ja ta tõesti ootas oma päikese, ranna ja muidugi Peipsiga... Nagu Andres ütles hiljem - kui meie pere randa näeb on kolm meist lootusetult koheselt kadunud - emme tahab liivale ja lapsed vette...ja nii oligi - edasised 3.5 tundi möödus täpselt nii. Lapsed olid enamuse ajast vees ja mina rannaliival päikest endasse ahmimas....ok, kaks korda käisin ikka vees ka, kuigi Andres naeris selle peale, et kas ma ikka märjaks sain :P Ainuke, mis rannas oleks teistmoodi võinud olla - seal oleks võinud olla külmade jookidega 1 kastike - limonaad, mis meil kaasas oli kees juba lõpuks.

Kauksist Iisakusse - väsimus andis nii hullusti tunda, et pidin sealses kohalikus muuseumis magama jääma. No vot sulle päike ja rannaliiv... Et emps ikka ellu jääks, pööras Andres auto kodu poole tagasi :) - oh seda rõõmu. Tundub, et üle kolme päeva ''matkata'' on meie jaoks ikka liig - ei jaksanud me eelmiselgi aastal oma saarte tuuriga enamat.

Ja nii ta otsa saigi - kodus sai veel samal õhtul üks tore grillikas maha peetud ja nüüd jääme ootama uut ''puhkust'' - juba täna ootab ees sõit firma suvepäevadele - ehk kogu perega Lätti :)

Maasika-toorjuusturuudukesed

Sellest, et ekskolleegid mind siiamaani mäletavad, annavad tunnistust aegajalt tehtavad telefonikõned ja huvitundmine, kuna neid külastan. Tööajal on kiire...ja nii lubasingi eelmisel neljapäeval Janekile, et homme, st teisipäeval, olen neil külas koos isetehtud koogiga :) Millega neid üllatada? Riina blogist leidsin tükk aega tagasi selle retsepti, mida siis nüüd kopisin veidikeste muudatustega :)

Põhjaks:

175 g Digestive küpsiseid

50 g võid

1 muna (vahustatult)

kookoshelbeid

Sisu:

450 g toorjuustu

100 g suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

2 muna

2 dl vahukoort

1 kuhjaga spl jahu

Vahepala:

300 g hapukoort

2 spl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

Kate:

70 g shokolaadi

2 spl suhkrut

20 g võid

1 dl vahukoort

Kaunistuseks:

maasikaid

valget shokolaadi

Purusta küpsised, vahusta muna, sulata muna ja sega kõik kokku. Ise kasutan juba mõnda aega reguleeritavat koogivormi, seega ei ole muret teha erimõõdulisi kandilisi kooke. Kel seda ei ole, võiks kasutada vormi mõõduga u. 25x30 cm. Säti põhi ühtlaselt koogivormi/plaadile. Sega sisu ainud omavahel vahustades ühtlaseks. Vala põhjale ja küpseta 30-40 minutit 150-170-kraadises ahjus - madal temperatuur küpsetab ühtalselt ja hoiab ära toosjuustukatte mõranemise. Sega samal ajal ''vahepala'' ained ja valades koogile küpseta seda veel u. 10 minutit 200-kraadi juures. Tõsta kook välja ja jahuta.

Sulata shokolaad, või, vahukoort ja suhkur ühtlaseks massiks, määri jahtunud koogile. Aseta taas külma.

Kaunista maasikatega ja soovi korral ka valge shokolaadiga :)

Brownied toorjuustu ja vaarikatega ehk ilusat emadepäeva!

Hommik algas armsalt - Loora puges kaissu ja kinkis omajoonistatud imeilusa kaardi. Mehed magasid kaua (eelmine õhtu läks pikaks - Tallinna-aja boss oma perega tulid külla), kuid ülessaanuna üllatasid nemad mind lillekimpude ja kommikarpidega - just mitmuses. Erik oli oma taskurahast ostnud emme lemmikkomme Ferrerosid ja iss omalt poolt karbi Merci'd - topelt ju ikka parem :)

Kuna külalised saabusid juba eile, siis tegin tegelikult ka koogid (jälle tõesti mitmuses) valmis eile õhtul. Algne plaani oli ikka ainult 1 kook teha, kuid meeltesegaduses tundus 1 koogi materjali vähevõitu - duubeldades aga tuli välja, et ühele ahjuplaadile see kõik siiski ära ei mahtunud :) Samas, head kooki ju võibki alati palju olla, liiatigi kui ümmargune eile õhtul kui soe sai nahka pandi. Seekord katsetasin siis esimest korda Toorjuustu-Browniesid vaarikatega teha (nimetus on ilmselt sellest tulnud, et kook lõigatakse jahutatult nelinurkseteks tükkideks, mitte ei serveerita tervikuna) - kuna oli Selverist varunud soodushinnaga toorjuustu suuremates kogustes ja vaarika-toorjuustukooki olen juba mitu korda teinud.

Shokolaadipõhi:

3 muna

180 g jahu

150 g võid

150 g suhkrut

150 g tumedat shokolaadi (ntx Bitter)

Toorjuustutäidis:

400 g toorjuustu

2 muna

150 g suhkrut

1 spl vanilliekstrakti

Kate:

300 g vaarikaid

Sulata veevannil shokolaad (mina sulatan seda alati kilekotiga kuumas vees), lase veidi jahtuda. Vahusta toasoe või munade ja suhkruga. Lisa shokolaad. Sega ja lisa sõelutud jahu

Toorjuustutäidise jaoks vahusta toorjuust koos munade, suhkru ja vaniljega kreemjaks vahuks. Võta väike nelinurkne küps vorm (20x30 cm), vooderda vormi põhi küps.paberiga. Kalla shokolaadipõhi paberile ja jaota ühtlaselt vormi põhja. Selle peale kalla rahulikult toorjuustukate millese vajuta vaarikas (mul neid kahjuks ei olnud ja asendasin need hilje maasikatega tordi peal). Küpseta 175-kraadises ahjus 40-45 minutit. jahuta ja serveeri nelinurksete tükkidena.

Teha lihtne ja maitseb hea

Head emadepäeva kõikidele emadele!

Vahemere pirukas

Liisi pakkus täna tööl värvilist pashat - hullult maitsev oli ja kutsus ka katsetama. Kodus retsepti lugedes jäi aga antud retspeti alt silma hoopis Vahemere pirukas. Retseptil klikates ja koostist lugedes sain aru, et seda peab tegema - mul olid KÕIK ained kodus olemas :) Praegu siis pirukas ahjus ja noh, et ma hetkel tuunikala lainel olen, on seegi sellega.

Panen retsepti siia ka, hiljem lihtsam leida:

Põhi:
100 g võid
3 dl nisujahu

1 tl soola

2 spl külma vett

Täidis:

2 spl õli

3 küüslauguküünt
1 suur sibul
1 purk tuunikala õlis
0.5 tl soola

0.25 tl musta pipart

2 tl kuivatatud basiilikut või pitsamaitseainet
3 - 4 tomatit
10 -12 kivideta oliivi1 dl riivitud juustu
Peale:

2 dl kohvikoort
2 muna
0.5 tl soola

0.25 tl musta pipart

Sega omavahel või ja jahu, lisa vesi ja sool ning sega kiiresti tainaks. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele ning küpseta 10 minutit. Haki sibul ja küüslauguküüned ning kuumuta õlis, kuni sibul muutub läbipaistvaks. Lisa kurnatud tuunikala, maitsesta 1 tl basiiliku, soola ja pipraga ning kalla segu tainale. Viiluta tomatid ja oliivid ning lao kalasegule. Puista peale ülejäänud basiilik ja pool riivjuustust. Sega koor, munad, sool ja pipar. Kalla segu täidisele ning puista peale ülejäänud juust. Küpseta ahjus 225°C juures 30 minutit.

Lõhnab juba hetkel heasti, usun, et maitseb ka hea (Y), pilt oma pirukast hiljem :)

Õhuline tuunikalapirukas

Täna ülelaua-Kadriga toitude üle arutledes, leidsin SL Õhtulehest retseptisoovitusena Õhulise tuunikalapiruka. Tuunikala isu ajas mulle eelmisel nädalal peale Katrin, kes tööl toorsalatit tuunaga sõi. Tegin ahvipärdikuna endalegi eile salati tööle, kuid õnnetuseks oli see otsustanud kotis laiali minna ja hais, mis peale seda käekotist tuli ei kutsunud enam sööma... Tuunikalaisu aga jäi.. Egas muud kui uuele katsele - pirukat kotis laiali juba nii lihtsalt ei aja ;)

Tegingi antud retsepti järgi - unustasin (nagu mul ikka juhtub) küll päikeseküpsed tomatid, kuid ilma selletagi sai ülimaitsev:

Retsept siia ka:

500 lehttaigent

2 tuunikalakonservi tomatis

10 päikeseküpset tomatit

100 g küüslaugumaitselist toorjuustu

50 g riivitud parmesani

100 mozzarellat

1 tl kuivatatud basiilikut (panin veidi värsket)

1 muna keedetult sisse ja 1 määrimiseks

Sega tuunikala, toorjuust, parmesan, tükeldatud mozzarella, hakitud päikeseküpsed tomatid ja basiilik omavahel. Lisa peenestatud keedetud muna. Rulli taigen lahti, vala täidis alumisele kihile ja kata teise laialirullitud lehttaignaplaadiga. Küpseta 30 minutit 200-kraadises ahjus. Enne ahjupanekut määri pirukas munaga.

Söö jahutatult, soojana! Kohe lahtilõigates valgub sisu laiali.

Kanapada minumoodi

Et ma täna trenni ei jõudnud ja Eeva rääkis kanafileest, mida tal olevat tänaseks 2 tk ''soolas'', otsustasin ka õhtusöögiks teha midagi kanast. Prismasse jänese järgi lihtsalt ei viitsinud sõita - Eeva õpetas mulle jänest ka õlles tegema, aga seda siis millalgi hiljem. Kanapada juurviljadega on üks lihtsamaid toite, mida üldse teha saab. Kanafileede asemel, mida tavaliselt kasutan, ostsin täna Selveri sooduspakkumiselt hoopis 2 maitsestatud kanarinnakut ja nii nüüd õhtusöök küpsebki (2 rinnakut oli muidugi liiast, pada sai liiga kanane :p) - kana kahas juurviljadega: paprika,
sibul (eelnevalt kergelt praetud)
porgand (eelnevalt kergelt pannilt läbi lastud)
baklazaan (eelnevalt kergelt pannilt läbi lastud)
lillkapsas (mis seekord ei jäänudki kassalindile, oh imet :D).
Vedelikuks tegin kanapuljongi
lisasin kolmnurkse helesinise sinihallitusjuustutüki murendatult ja nüüd, vahetult enne väljatõstmist ka
200 g riivjuustu - saab veidi paksem leem :)
ja muidu kana, mis on ülevalpool ära mainitud.

Peale koostisosade kerget pruunistamist viskasin kõik ühte klaasnõusse, lisasin puljongit, väheke soola (kanarinnak oli maitsestatud, seega tuli olla tagasihoidlik) ja ahju - 200-kraadi juures tunnikesest piisab. Lihtne, kerge ja samas toitev õhtusöök vähese vaevaga on valmis.

Apelsinikeeks kookosega - ülimaitsev suutäis!

Eile end korraks päeval FB'i logides avastasin sealt Perenaine.ee emakeelepäeva arutelu ning sealt retsepti Apelsinikeeksile. Kohe tekkis idee katsetada seda omas köögis. Eile õhtul suure tuhinaga võid vahule hõõruma hakates avastasin aga, et külmkapp on munadest tühi - kahte retseptis vajaminevat oleks pidanud altkorruselt laenama minema...aga oli juba hilja. Täna, peale taverna Giornopitsa rallit, alustasime uuesti - poest seekord ilma munadeta ära ei tulnud ;)
Tulemus kukkus mul küll veidi kummuli peale vormist võtmist (ilmselt oleks tahtnud oodata veidi jahtumist ahjus), kuid see aroom, see maitse....see on mu elu parim keeks, mida olen ise teinud - Andres alles üllatub kui tripilt tagasi tuleb ;)

Retsept siia:

2 apelsini
150 g toasooja võid
2 dl suhkrut
2 muna
2 dl nisujahu
1.5 tl küpsetuspulbrit
0.5 tl soola
150 g kookoshelbeid

Pese apelsinid ja riivi ühelt tervelt apelsinilt koor. Seejärel pressi mõlemalt apelsinilt mahl (peaks tulema u 2 dl mahla). Vahusta toasoe või ja suhkur, lisa ükshaaval munad. Sega jahu, küpsetuspulber, sool ja kookoshelbed ja lisa võivahule. Kõige viimasena sega juurde riivitud apelsinikoor ja -mahl. Kalla tainas keeksivormi ja küpseta 175-kraadises ahjus 45 minutit, kuni keeks on pealt kuldne ja keeksi keskele torgatud puutikk jääb välja tulles kuivaks. Lase jahtuda ja kummuta vormist välja.

Il Divo - Amazing Grace

Midagi väga võimsat ja ilusat :)

Pelmeenitegu

Päevane kõne naabrimehelt Andresele loksutas eilsed õhtuplaanid iseenesest paika - kutsuti pelmeene sööma :) Et küllaminnes vaid iseendi näljaseid kõhtusid mitte kaasa viia, tegin taas toorjuustukooki vaarikatega - hea ja õhuline kook ning neile ei ole õnnestunud seda veel ka pakkuda. Kuna külla jõudsime veidi vara, saime osa ka pelmeeniteost - idee ise pelmeene teha oli naabimehel tekkinud hommikul Arterit lugedes ja nii siis Karin meie jõudes usinasti neid vormiski. Loora oli kohe huviline appi minema ja kui tema enam ei viitsinud, asusin ise sujuvalt tema asemele. Uskumatult lihtne oli neid vormida ja hämmastavalt lihtne olevat teha ka tainast ning sisu - nii me siis elu esimesi isetehtuid pelmeene õhtusöögiks mugisimegi - ja need olid NIII head!! Kaugelt üle poe-sügavkülmaletist saadavatest.
Katsun veidi retsepti meenutada:
5 dl jahu
1 muna
1,5 dl vett
1 tl soola
pisut õli

sisu:
200 g veisehakkliha
200 g seahakkliha
2 väiksemat sibulat
sool, pipar, tilli (soovi korral)
veidi vett
Karin õpetas: pane jahu lauale, tee süvik jahusse, löö sinna muna ja hakka vaikselt tainast mudima. Lisa jaohaaval vett ja sõtku tihkeks tainaks (meenutab põrmitaigent). Aseta taigen kilesse ja aseta tunniks külma. Lõika taignapallist 1 tükk (ülejääk pane rätiku alla, muidu kipub kuivama) ja veereta sellest vorst, lõika pisikesed tükikesed ja tee käte vahel ümarad plaadikesed - pane vahele hakklihasegu ja näpista otstest kinni. teine variant on teha nagu pirukaid - rulli taignarulliga taigen lauale, ja lõika klaasiga ümmargused kettad. Iga ketta vahele hakklihasegu, ja otsest kinni. Keeda puljongiga maitsestatud vees umbes 3 minutit peale seda, kui pelmeenid on kerkiinud pinnale. Serveeri hapukoorega :)

Kirsikook - Andrese vana lemmik

Pühapäeva hommikut võileibade ja datlikeeksist järelejäänuga alustades meenus Andresele tema kunagine lemmik, kirsikook, mida ma pole enam aastaid teinud - ma ei imesta ka, sest toona kui see retsept sai avastatud, tuli seda teha peaaegu igalaupäevaselt ja millalgi lausa 3 päeva järjest...Villand sai, retsept kadus ära...kuni nüüd sai see taasleitud koos teiste heade retspetidega, mida olen ise korjanud/kirjutanud. Egas miskit - taaskatsetus pühapäevaseks saunaõhtuks sai paika pandud. Kuna aga juba kook oli mõttes olemas, tuli ka külad kutsuda - naabripere ja Enn seekord (kahju, et Riina ei jõudnud, aga noh, raske nädalavahetus Tallinnas võttis oma osa ilmselt).

Kirsikook:
250 g võid
2,5 dl suhkrut
4 muna
1 sidruni riivitud koor
5 dl jahu
100 g sarapuupähkleid
1 dl kookoshelbeid
2 dl nõrutatud kirsikompotti (võiks panna terve purgi)
2 sl kompotivedelikku

Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval munakollased. Vahusta munavalged ja sega hiljem sisse. Lisa riivitud sidrunikoor, purustatud pähklid, kookoshelbed ja kompotimarjad, -mahl. Sega hulka jahu ja küpseta tund aega 175 kraadises ahjus. Õige on, kui keeksi värv küpsetades roheliseks muutub - meenutus aastategausest, mida seekord ei juhtunud. Kook küpseb vb isegi kauem, kui see tund - peamine, et tikuga katsudes kuiv oleks.

Mälu ütles, et toona oli kook parem - mahlasem. Seekord sai tehtud täpselt 2 dl kirssidega, kuid soovitav on ikka kogu purk taigna sisse keerata ja vb ka veidi enam kompotivedelikku lisada. Muidugi on kindlasti vahe ka poe- ja oma aia kirssidel, mida tookord kasutatud sai ja seekord võtta ei olnud (ema tehtud kirsid on alati üle prahi olnud). Aga Andresele maitses ja eks uue katsetuse teen juba parema - liiatigi olid ju õhtul veel ka moorapallid matsutada, seega magusapuudust ei olnud.
Õhtusöögiks tegin üle pika aja Pikk-poissi porgandite, sibula, küüslaugu ja juustuga (katteks), mida oh imet, sõid isegi lapsed, kes muidu iga sibulatüki peale nina kirtsutavad - ju siis sai hea kauboikartulite ja toorsalati kõrvale :) Kuna tavaliselt olen alati hädas pikkpoisi laiali vajumisega ahjupannil, siis seekord keerasin ta algse küpsemise ajal fooliumisse - tulemus oli kena ühtlane rull.

Väike meisterkokk esitleb - Moorapallid

Loora, avastades mind lõuna paiku arvutis retsepte enda Google Docsi sisestamas, arvas, et temal oleks sama vaja - meeldib ju tallegi küpsetada. Minu vanast retseptikogumikust (mis sai alguse 14 aastat tagasi - siis kui perekonda alles looma hakkasime) leiti mitmeid mõnusalt lihtsaid asju, mis siis nobedasti Loora oma dokumentidesse said - küll käib lastel see kiirelt, 1 korra näitad ja tema juba oskab :) Ja peale seda, poodiminnes, oli ka siht kindel silme ees - täna teeme Moorapalle:

500 g küpsiseid

200 g võid
200 g suhkrut

2 sl kakaod

1 muna

pool pk Tiina komme või marmelaadi

Küpsised köögikombainis puruks, või sulama ja ained kõik sisse. Munad vahtu, segusse ja vormima :) Pallikesd võib ka peenest küpsisepurust läbi veeretada - saab mõnusam ampsata hiljem. Tunniks külma ja ongi head :)

Caesari salat kanaga

Alustama peab sellest, et see on vaieldamatult mu lemmiksalat, kuid kahjuks ei ole igal pool see NII hea, nagu ntx Tartus Wilde kohvikus või Karu platsi nurgal asuvas kohvipoes..Seega olen kaua hoogu võtnud, et seda ise tegema õppida. Koostisosad on sel ju lihtsad, kuid kaste on see, mis kaua pidurit peal hoidis - kas ma suudan seda teha nii mõnusat nagu nendes kahes kohas pakutakse? Täna siis võtsin lihtsalt end kokku (peale eilset Melli-Arti sünnat, kus Merit oli teinud ülimõnusat toorsalatit ja kastme ise neile kokku keeranud, st hakkama saanud), Prismast asjad retsepti baasil korvi ja koju. Ainuke, mida ma ei saanud, oli Dijoni sinep, selle asendasin Inglise sinepiga...ja hetkeks kui Andres koju jõudis (käisime eile sünnipäevitama jäänud autot ära toomas, mille käigus said lapsed lumesaaniga sõita :)), sain talle juba salatit serveerida - ja imede ime - see oli NIII hea, nagu päris :)
Retsepte on selle salati kohta tegelikult mitmeid, ma tegin põhiliselt kahe baasil, 1 neist on Felixi retseptidest pärit, teine Nami-Namist . Mina tegin nii:
1 Grüne Fee potike Frillise salatit
1 potike Rooma salatit (ei teadnudki varem, et selline olemas on)
2 küüslauguküünt
250 g kirsstomateid
50 g Parmesani juustu
2 tk kanafileed
5 viilu röstsaia
1 dl oliiviõli
soola, pipart
oliivõli

Kaste:
2 munakollast (võib asendada 2 sl majoneesiga - ma seekord ei teinud)
1 tl Dijoni sinepit (mul oli Inglise sinep)
1 sl sidrunimahla
1 dl hapukoort
2 hakitud küüslauguküünt
1 dl oliivõli
soola, pipart
(tegelikult on ka kastmeid mitu sorti, Worcesteri kastme ja anšoovisefileedega, aga neid mul ei olnud ja valmistasin lihtsama variandi).
Kõigepealt prae kanafileest lõigatud tükid kerges ülis kuldpruuniks. Kuivata kööbipaberi vahel ja jahuta. Valmista küüslaugukrotoonid - lõika röstsaiatükkidel ääred ja seejärel sai 1 cm'steks kuubikuteks. Vala kaussi oliivõli, pressi sinna 1 küüslauguküüs, sega saiakuubikud õlis ja aseta ahjupannile - kuumuta ahjus kuni on krõbedad. Jahuta.
Rebi salatilehed taldrikule, poolita kirsstomatid lehtede peale. Lisa jahutatud kanafilee tükid ja küüslaugukrotoonid, nõrista salat üle kastmega ja puista peale Parmesani juust. Juhul kui on antud juustu saada täistükkidena, on maitsvam kui kasutad õhukesi viilakaid - mul oli riivitud variant. Söö koheselt ja naudi! :)

Kala-juurviljapada riisiga ja shokolaadi-pähklikeeks

Kui eile aru sain, et tööpäev lõpeb koos kella 17'ga, hakkasid peas idanema igusugu mõtted, mida head õhtusöögiks nüüd teha - viimasel ajal muidu ju nädala sees väga korralikke õhtusööke pole jõudnud teha :) Ideest sai kala-juurviljahautis, või -pada või misiganes nimetusega seda nimetada - väga maitsev sai see igatahes.
Hautise jaoks läks mul vaja:
2 suurt porgandit
1 baklazaan
1 keskmine paprika
2 keskmist sibulat
lillkapsast (Mis mul ununes eile vist poodi)
pool forelli (mul oli eile umbes 800g)
150 ml kohvikoort
200 g toorjuustu (maitsestamata)
100 g sinihallitusjuustu (ntx Regina Blue)
50 g riivjuustu
soola, sidrunipipart

Tükelda porgandid ketasteks, prae kergelt pannil vähese õliga, lisa pannile baklazaani tükid. Kuumuta koos porganiditega veel korra läbi. Pane haudepotti, lisa tükeldatud paprika ja kergelt pannil (suhteliselt ilma õlita) pruunistatud sibulad. Maitsesta soolaga. Puhasta kala ja lisa väikeste tükkidena (umbes sõrme otsa suurused) potis olevale juurviljale, maitsesta kala soola-sidrunipipraga. Murenda sinihallitusjuust ja lisa potis olevale kraamile ja sega kergelt läbi, aga nii, et kala jääks ikka ühtalselt igale poole. Vala poti põhja veidi vett ja pista kuuma ahju (210 kraadi). Samal ajal soojenda kohvikoor ja sulata selles toorjuust - et saaks suhteliselt ühtlane ''kaste'' - kalla see hautisele peale ja lase ahjus haududa vähemalt 30 minutit (kuna vedelikku on suhteliselt palju, võib hautada ilma kaaneta - mul oli alguses klaaskaas peal, enne lõppu 10 minutit haudus ilma). Enne väljatõstmist raputa peale riivjuust (Hollandi leibjuust oli hea). Serveeri hautatud riisiga (see Liisi blogist leitud versioon) . Andres sõi ja mõmises, mina sõin...ja sõin veel - õhtusöök sai hullult hea - lausa nii hea, et pilti ei jõudnudki teha... Ehk siis järgmine kord :)

Et aga kalaroa valmissaades oli õhtu (võrreldes eelmise ndl teisipäeva omaga) ikka poisike, viskasin kähku ahju ka shokolaadi-pähklikeeksi - lihtsustatud versiooni sellest, ehk kasutades shokolaadi-muffinipulbrit, millele lisasin hakitud röstitud metsapähkleid ja pealt katsin keeksi Mesikäpa shokolaadiga. Ka see sai hea - mõnusalt kerkinud ja pähklimaitseliselt shokolaadine :)
..ja lastel on taas külmapüha - kraadiklaas akna taga näitas hommikul -28 (Ihastes on alati veidi külmem). Kuigi Erik oleks võinud ju täna minna, jätsin ta siiski koju - koolis kinopäev, minek bussiga ja alles oli ndl jagu haige - las püsib soojas.

Korvikesed ja shokolaadikook ka...

Täna, suure sahvrikoristuse käigus tuli Andres mingil hetkel kööki, korvikeste vormid käes ja oli väga tarmukas neid ära viskama... Seda on varem ka juhtunud, kuid siiani olin ma suutnud need siiski päästa - täna õnnestus taas (peale seda, kui ta selgeks sai, et korvikesi pabervormides ei tehta siiski :p). Küsimusele - kuna ta viimati minutehtud korvikesi süüa sai, aga ei mäletanudki ma täpset vastust - pakkusin huupi, et ehk 3 aastat tagasi? Et antud viga parandada, tegin kiirelt valmis liivataigna ja tunnikese pärast vormis Loora tainast juba usinasti vormidesse. Kõik ilus-tore, kuni korvikeste vormist väljavõtmise aeg oli käes - suutsin ''päästa'' 6 korvikest :D - ülejäänud muutusid pudiks... Algul lõin käega, et mis ma neist 6'st ikka täidan, parem katsetan homme uutega, kuid vaadates allesjäänud kiivit ja külmikus olevat virsikukompotti, lisaks poolele järelejäänud vahukoorele, tegin siiski kiirelt korvikesed ikka söödavateks.

Põhja pohlamoos,

peale vahukoor,

kaunistuseks kiivi-aprikoositükid

...ja pool tundi peale kaunistamist olid kõik otsas.. Ja ega need kaks magusat olnud meie ainsaks tänaseks maiuspalaks - Riina oli teinud väga häid shokolaadikoogikesi - needki maitsesid peale sauna imamõnusalt - uuel nädalal on jälle, mida maha treenida :)

Õhtune nali ka: Andres kiitis torti - julgesin öelda, et see on see valge-shokolaadi tort, mida ta nädal aega tahtnud pole... Selle peale hakkas Andres naerma ja teatas, et noh, ta oli just Ennule kiitnud, et ''Ivika tahtis mingit shokolaaditorti täna väga teha, aga tegi ikka tema soovil head klassikalist vahukoore-maasika oma.. :p'' Lootus on nüüd, et Enn ei saa teada, et sõi siiski seda ''mittetahetud'' kuid väga head shokolaadi oma ;)

Valge shokolaadi-maasikatort

Kaua ei ole saanud köögis imesid korda saata (tervelt nädal aega) ja eilse päeva mahamolutanuna tuli täna end siis kokku võtta ;) Tegelikult tahtsin seda torti teha juba eelmisel nädalavahetusel, kuid kui Andres kuulis sõnu ''shokolaad'' ja ''tort'' ühises pealkirjas, raputas ta liig tugevalt pead...nagu tänagi...aaaa, ma ikka tegin - ei saa ju jätta proovimata kui juba mitu aega kummitab...

Põhi on algses retspetist Digestive küpsistest (10 küpsist, 90 g sulavõid, 1 tl kaneeli) , kuid kuna neid Selveris ei olnud, tegin ma tavalise biskviitpõhja alla. Selleks läks mul:

3 muna

3 sl suhkrut

3 sl jahu

Loora vahustas munad korralikult kõvaks vahuks, lisasime jahu ja küpsetasime u. 15 minutit 28'se läbimõõduga koogivormis. Põhja jahtudes asetasime sellele 400 g maasikaid (eelnevalt niisutasin põhja maasikamahlaga.

Kate:

400 g kohupiimapastat

200 g valget shokolaadi

2 dl vahukoort

1 tl vanillisuhkrut

Sulata shokolaad kuumaveevannis, sega kohupiim ja vanillisuhkur omavahel (kohupiim hoia toasoojana, muidu taheneb shokolaad sisse kallates liiga kiirelt) ja lisa sulashokolaad. Lõpuks lisa vahustatud vahukoor. Kalla põhjale ja aseta paariks tunniks külma.

Kuna meil oli ka kiivisid, katsin tordi enne külma asetamist nendega - sai kenam :)

Kuigi ma algselt pelgasin, et tort vajub vormi ümber võttes koost, ei juhtunud seda siiski.

Head isu! Me ise peame veidi ootama, kuniks Riina-Ennu pere siia jõuavad, siis saab lahti lõigata :)

Esmaspäevaõhtune Maarja ülihea shokolaadikook :)

..ei saa me läbi koogita ja shokolaad raisku ei lähe...nii nagu käterätita...jne... Ehk, ma tegin täna jälle kooki - Maarja ülihead shokolaadikooki (kolleegi, mu otsese ülemuse, tütre oma). Retsepti vaadates ei osanud ma midagi oodata....selles olid järgmised komponendid:

150 g jahu

2 tl küps.pulbrit

250 g suhkrut (võib panna 200 g)

1 tl vanillisuhkrut

2 spl kakaod (päris seda õiget)

150 g võid

3 muna

1 dl toasooja kohvi

(soovi korral Jõmmu shokolaadi kaunistuseks)

Sega kuivained, sulata või, vahusta munad ja sega kõik kokku. Lisa kohvi. Küpseta 175-kraadises ahjus kuni tikuga katsudes ei jää taigen enam sinna külge (u. 40 minutit). Jahuta ja sulata peale shokolaadi, kui on soovi - aga ei pea. Ise kaunistasin pähklishokolaadikattega (aga minu jaoks sai veidi liiga magus, Andresele jälle meeldis) ja tulemuseks on tõesti maitsev amps magusat!

Täna toimus tööl ka kauaoodatud arenguvestlus - katseaeg on ametlikult läbi ;)

Ja paar meeleolupilti veel nädalavahetusest, mil koduse '' fotojahi'' käigus tabasin oma suureks üllatuseks mõlemad lapsed oma kohustusliku kirjanduse seltsis - see on, kui arvutile pannakse ajutiselt keeld ;)

Oh külad - oh koogid, ehk shokolaadi- ja toorjuustukoogid vaarikatega

Laupäevase koogiküpsetamise võis lõppkokkuvõttes lugeda kordaläinuks - justnimelt lõppkokkuvõttes, sest:
1. kook küpses minul ahjus etteantud 25 minuti asemel 55 minutit ja isegi siis jäi sisu mu jaoks ebaharilikult pehmeks, kuigi ''koorik'' oli kõva.
2. Andres vaatab kooki ja küsib (vahetult enne minema hakkamist), et mis, sellise käki viimegi või? - kook oli veidi tagasi langenud keskelt (tõstsin kohe ahjust välja, oleks pidanud laskma koos ahjuga jahtuda) ja pealiskihile olid tekkinud mõned ''lõhed''(hiljem vabandas, et on harjunud mu poolt ilusamate tortidega)
3. Teel naabrite juurde küsib Loora imestunult - emme, miks me täna neile ainult koogipõhja viime? :p
Nujah, ega ma ju teadnud, mis see kook endast kujutab, usaldasin kommentaare - nii ma siis kooki üleandes vabandasingi Karini ees nii välimuse kui maitse etteteadmatuse eest (kaasa võtsin ka vaarikamoosi, nagu retseptis oli kirjas) Sööma hakates aga oh imet - kook täitis minu jaoks kõik shokolaadikoogi ootused :) Ja tundub, et ka naabrilastele, kes vastupidiselt Loorast-Erikust sõid mitu tükki järjest :) Ja isegi Andres tunnistas koogi maitsvaks, olles eelnevalt öelnud, et shokolaadikoogid pole tema erilised lemmikud :)
Ise arvan, et antud kooki tuleks teha värsketest vaarikatest! - külmutatutest (isegi kui nõrutad neid tunni jagu peale sulatamist) eraldub siiski liiga palju vedelikku, mis jätab koogi nätskeks.
Väga maitsva shokolaadikoogi retsept:

200 g tumedat shokolaadi (Bitter)
200 g võid
3 dl suhkrut
4 muna (mina vahustasin kõik koos)
1 sl nisujahu
vaarikaid
serveerimiseks vaarika toormoosi - minu arust sobiks ka, kui teha peale ka toorjuustukreemi kate ja panna sinna vaarikad!

Sulata šokolaad ja või kuumaveeanumas, sega juurde suhkur ja lase jahtuda. Tavaliselt koonderdan retseptides suhkruga, sest minu maitse järgi on seda liiga palju, ent selles retseptis soovitan kogu retseptis etteantud kogus lisada, sest mõru tume šokolaadi maitse vajab tasakaalustamist. Lisa ükshaaval /(eelnevalt vahustatud) munad ja jahu.

Vala 1/3 tainast lahtikäivasse koogivormi, aseta peale vaarikad, kalla peale ülejäänud tainas. Küpseta 200 kraadises ahjus 45-55 minutit. Valmis kook on pealt krõbe ja seest pehme.

Eilseks õhtuks olime külla kutsutud Andrese klassivenna uude majja - Kelkude juurde Ülenurme :) Kuna mu viimase aja lemmikuks on ikka veel see suussulav toorjuustukook siis ei pea mitu korda arvama, et tegin sinna kaasa just seda :) Ja taas see sai maitsev. Seekord panin rohkem vaarikaid peale ja jätsin põhjale lisamata kaneeli ja suhkru (tundub, et tänu kaneeli mittelisamisele, mis juhtus eelmisel korral valmistades kogemata, sõid nüüd ka Loora-Erik seda torti ja palusid lisa - nagu ka teised külasolnud lapsed). Pildid õhtul, hetkel kodus fotokas.

Ja mis veel - naabrite juures külasolles saime imehead kukeseenepirukat, mis tuleb raudselt lähiaja (selle nädala) menüüs ka ise läbi teha :)

Ja veel - täna hommikul ulatas Kadri, meie uus Saksa müügiassistent, mulle oma hea shokolaadikoogi retsepti ''Islandi shokolaadikook'' - tundub, et küpsetamishooaeg jätkub :)

Suussulav toorjuustukook ja meheõe juubel

Eelmisel reedel, olles haiglas õhtul aru saanud, et koju veel ei lasta, tõi Andres mulle lohutuseks imehead toorjuustukooki - Kristinal, ta töökaaslasel, oli sünnipäev ja selle tähistamiseks oli ta küpsetanud :) Tahtsin retsepti...ja siin ta on (juba veidi ka mu enda muudatustega):

Põhi

veidi vähem , kui 1 pakk Digestive küpsiseid

1,2 dl pruuni suhkrut (ma tegin pooleks tavaline valge ja fariinisuhkur)

60 d sulatatud võid (panin u.100g)

1 tl kaneeli

1 muna (vahustatult, et püsiks paremini koos)

kate:

400 g maitsestamata toorjuustu Philadelphia

2 dl suhkrut (algretseptis oli 4,2 dl, seda oleks liiast)

1 sl vaniljeessentsi (kasutasin vaniljesuhkrut ja oli veidi palju, vb panna 1 tl?)

4 toasooja muna (ma panin 3)

0,6 dl vahukoort (panin 200 g)

2 sl jahu

kaunistamiseks:

1 pakk (200 g) vahujoort kreemiks

300 g vaarikaid

Eelkuumuta ahi 200'le kraadile. Määri 28 cm!! (algretseptis on pakutud 25 cm läbimõõduga vormi, kuid see jääb väikseks - kook tuleb veidi liiga paks) võiga. Sega kokku purustatud küpsised, kaneel, sulavõi ja eelnevalt vahustatud muna. Suru pudi vormi põhja ja küpseta u. 10 minutit. Jahuta.

Vahusta toorjuust, vaniljesuhkur ja suhkur. Lisa vahustatud munad (algretseptsi oli soovitus lisada munad ükshaaval toorjuustusegule). Lisa pidevalt mikseriga vahustades vahukoor ja jahu. Lisa segu enam vähem jahutunud koogipõhjale. Küpseta u. 10 minutit 200 kraadi juures, seejärel lülita ahi 100-kraadisele kuumusele ja lase küpseda umbes tunnike (mul oli 25-cm läbimõõduga vorm ja lasin küpseda 70 minutit). Lase koogil jahtuda, tõsta külmikusse 4-6 tunniks (me ei kannatanud 6 tundi oodata). Kaunista vahukoore ja vaarikatega.

Andres sõi ja kiitis - talle ei olevat nädalatagune sootuks nii hõrku muljet jätnud - ju siis oli kõht juba head ja paremat täis ;), sest mulle avaldas juba toona see kook vägagi muljet! Kook on tõsiselt kreemine ja selline...ma ei oskagi kirjeldada - kohev, maitsekas, pehmelt hõrk...

See saab olema järgmine lemmikkook ;)

Eile sai mu meheõde 60-aastat nooreks. Justnimelt nooreks, sest selle naise kohta 60 öelda oleks absoluutne liialdus - 45-48 aastat, mitte enam.

Pidu toimus Rodeo Saloonis, osavõtt oli koos lastega :) ja uhkusega saan öelda, et poja oli nii suur mees juba, et võttis emme tantsima :) Tantsusammud olid algul küll kohmakad, kuid mida tants edasi seda julgemaks muutus hoiak (ka kutsed, minna tantsima, tulid temapoolselt) ja ka sammud. Sihiks sai võetud valsisammu kodune harjutamine. Loora kahjuks on Andrese jaoks veel siiski liig lühike - harjutasid küll veidi, kuid enamus tantsust läks siiski veel neiu eputamise nahka. Aga eks ta olegi noor - niisama jooksmine on ju veel palju lõbusam ;)

Kella 12 ajal öösel kippus piiga aga juba vägisi issi sülle tuttu jääma, seega väga palju kauem ei kannatanudki olla - hea on omada sõber-taksojuhti Jaani, kes alati öösiti väljas kolades meid turvaliselt koju sõidutab :)

Väike tita

Ei, see Loora süles ei ole BabyBjörni nukk, vaid päris elus laps - Karl. Käis meil nädalavahetusel külas koos emme-issiga. Kahe kuu ja 1 nädalavanune poiss aga oli suuruselt küll tõesti vaid veidi nukust suurem. Naljakas ikka kui väiksed need lapsed ikka algul on....

Neegrikook

Olin just jõudnud Olerexi ette keerata, et oma peegli kaas kätte saada, kui helistas Loora ja hõiskas, emme, teeme täna õhtul kooki, ma leidsin retsepti...ja kukkus seda robinal ette lugema. Prrrr, ei jõudnud ma jälgida...lubasin, et ok aga helistan poest tagasi. Poes olles sain siis täpemad juhised, mida selleks vaja läheb. Kojujõudnuna sain vaevu kööki kui juba külmiku uks lahti rebiti ja vajaminevaid aineid välja kukuti tõstma - oh seda ootust :) Isegi Erik, kes on nõuks võtnud kokaks hakata ja Prantsusmaale (Ratatouille' jälgedes) õppima minna, jõudis meiega ühineda - mis sest et hetkel, mil põhjaks vajaminevad ained olid juba segatud ja teha oli jäänud vaid kreem :p
Koogiks oli siis valitud ''Poisid köögis'' kokaraamatu lehekülgedelt Neegritort, kuhu läks vaja:

6 muna

4 dl suhkrut

4 spl kakaod

300 g võid
4 dl jahu (tänan Riina, et kohe ka seda kooki tegid ja teatasid, et selle olingi unustanud)

1 tl küps-pulbrit

2 tl kohvi

2 dl keeva vett (kohvipurule peale)

Kreemiks:

600 g hapukoort

2 dl suhkrut

2 spl kakaod

Või sulatada ja jahutada. Kohvipurule keev vesi peale ja ka jahtuma. Ahi 200'le kraadile kuuma. Munad suhkruga vahtu, jahu küpsetuspulbri ja kakaoga segamini ja munade sekka, siis jahtunud või ja 2 dl kohvi. Kõik segi, koogivormi ja ahju - küpsemiseks kulus 20 minutit. Põhi pooleks, jahtuma ja siis kreem vahele. Soovitavalt peaks kook olema külmas hommikuni (kui õhtul teha), kuid ei meil seda kannatust olnud - vaja oli juba poolteist tundi hiljem asja maitsta :) Hea oli, et õhtusöögiks oli kõigile maitsenud plov - muidu oleks kook ilmselt juba tunduvalt varem loosi läinud :)

Aga selline ta siis sai - maitselt maitsev ja mahlane (ideaalne põhi ka teistsugustele kreemidele :)
Kokku kulus meil selle koogi meisterdamiseks 40 minutit - algajate asi. Muidugi avaldati soovi homme kohe jälle kooki teha, kuid kuna pühapäeval oli alles kringel (minu tehtult), siis oldi läbi häda nõus paar päeva ootama :p

Üks tore pilt Liisust ka, oli teisel vaja nädalavahetusel taas Andrese ligi hoida, kui see teleka toas mingite asjadega madistas. Samas, armastades põnevust leiti sel korral eriti lahe variant lemmiku lähedust nautida - selleks osutus teleka all olev kapp, kus on laualinad ja tehnika :p

Raskekujulise käsitööhaiguse ''tüsistused''

Nagu juba mainisin, tabas mind hiljuti heegeldamishaigus - enne jõule alustatud ja nüüd lõpule tehtud käekott sai valmis (vahepeal tuli ju Loorale jõuluheegeldisi teha) ja sellele järgi sai kohe tehtud ka Loorale üks vahva suvekotike. Tänu netist leitud kenale mummumustrile sain nüüd isegi mummude tegemise selgeks :) Viimane valmis ka eriti nobedalt - sai alguse 1.jaanuari lõunal ja lõpu juba täna, just nüüd. Sisu tema kotile ei teegi - las jääb selliseks õhuliseks ja kevadiseks. Enda omale aga on siiski veel plaan ka sisemus õmmelda ning helerohelised lilled peale heegeldada - õnneks on kevadeni aega nende ärategemiseks :) Aga tulemused siis ka pildis siia - mälestuseks :)

Heegeldised

Sellised nad siis siiamaani on saanud. Mustreid olen küll jälginud, aga ega ma nende järgi väga hästi veel ei heegelda, aga ise tehtud on ka kenad saanud - lapsele jõululaadale sobivad küll ;)

Lubatud kellukad

Eile päeval Janikaga hetkeks vesteldes lubasin kellukaid näidata - ainult päevase hilinemisega saangi need üles :) ja sellised need esimesed said - paarikaupa sleifiga neid kokku sõlmides peaks saama päris kena kuuseehted.

Suhkrustamine oli lõbus ja magus - suhkruvee sisse kastetuna seisid nad vormidel üle öö ja hommikuks olidki kõvad ;)

Nüüd tuleb samamoodi inglikesi veel teha - peenest niidist :) varsti võib jõululaat isegi alata :)

Esimene pakane ja päkapikula :)

Kui ma hommikul lapsi üles ajades arvasin/neile teatavaks tegin, et külma on 10 kraadi, siis peale seda akna juurde marssides sain ehmatuse osaliseks - olin poolega puusse pannud, kraadiklaas näitas -20. Njah, see pani kiiremaid liigutusi tegema, ega Ottot ju nii külmas veel testitud olnudki. Kuid jah, uus auto, uus aku - ei olnudki muret - ainult soojenes kaua. Ja õues on ilus - kõik särab! Tööle jõudes kuulsin, et autod, milledel termomeetrid peal, olid meil siin Kavastus hommikul -27't näidanud :p
Aga alustaks siis sealt, kus pooleli jäime - Loora kott saigi (peaaegu) valmis - ainsana on jäänud sangad hetkel külge õmmelda ja seda pelgalt seetõttu, et ei tea kudas seda teha. Samal ajal olen jõudnud juba enda koti enamus tükke valmis heegeldada, sangad osta ja 2 uue koti lõngad ka (mustridki leitud ja harjutatud) - olen hoogu sattunud vist.

Kuna on jõuluaeg ja Looral taas tulemas koolis jõululaat, millest piiga osa tahab võtta, sai

nädalavahetusel sinnagi asju juba meisterdatud - heegeldatud ingleid ja eelmise aasta hitte -

hambatikkudest küünlaaluseid valmistatud. Viimaseid lausa nii, et mul isegi keel ja hambad liimised olid :p Tegemist ootavad ''tulealustuse

roosid'' ja heegeldatud lumehelbed-kellukad, mida annab siis 5.- EEKu eest lapsel müüa. Laupäeval olid Erikul võistlused taas - aga oh seda puberteedist tingitud viha - teine mäng lagunes poole pealt koost ja ei seda enam üles leitudki. Suure vihaga loobiti reketit vastu maad - see ju süüdi, et mäng ei läinud ja jalg valutas :p Laupäeval, enne poja võistlusi hoolitsesime oma heki eest - miskipärast olid meie elupuud väga laiali vajunud ja et kevadist päikest ennetada, pakkisime juba nüüd istikud kenasti kokku. Lapsed olid usinadaitama ja ega ilma nendeta oleksin seda ka poole kauem nikerdanud. Kuna aga külmaga üldse veel harjunud ei ole, oli 8-kraadine külm piisavalt krõbe, et poole tunniga tuppa pani tahtma. Õnneks ei läinud ka vägapalju kauem kogu tööga ning varbad-sõrmed jäid külge :) Samal päeval sain ka raamatukogust omalekolmada osa ''Lohetätoveeringuga tüdruku'' triloogiast - päris huvitav, kumb nüüd võitu saab - käsitöö- või lugemishuvi...mõlemat nagu tahaks ju...

Ja päkakad käivad taas - esimene suur shokolaad oli hommikuks laste kotikesse veetud ;)Täna tuleb siis varusid täiendada :p......aga eks näis, millal seda teha saab - ega talv ole naljaasi - auto, mis pidi kell 15 siin kohal olema, et koorem peale võtta jõusid kohale kella 17'ks....ja 1 auto seisab meil siin hoovil juba 12'st saati...oodates ärasõitu (kiuigi jah, see rohkem tootmise kala, et ei saa ära saata). Hea on teada vaid, et tänase päeva numbri sees PEAB need laaditud saama, seega lootus on siiski ööseks koju jõuda ;) Hea on, et Andres Erikuga arenguvestlusele läks - minuga arvestades oleks see seekord ära jäänud.

Ilusat jõuluootust!

(jõudsin koju - pildid ka lisatud)